Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
Kõrvuti väljakujunenud teadusharude süvenemise ja laienemisega viib teaduse ajalooline areng paratamatult uute teadmisvaldkondade tekkimiseni. Uute teadusharude tekke põhjuseks võib olla nii info üleküllus, uute uurimisobjektide avastamine, vajadus minna valdkonniti aina spetsiifilisemaks kui ka vastupidi üldistatuks. Üheks sellistest uudsetest teadusharudest on üldistavate teaduste kategooriasse kuuluv küberneetika. Kuna küberneetika on siiski veel noor ning arenev teadus, siis sellele kindlat definitsiooni ei ole, kuid esineb erinevaid variatsioone sellest. Norbert Wiener, matemaatik, insener ning sotsiaalpsühholoog, on määratlenud ,,küberneetikat'' kui teadust, mis uurib juhtimist ja seoseid mehhanismides ning ühiskonnas. Küberneetika on tulnud kreekakeelsest sõnast, mis tähendas laevajuhtimiskunsti. Enne Wienerit oli küberneetika prantsuse füüsiku ja matemaatiku Andre-Marie Ampere poolt määratletud kui valitsus- või riigiteadu...
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...
Tänapäeva teaduse ees seisvad probleemid Tänapäeva teadus keskendub inimeste elu parendamisele. Külmasõja-aegne võidurelvastumine andis hoogu juurde teaduslikule arengule. Kosmoseretked, tuumareaktsioonide uurimine ja palju muud pani aluse sellele, mida me kutsume tänapäeva teaduseks. Kuid kas nüüd on teadlased kaotanud oma sihi? Viimastel aastakümnetel on eesmärgid hägustunud. Millised on tänapäeva teaduse ees seisvad väljakutsed ning kuidas on need muutunud? Tänapäeva teadus proovib saavutada inimeste täis potentsiaali . Inimeste võimed on piiritletud mitmete omadustega. Selleks, et neid piire ületada, on teadlased aastakümneid tööd teinud. Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused, mis annavad talle eelise. 2026. aastal peaks algama Marsi kol...
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid ...
Karl-Kristjan Smitt Teaduse süstemaatilisus ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Teede-ehitus teaduskond Õpperühm: KTE 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Tallinn 2018 VASTUSED 1. Autor kirjeldab antud tekstis kahte teaduse suunda. Loodusteadused ja laboriteadused. Need kaks teaduse suunda erinevad teineteisest sellepoolest, et loodusteaduses kirjeldadakse konkreetseid sündmusi ja protsesse, kuid laboriteadustes otsivad teadlased üldisi kirjeldusi, mis teevad üldistusi mingis kindlas valdkonnas. [1] Näiteks ökoloogia on teadus eluta- ja eluskeskonna ning organ- ismide vahelistest suhetest. Ökoloogia on teadus, kus õpetatakse määrama organismide arvukust ja levikut, ehk kirjeldatakse kindlaid sündmusi ja protsesse. Kui võtta vastunäiteks füüsika, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes ning kus teadlased uurivad selles valdkonnas kõiki keht...
1. TEADUSLIKUD KIRJELDUSED Kui ajaloolistes loodusteadustes, nagu kosmoloogia, mis kirjeldab universumi ajalugu või paleontoloogia, mis kirjeldab elu ajalugu Maal on ülekaalus konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused, siis laboriteadustes, nagu tahkisefüüsika või valkude keemia, huvitavad teadlast alati sündmuste või protsesside rühmad, mitte üksikud ajaloolised sündmused ega protsessid. Konkreetse metalli, näiteks vase, uurimise juures ei ole oluline see, kuidas metallitükk käitub konkreetses katses, vaid kuidas käituvad kõik vasetükid või kõik metallid üldiselt. Seega on laboriteadustes teadlaste jaoks olulised kirjeldused, mis teevad üldistusi mingis kindlas nähtuste valdkonnas ehk üldised kirjeldused. Selleks, et saaksime üldisi kirjeldusi kasutada, on oluline, et vastavad nähtused oleksid sobivalt korrastatud- nähtused peavad olema ühendatud rühmadesse. Ehk siis teaduse korrapärasuse esimeseks seisukohaks on see, et te...
Teadus ja väärtushinnangud 1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõi...
Teadusrevolutsioonide struktuur Thomas S. Kuhn Just "Teadusrevolutsioonide strukuur " oli teos, mis T.S.Kuhni kuulsaks tegi, sest sellel ajal oli laialtlevinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt, see tähendab, et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega. Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde. "Käesolevas...
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad meile tööd, teaduse ja tehnika toodangut me tarbime ja mis peamine, need muudavad meie maailmapilti ja meie igapäevaelu. Inimesed on teaduse ja tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Teadus ja tehnika panevad meid mõtlema suurelt. Tänu nende hiilgavatele saavutustele oleme me kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda üle terve maailma inimestega ja kui sul on olemas arvuti või mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub sulle seljakotti. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast....
PARAPSÜHHOLOOGIA TEADUS VÕI PSEODOTEADUS Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nähtustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, mis on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, ...
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Hoiatuseks maailmale oli 1986. aas...
Kloonimine Kloonimine on geneetiliselt identsete organismide paljunemine. See saab toimuda nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Kloonimisest on rohkem räägitud peale 1996ndat aastat, kui teadlastel õnnestus edukalt kloonida lammas Dolly. Kloonimistehnoloogia arenguga loodetakse tulevikus ravida haigusi, mida siiani pole suudetud ravida nagu näiteks Parkinsoni tõvi, AIDS/HIV ja autism. Lisaks saab kloonimist kasutada tõuaretuses ja viljatuse ravis. (Kloonimine) 1996. aasta, mil klooniti lammas Dolly oli murrangulise tähtsusega. See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003)...
1. Autor kirjeldab kahte teaduse tüüpi. Üks on üldistatav teadus, teine on konkreetne teadus. Nagu nimigi ütleb, on üldistatava teaduse oluline aspekt see, et kasutatakse üldisi kirjeldusi. Selle puhul ei ole tähtis üksik sündmus, vaid see sündmus tervikuna ehk kõik, mis selle juhtumi juurde kuulub, mis sellega seotud on ja enamgi veel. Konkreetne teadus uurib mingeid kindlaid üksikuid sündmusi ja mitte midagi enamat. [1] Näiteks Kuressaare laupäevase ilma ennustamine kuulub konkreetse teaduse alla. Kuid hiirte käitumise uurimine erinevates olukordades kuulub üldistava teaduse alla. 2. Teaduslikud teooriad on spekulatiivsed, kui nende seletamiseks on kasutatud mitte tõestatavat põhjendust. Põhjendust ei ole võimalik seletada, aga see põhjendus ise seletab paljusi nähtusi, näiteks gravitatsiooni. Mingis mõistes on ka mõõtühikud spekulatiivsed, sest need on kokkuleppelised ja kunagi kellegi poolt välja mõeldud....
Juhtimine kunst või teadus Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada liikmete vajadused. Samuti on juhtimine suhe inimeste vahel, näiteks alluva ja ülemuse vahel. Kas juhtimine on siis pigem kunst või teadus? Juhtimise stiile on erinevaid: autokraatlik, demokraatlik ja mittesekkuv. Neis kõigis on oma kindlad reeglid ja tunnused, mida juhid järgivad. Samuti on erinevad ka juhtide ülesanded. Kuid kas juhiks sünnitakse või omandatakse vajalikud teadmised ja omadused koolitustelt? Selles küsimuses peitubki juhtimise olemus. Minu arvates on juhtimine pigem kunst kui teadus. Ta küll järgib teatud reegleid, kuid inimesed on kõik erinevad ja ühest reeglit, mis kõigi peal toimiks ei leidu. Vaja on neid kombineerida ja katsetada. Igale inimesele tuleb läheneda erineva nurga alt. Läheneda tuleb kunstiliselt. Leian, et juhile kohased...
Kas insenerid ja teadlased suudavad päästa maailma? Juba päris väikesest peale olen näinud elu enda ümber, aga pole õigupoolest teadvustanud selle tähtsust. Nüüd tundub, nagu iga hetkega muutuks see järjest olulisemaks. Võib-olla olen suureks saanud. Üsna tähtsaks muutub inimeste elus teadus ning selle väärtustamine kõigil elualadel. Oleme jõudnud teelahkmele, kus on vaja teada, kas teadlased ja insenerid tõepoolest suudavad maailma päästa. Teaduse areng jääb aasta tuhandete taha, kui sai alguse kogu meie maailma jaoks vajalikud teadmised. Kõige suuremaks võib teaduse arengut pidada aga keskajal, kui Nikolai Kopernik avastas, et maailmaruum on heliotsentriline, aga ka sellest oleks vähe olnud. Järgnevaks suurmeheks võib lugeda inglise teadlast Isaac Newtonit. Ta töötas välja kõige üldisemad mehhaanika seadused, milleta me tänapäeval elu ettegi ei kujutaks. Ka tänapäeval sirgub tublisid ja noori insenere, kes on...
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi viima ja korratavus vastabki sellele, et seda on võimalik korrata nt järgneva kontrolli jaoks. 3. Esimeseks aspektiks on see, et teadus peab täitma mitmeid nõudeid (teoreetiline tähendus), et üldse võiks end nimetada tõeliseks teadu...
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed. Sellesarnased muundused, mis harilikult toimuvad küll järkjärgulisemalt ja on peaaegu alati pöördumatud, käivad tavaliselt kaasas...
Teaduse ja tehnika areng Kaur Lapp 9.klass Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja - aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950.aastal ehitati USA-s esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. 1950.aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endast suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. Ho...
KARL POPPER Sir Karl Raimund Popper oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlu...
Teaduse süstemaatilisus Sisukokkuvõte Mihkel Härm 1. Teaduslikud Kirjeldused Ajaloolistes teadustes, omab valdavat osa konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teo...
Teadus ja pseudoteadus Mis õigupoolest eristab teadust pseoduteadusest? Paljude filosoofide arvates saab igast väitest teadmine, kui inimesed sellesse piisavalt palju usuvad, kuid see ei saa ometi tõsi olla. Näiteks 15. sajandil kardsid veel paljud meremehed laevaga üle Maa ääre sõita, sest see usuti olevat lapik. Kuigi selleks ajaks oli juba paljudele selge, et maa on kerakujuline, vaidlesid siiski mõned vastu, sest see oli väidetavalt vastuolus Piibliga. Samuti arutleti selle üle, et maakera teisel pool elavad inimesed peaksid seisma pea alaspidi ja vihma sajaks alt üles. Niisiis, kuigi kuni 15. sajandini uskus pea kogu inimkond, et planeet Maa on lapik, ei olnud selle väite korral tegemist teadmisega, sest nüüdseks me teame, et elame kerakujulisel planeedil. Siit võib teha järelduse, et iga väide võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui kogu inimkond seda usub, sest hiljem võib keegi või miski jälle s...
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama...
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus. Välja on mõeldud juba tegevused mida nad tegema hakkavad, näiteks leiavad väljapääsu põlevast hoonest, veavad sõjväele varustust ja hoiatavad naftareostuse eest. Kuigi mõned neist päris loomade moodi välja ei näe, siis liigutused on sarnased. Iga loom on ehitatud erinevatest materj...
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi. Selleks, et seda saaks teha, on vaja esmaslt luua mingisugune korrastatus, näiteks rühmadesse jagamine. Need üldistavad kirjeldused aitavad teha tuleviku tarbeks ennustusi ning kasutada mingit materjali parimal otstarbekal viisil. Seda nimetatakse teaduse süstemaatilisuse esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomul...
Teaduse üks omadus on süstemaatilisus, mis eristab teda teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes on teadlaste poolt tehtavate katsete eesmärgiks teha kindlaks või välja selgitada katseobjekti üldisi omadusi ning seaduspärasusi. Teadlasi ei huvita mitte katses osalenud konkreetse objekti käitumine, vaid oluline on leida omadusi, mis laieneksid kõigile samat tüüpi materjalile nagu oli katses. Sarnased nähtused ja seaduspärasused ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks plane...
Tallinna 32. Keskkool Tsingis-khaan uurimustöö Autor: Airon Fingling Juhendaja: Heiki Haljasorg 2011 Sisukord: lk Sissejuhatus 3 Tsingis-khaani algus aastad 3 2-8 Tsingis-khaani vallutus retked 3 Tsingis-khaani surm 4 Tsingis-khaani mauseloleom 4 Tsingis-khaani matusekoha legendid ...
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabum...
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
Tere, tublid kaasvõitlejad. Aitäh, et hoiate jätkuvalt kõne all Eesti elu pakilisi muresid ja propageerite osavalt EKRE programmilisi seisukohti. Lubage siinkohal omalt poolt mõned mõttemõlgutused nn. innovatsiooni teemal juhuks, kui peaks jutuks tulema. Teadlased on suhteliselt väike inimrühm ja valimiskampaanias tähelepanu alt ehk väljas, aga kuivõrd asi on seotud meie majanduse edendamisega, siis väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda Eesti riik teadus- ja arendustegevuse (TA) finantseerimises jõuda 1%-ni SKT- st. Kusjuures võimu juures on ju pikka aega seda asja korraldamas olnud seesama Reformierakond, kelle hr. Maruste nüüd jälle häält tõstis. ( Võiks ju erakonna sees asjad ära klaarida). Päevalehes oli hiljuti jälle intervjuu Akadeemia uue presidendi Soomerega ja uudiseartikkel OECD järjekord...
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
Kehra Keskkool Astronoomia uurimismeetodid Referaat Kehra 2007 1 Sisukord Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Astronoomia lk 3 Astronoomia ajalugu lk 3 Astronoomia uurimismeetodid lk 3-4 Pildid lk 5-6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Astronoomia Enne kui saan asuda teema kallale ,,astronoomia uurimismeetodid," pean ära selgitama, mida tähendab astronoomia. Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia ...
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab". Feyerabend ise ütles:""kõik kõlbab" ei ole ,,printsiip", mida ma pooldan ... vaid ajalugu lähemalt vaatava ratsionalisti kohkunud hüüatu...
Egiptuse püramiidide ehituskäik Teooriad 1) Liiva niisutamine 2) Kaldtee 3) Nurgakivi 4) Cheopsi püramiidi 1. teooria 5) Cheopsi püramiidi 2. teooria Liiva niisutamine Kahandab oluliselt pindadevahelist hõõrdumist Teadlased leidsid, et üksikute liivaterade vahele tekivad kapillaarsed sillad, mis neid liimina koos hoiavad Liiva märjutamine muutis seda jäigemaks ja vähendas sellel veetava kelgu ette tekkivate liivahunnikute suurust, mistõttu kahanes ka kelgu liikuma panemiseks rakendatava jõu suurus ning pinna hõõrdetegur Liiva niisutamise teooria Füüsikud viitavad pea 4000 aastat tagasi elanud vaarao Djehutihotepi hauakambris leiduvale pildile, kus hulk inimesi kelgul hiiglaslikku kuju lohistavad ning üks kujudest kallab kelgu ette aga mingit sorti vedelikku. Kaldtee Plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed Asub püramiidi sisemuses Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhul...
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Kõige targemateks inimesteks maailmas peetakse teadlasi. Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arutlem...
Elektromagneetilised lained Lainepikkus - λ Periood - T Sagedus - f Kiirus Amplituud Erinevad kasutused: Raadiolained - side Mikrolained - mikrolaineahi Infrapunakiirgus - soojuskiirgus Nähtav valgus – inimsilmaga nähtav Ultraviolettkiirgus - meditsiin Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire) Aasta keskmine doos 10 mSv põhjustab ühe vähkkasvaja haigestumise 1000 inimese kohta. Ka mitteioniseeriv kiirgus võib olla kahjulik. Mobiiltelefoni kiirgususest 20 – 80% maandub inimese peas. Rootsi...
Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega. Veel 19. sajandi keskpaiku ja hiljemgi määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Algul oli keemia kirjeldav teadus. 17. sajandi ja 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldusest. Aastal 1808 nimetas kuulus rootsi keemik J. Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Berzelius uskus kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada pole võimalik. Sellisest mõtteviisist hoolimata sai F. Wöhler pliitsüaniidi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi ehk kusiaine. Wöhleri avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe , etüülalkoholi ainete sünteesi kohta lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Järgnenud sajandivahetusel ei kaheldud enam inimese...
Glükoosi lagundamine Glükoos - esmane energia allikas Dissimilatsioon - lagunemisreaktsioon Assimilatsioon - kõik sünteesireaktsioonid 1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahh...
Kõne „Teadus kui Eesti arengu mootor“ Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Teadus on just see, miks öeldakse Eesti kohta väike, kuid tugev riik. Ajakirjas Nature eelmise aasta juunikuu väljaandes kirjutati, et Eesti on oma teadusväljunditega eeskujuks teistele riikidele. Teaduse suurt arengut on põhjendatud sellega, et Eestis on tehtud õigeid otsuseid ja reforme. Need otsused mis tehti 15 a tagasi avaldavad oma mõju alles nüüd. Järelikult ka need otsused, mis tehakse täna, avaldavad mõju alles tulevikus. Praegu oleme veel väike ja tubli riik, aga tulevikus võib tekkida küsimus, miks me enam ei ole. Eesti on küll oma tehnoloogia ja teadussaavutustega rahvusvahelist tuntust kogunud, kuid kas see on kasu toonud ka Eestile. Öeldakse, et teadus peaks olema iga riigi arengu mootoriks ja see on see ideaal, kuhu peaks ka Eesti jõudma. Kui terve on Eesti arengu mootor, kas mootori töötamiseks on kõik vajaminevad varuosad olemas, sellele annan...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Liis Tõnismaa ALAN F. CHALMERS ,,MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?" Raamatuülevaade Juhendaja: Varro Vooglaid Tallinn 2010 Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim. Siiski pole leitud ühte ja õiget seisukohta ning igaühele jääb oma arvamus. Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemus...
Merepõhja maavarad Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri m...
KODUTÖÖ 2 Teadlaskarjääri tehes puutusid kirjanikud kokku järgmiste raskustega (Tekstid pärinevad Julie Des Jardins'i raamatust The Madame Curie Complex): 1. Kuna tekstis nimetatud teadlased Marie Curie, Lillian Gilbreth, Maria Goeppert Mayer ning Rosalind Franklin on elanud ajal, mil toimus II Maailmasõda, võib lugeda nende teadlasekarjääri arengut keeruliseks. Sõja ajal puudusid vajalikud kommunikatsioonivahendid ning ei olnud võimalik teha efektiivset teadusalast tööd. Sõda mõjutas kindlasti väga mitmel moel teadlaste arengut. 2. Tollasel ajastul puudusid naistel võimalused hariduseks. Põhjuseks võib lugeda ühiskondlikke arusaamu sellest, et naine peab olema kodus ning tegema koduseid töid, olgu selleks siis laste kasvatamine või majapidamistööde tegemine, seega puudus võimalus naistel end harida või omandada mõni eriala. Olid mõned erandlikud olukorrad, kus naine võis teha nais...
INIMKEHA KUI ENERGIALLIKAS INIMENE-ELEKTRIJAAM · Luigi Galvani "Traktaadid elektrienergia võimsuse kohta lihaste liikumisel"(1791) · ühe hingamisega inim keha tooab 1 vatti · rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni. Seoses maailma rahvaarvu suurenemisega ja majandus arenguga vajadus elektienergias pidevalt suureneb. Keskmiselt iga 15aastat energia kulu kasab topelt. Nõue kasvamisega, ja ka seos ökoloogiaga vajadus alternatiivses energia allikaga kasvab. Suuremat huvi pakkub uuringud inimese oraganismi nagu energia generaatorit erinevat tüüpi energiat. Aktuaalsus selle juurdemineku on põhjustatud rajade tegureid. Esiteks keskkonnahoidlik. Kasutatakse ainult soojusenergiat või liikumise kineetilist energiat, mida inimene toodab igapäevastes tingimustes. Teiseks, säästes aega ja ressursse energia säilitamiseks ja ülekandmiseks kasulikuks kasutamiseks. Inimene nagu elektrijaam. Esim...
Renessanss ja teadus Vaatlus Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia 2. mai 1519 Prantsusmaa IQ 180 L. da Vinci Leonardo da Vinci teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik, kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. konstrueeris helikopteri, tanki ja kalkulaatori automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada muusikariistad, veepumbad, ümberpööratava vända mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leon...
Teadusfilosoofia kordamisküsimused Seminariteema: teadus ja pseudoteadus Arvutis ja välja kribamata vms, aga ka poolik 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifitseeritavus ei sobi? 3. Mis on ratsionaalne rekonstruktsioon? Lakatosi teaduse ratsionaalse rekonstruktsiooni põhielemendid 4. Kas uurimisprogrammide metodoloogia lahendab teaduse ja pseudoteaduse eristamise probleemi? Lakatosi teaduskäsituse tugevad küljed ja puudused 5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? v: kõik spekulatiivne läheb segamini; puhtalt sellest et siiani on nii juhtunud, ei tähenda et tulevikus ka nii läheb; oletuslik lähenemine 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifikatsioon e...
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Mis oli enne Suurt Pauku? Küsimust, mis oli enne Suurt Pauku, ei peeta üldjuhul üldse teaduslikuks küsimuseks. Suure Paugu teooria kohaselt ei olnud enne seda, kui Suur Pauk umbes 13,7 miljardi aasta eest käis, olemas mitte midagi, isegi mitte aega. Nüüd on Oxfordi ülikooli füüsik Roge...
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks suitsetamise või joomisega, saame teha ka maailmale kiirema lõpu näiteks tuumasõjaga. Kui me isegi ei kiirenda seda protsessi juhtub see nii kui nii . Teooriaga, et maail...
TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa. Esimeses osas on lugejale esitatud Vihalemma artiklid, mis selgitavad nii teaduse kui ka teadusfilosoofia algeid. Näiteks käsitletakse alkeemiat, mis on mõningate teooriate kohaselt keemia ,,ema". Filosoofilisi mõisteid avatakse teiste filosoofiliste mõtete kaudu. Tavamõtlemises toimib asi samuti, kuid inimene ei anna sellest nii selgepiiriliselt aru. Tegemist on põhjus-tagajärg mõtlemisega. Näiteks, kui väl...
annaabi.ee 
