Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia kontrolltöö- Rahvastik (0)

1 Hindamata
Punktid
Geograafia kontrolltöö- Rahvastik
  • Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis.
    Selle maa loodus ei suuda time tulla, jäätmed, nälg, saastavus.
  • Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, naiste seisus ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused)

  • Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud , vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, looduskatastroofid , näljahädad, veepuudus , sõjad.

  • Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat.
    Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasagsele riigile.
  • Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused: Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus . Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga madal. Rahvaarv võib kahaneda.
    Demograafilise ülemineku teine etapp: elutinguimuste paranemine, inimeste eluiga pikenes, sündimus jäi kõrgeks. Kõrge sündimus ja madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas. Demograafiline plahvatus. Demograafilise ülemineku teine etapp: Sündimus ja loomuli iive langeb . Rahvaarvu kas aeglustub.
    Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks , vanurite osakaal ühiskonnas kasvab.

  • Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid:
    a) vabatahtlik- parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond.
    b) sunniviisiline- sõda, poliitiline tagakiusamine , usulised põhjused, looduskatastroofid.
    c) riigisisene - linna, suurlinna, linna lähiümbrusesse (maale, asulasse, külla)
    d) rahvusvaheline- arenenud riikidesse
    1. Lähtekohas- väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elutingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond.
    2. Sihtekoht- paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond.
  • Iseloomusta kaardi abil kaasaegseid rändevoogusid ja selgita nende põhjusi:
    Lääne- Euroopa: Tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid -majandustegevus.
  • Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale:
    Lähteriigile:
    Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale , tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud.
    Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suureneb surve sotsiaalsfäärile.
  • Geograafia kontrolltöö- Rahvastik #1 Geograafia kontrolltöö- Rahvastik #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annamariauusoja Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Geograafia konspekt
    1
    docx

    Geograafia konspekt

    Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine­ elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ­ ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik ­ hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puudub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido

    Geograafia
    Rahvastik
    3
    doc

    Rahvastik

    Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ­ elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ­ ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik ­ hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido Rahvastiku paiknemist mõj. tegurid: loodustingimused (pinnamood, kliima), teedevõrk, ligipääsetavus, maavarad, mullad, ajalooline tegur, majanduslik arengutase.

    Geograafia
    Maailmarahvastik
    2
    doc

    Maailmarahvastik

    a) Agraalühiskonnas ­ Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis ­ Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas ­ Väga kiire linnastumine. 16 ­ 18 saj. *I Etapp ­ Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp ­ 19 ­ 20 saj algus ­ Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon ­ Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.

    Geograafia
    Rahvastik ja asustus
    4
    doc

    Rahvastik ja asustus

    Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on tasased alad on rahvastiku tihedus

    Geograafia
    Geograafia KT kordamine - demograafia
    2
    odt

    Geograafia KT kordamine - demograafia

    GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegurid + plussid

    Geograafia
    Kordamisküsimused vastused - rahvastik
    8
    odt

    Kordamisküsimused/vastuse d - rahvastik

    Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv

    Inimgeograafia
    Maailma rahvastik ja linnastumine
    7
    doc

    Maailma rahvastik ja linnastumine

    megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp ­ rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu ­ e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine ­ protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47% Marginaalne rahvastik ­ mingi tunnuse poolest (sotsiaalsed suhted, toimetulek, kultuur) ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika ­ riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut Rahvastiku arengu traditsiooniline etapp ­ rahvastiku arenguetapp, mida iseloomustab kõrge suremus, kõrge sündimus ja rahvaarvu aeglane kõikumistega kasv. Rahvastikupoliitika ­ riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahva arvu, selle demograafilist

    Geograafia
    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
    6
    doc

    RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

    erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ning rahvastik on vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp). 3

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun