TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne.
Uimastid: *Alkohol *Nikotiin *Kofeiin *Amfetamiin *Kokaiin *Heroiin Uimastit tarbides annab inimene käest võime kontrollida seda, mis temaga juhtub. *Hallutsinogeenid LSD Muudavad ümbritseva taju ning põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid *Stimulandid nikotiin, kofeiin, amfetamiin Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet *Depressandid alkohol, heroiin Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust 2) Stressiga toimetulek See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne. Stressiga toimetulek: *Stressori kõrvaldamine nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks. *Situatsiooni ümberhindamine muuda oma hinnangut ja pööra tähelepanu olukorra neile külgedele, mis aitavad sul ennast paremini tunda.
Pilet 1 1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : 1. kehalise liikumisega, 2. tasakaalustatud toitumisega, 3. õige töö ja puhkerežiimiga, 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast,
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega. materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, end tundma ja teha muutusi elustiilis. Sotsiaalne heaolu sotsiaalse võrgustiku struktuur ja toetus, integratsioon rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid: • ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides. Heaolu on inimeste põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus) -
Perestruktuurist tulenevad tegurid (töötud, haiged, puudega, palju, üksikvanem KK tegurid (elupiirkond, ressursid, võimalused) Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon
Organisatsiooni (WHO) poolt. Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : 1. kehalise liikumisega, 2. tasakaalustatud toitumisega, 3. õige töö ja puhkerežiimiga, 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis tähendab seda, kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme. Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega
Pakutava toidu energiasisaldus eri päevadel ei tohi olla tabelis 17 toodud soovitusest väiksem. Samuti ei tohi see ületada soovitust rohkem kui 20%. Toiduportsjonite määramisel arvesta laste vanust.7. Toidu valikut mõjutavad tegurid:Harjumused, teadmised tervislikust toitumisest, toidu hind, maitse eelistused, valmistamiseaeg-mugavus, kättesaadavus, majanduslik olukord, figuur - dieedid, nälg, lõhn, elukoht, närvipinge, stress, rahvus, igavus, teised söövad.9. Koolilapse tervisliku toitumise põhimõtted. Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja
Tervis sõltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, aga ka ressursside kasutamise oskustest. ·Südame ja veresoonkonna haigused Südame-veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. ·Pahaloomulised kasvajad Pahaloomuliste kasvajate riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi tarvitamine, tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus, töökeskkond, stress ning liigne päikesekiirguse mõju. Kõige efektiivsem tegevus on vähktõve varajane avastamine, mis aitab suurendada vähihaigete elulemust ning parandada nende elukvaliteeti. 2002. aastast rakendunud rinnavähi sõeluuringu tulemusena on oluliselt kasvanud rinnavähi varajases staadiumis avastamine.
Usuti, et haigus seotud kurjade vaimudega. Et vaimud tuleksid koljust välja. Haigus oli seotud kehavälise jõuga, mis on inimesest kõrgem. Antiik-Kreeka. Hippokrates . Nägi vaimu ja keha kui üht kooslust. Tema ei seostanud kurje vaime. Seevastu selgitas ta haiguse tekke nelja kehavedeliku tasakaalust lähtuvalt. Humoraalne teooria. Seda võib lugeda esimeseks püüdluseks selgitada haiguse tekkimist. Seostas haigusseisundit keha funktsioonidega, kuid rõhutas kehaliste protsesside seost psüühikaga. Oluline, et need neli kehavedelikku oleksid tasakaalus: veri, kollane sapp, must sapp, lima. Mõju tuleb väljast. Peamine on toitumine. Seostas kehavedelikke ka aastaaegade domineerimisega. Nt lima seostas talvega, veri kevadeda , must sapp sügisega ja kollane sapp suvi. Lisaks oli seos kindla isiksusetüübiga. Sangviinik (jõuline, optimistlik) domineeriv veri. Platon. Tema vastupidiselt vaatas keha ja vaimu kui eraldiseisvat kooslust
3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
Hea psühhomeetriline test # Reliaablus ehk püsivus: kuivõrd ajaliselt püsivad on testi näitajad? # Valiidsus ehk kehtivus: kas test mõõdab ikka `seda', mille mõõtmiseks see on välja töötatud? # Standardiseerimine: testi läbiviimine paljudel inimestel, et koguda testile usaldusväärsed normid, mis on võrdluse aluseks nendele inimestele, kes tulevikus seda testi sooritavad Testide liigitamine # Üldise vaimse võimekuse testid (intelligence tests) on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohenemis- ja õppimisvõimest. # Spetsiifilise võimekuse testid (aptitude tests) mõõdavad teatud kitsamat võimekust (nt. reaktsiooniaeg, mehhaaniline võimekus) või laiemalt võttes teatud spetsiifiliste oskuste omandamise potensiaali. # Teadmiste- ja sooritustestide (achievement tests) eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Nt. SAT (Scholastic Assessment Test). # individuaalsed ja grupitestid # lastele ja täiskasvanutele koostatud testid
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
Kui tegemist pikaajalisega- siis reeglina üleminekul põhikooli (ühelt kooliastmelt teisele minnes) (?) Lüjiajaline mitteselgus- ilmneb ajaliselt murdeeas (varane noorukiiga). See on situatsiooniline ehk enesehinnang (on madalseisus) kujuneb situatsiooni ajendil- ebaselgus enesehinnangus. nt avaliku esinemise situatsioon on häiriv Hiljem ja varem need kaks mõistet mõjutavad üksteist. Faktorid, mis mõjutavad enesehinnangu mittestabiilsust: stress, igapäevased negatiivsed sündmused, sensitiivsus ähvardusele, enseteadlikkus ja eneseregulatsiooni madalseis(?) Miks enesehinnang on tähtis? Võimaldab inimesel kohaneda ...............motivaator ..... (stressi puhver) Enesehinnang mina kontseptsiooni osana: Mina kontseptsioon- psühholoogiline tervik, inimese enesekohaste mõtete, tunnete, hoiakute ja hinnangute kogum; ettekujutus endast. Milline ma olen.
vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
vabast voolust. Kui see vool on blokeeritud energia tõttu takistatud, siis võivad tekkida kehalised vaevused, meeleolu muutused, hirmud ja kontsentratsiooni langus. Kinesioloogia vaatleb inimest kui ühtset tervikut: nii tema kehaline kui ka vaimne tervis on sõltuv eluenergia vabast voolust. Eesmärk: stress kindlaks teha ja inimene uuesti tasakaalu viia. Kinesioloogilises mõttes on inimene siis terve, kui ta on võimeline negatiivset stressi ikka ja jälle tasakaalu viima ja tema eluenergia saab vabalt voolata. Stressorid võivad olla pärit erinevatest valdkondadest: valest kehahoiakust, ebasobivast toidust, negatiivsetest tunnetest jms. Kinesioloogiliste meetodite abil saab tõsta inimese organismi energianivood, aktiveerida enesetervenduslikke jõude ja parandada selle abil tema tervist
arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks. Narkolepsia - болезнь, при которой мышцы моментально расслабляются, и человек попадает в мгновенный сон (puudub hüpokretiiniretseptor sünnipäraselt). Kasutedes erinevates uurimissuundades biokeemiliste ja käitumiskatsetega kogotud
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
· Seletused erinevad · 1,7 5%, P>T · Hilisemaid patoloogiaid enam Psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid jne. · Riskifaktorid (laps, pere) · Põhjalik hindamine käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine · 5% 5-11a; 23-28% kogenud/kartnud · Jõud (võim) hirm füüsiline või sellega ähvardamine narrimine, mõnitamine väljapressimine, eiramine · Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus ... · varased ohumärgid kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) kiusaja Kiusamisele viitavad märgid · Laps kardab kooli minna/tulla · Ei taha kooli minna · Muudavad kooliteed · Teevad halavasti koolitööd · Riided/õpikud/vihikud räsitud · Näljased · Endassetõmbunud (kogelus) · Õudusunenäod, seletamatud hirmud · Ei räägi, mis viga Kiusajad · Vanematel konfliktid, probleemid · Vanemad ise olnud samas rollis
- Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand
· depressiooni leevendamiseks · pinge ja ärevusega toimetulekuks. Inimene tegutseb, et otsida kergendust ja vältida valu ja saada seeläbi tasustatud. Inimene on motiveeritud sellist tegevust kordama (negatiivne kinnitus Toimetulekustrateegiaid võib grupeerida: probleemi lahendamine emotsioonide ja suhete regulatsioon vältimine Stressiga toimetuleku strateegiad: (Carver, Scheier & Weintraub, 1989) Aktiivne toimetulek Planeerimine Emotsionaalne/instrumentaalne sotsiaalne toetus Huumor Uimastite kasutamine Religioon Tunnete väljaelamine/ -näitamine Leppimine Tegevusetus, mittemõtlemine Eitamine Keskendumine positiivsele Uimastite kasutamise ajalugu Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid.
· 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 arutluse all uimastite legaliseerimine · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse vastuvõtmine Keelatud tarbiine, omamine, kasvatamine jne. · Sel perioodil üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida · 2001-2002
väike. Päritavus iseloomustab populatsiooni konkreetsete keskkonna tingimuste juures. 13. Vaimsed võimed Rahvusvaheliselt tähistab sõna intelligentsus vaimseid võimeid. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. 13.1. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine Üldise vaimse võimekuse testid on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppevõimest. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust (nt reaktsiooniaeg, mehhaanilinevõimekus) või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. (nt. eksamid) Raymond B
tohutult hulgal. Kas oled sa stressis või on olnud sul mingisugune haigus, millega keha ise ei suuda toie tulla? Abiks on teraapiad. Muidugi on vaja teada, milline teraapia on just kõige parem meile ja millised on meile vastunäidustatud. Referaadis on toodud välja natuke ajalugu, iseloomustus ja ssobivused ning mitte sobivused. 4 2 KINESIOLOOGIA Vastavalt Hiina energiaõpetusele takistab stress eluenergia vaba voolu keha meridiaanides, see tähendab energia on blokeeritud. Iga meridiaan on seotud ühe või mitme lihasega. Kinesioloogia kasutab inimese lihaseid mõõduinstrumendina blokeeritud energia kindlaks tegemiseks. Iga lihase testimiseks on erinev testiliigutus. Lõtvunud lihas näitabki, et energiaringlus meridiaanis on takistatud. Kinesioloogia eesmärgiks on stress kindlaks teha ja inimene uuesti tasakaalu viia.
Kui insuliini on vähe või ta ei toimi piisava tõhususega, tekib hüperglükeemia, mis on keha normaalse talitlemise seisukohast vastunäidustatud · Rasvumise korral on tegemist insuliini üleküllusega, mis kutsub esile hüpoglükeemia ehk veresuhkru taseme languse. Sellega kaasneb glükoosi muundamine glükogeeniks & rasvaks ning püsiv näljatunne · Äsjakirjeldatud seisundit saab muuta kahel viisil kontrollides kehakaalu tõusutendentsi kas kehaliste harjutustega või dieediga või mõlematega kombineeritult · Lapsendatud laste uuringud näitavad, et laste kaal vastab palju paremini nende bioloogiliste vanemate kaalule kui kasuvanemate omale. Eraldi kasvanud ühemunarakuliste kaksikute kaal on sarnasem kui teistel õdedel - vendadel. Seega on kaal oluliselt geneetiliselt ära määratud · Geneetiliselt võib seejuures olla määratud ainevahetuse kiirus. Aeglane ainevahetus viib rasvumisele
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
3. kirg- võib kesta kuni kogu elu. N: asjade kogumise kirg. 4. stress- oma tekkelt aeglane, nõrk tundmus. Püsivuselt võib olla pikaajaline. 5. Psühho trauma- võib tekkida väga kiiresti. On tugev negatiivne emotsioon 98. Milline on emotsioonide seos mõtetega? Emotsioonid järgnevad sageli teatud mõtetele sest emotsioonid on ära määratud mõtete poolt. Emotsiooni määrab ära subjektiivne tõlgendus, mitte objektiivsed faktid. 99. Mis on positiivne ja mis on negatiivne stress? Positiivsel ja negatiivsel stressil vahet tegemiseks nimetatakse neid erinevate terminitega: Hea stress ehk eustress aitab kaasa tegevuse edukale sooritamisele Halb stress ehk distress takistab tegevuse edukat sooritamist. 100. Millised võivad olla stressi põhjused ehk stressorid? Stressi põhjustajat nimetatakse stressoriks. Stressoriks võib olla igasugune asjaolu, mis nõuab inimeselt kohanemist. Näiteks: ·katastroofid (nt. suured liiklusõnnetused või metsatulekahjud, maavärinad)
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.
KNS stimulandid on ergutava toimega uimastid. MOTIVATSIOON Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Motivatsioon iseloomustab tegevuse intensiivsust ja suunda. Motivatsiooni eesmärk on tegevuse algatam ja energiseerimine. Bioloogiline motivatsioon – arvukate inimtegevuste eesmärgiks on otseselt kehaliste vajaduste rahuldamine. Need kehalised ehk bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Kultuuriline motivatsioon – kultuurist ajendatud vajadused: 1. arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
