Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950
TEADUSE JA TEHNIKA ARENG SAAVUTUSED JA OHUD Kui teine maailmasõda lõppenud oli, hakkas teadus ja tehnika tuginema sõjaeelsetele ja sõjaaegsetele saavutustele. Eriti kiiresti hakkas arenema 20.sajandi lõpul infotehnoloogia: keemikute ülesanne oli tegeleda teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias aga tehti revolutsiooni loomade kloonimise õnnestumisega. Kuid kõigil neil olid ka omad vead peale heade külgede. Külma sõja ajal oli tehnika ja teaduse peamiseks eesmärgi täitmiseks sõjaline pool. Ka see, et tööstus arenes, viis maailma keskkonna rohke saastumiseni ning loodusvarade ebamõistusliku kasutamiseni. Teadus ja tehnika arenevad jõudsalt aastatega kuid kas annab vähendada ka nende halvemaid kaasnevusi? Selleks on vaja loogilist mõtlemist rohkem loodusele ning keskkonnale. Siinkohal võib öelda vaid seda, et küll aeg näitab, kuhu me jõuame.
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti 20. sajandil? Teadus ja tehnika on olnud inimeste igapäevaelu suureks mõjutajaks. 20. sajandil muutis see inimeste maailmapilti kardinaalselt, kuna just siis algas tänapäevale väga iseloomulik infoühiskond. Eelmise sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ja levik igapäevaellu. Selline pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ning hakkas suurendama vaimse töö osakaalu.
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu
heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I na maailmas saatis NSV Liit Maa orbiidile tehiskaaslase (1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961). Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist ehk n.-ö keskmise tarbija maitsele vastavast kultuurist. Kommunistlike diktatuuride varisemine 1980 aastate lõpul ja 1990 aastate algul tõi muudatusi ka maailma kultuurielus. Läänelik muusika ja eluviis muutusid valitsevaks paljudes Ida-Euroopa maades. Arvuti muutus tähtsaks tööriistaks. II osa: § 32A
Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arstid välja ergutavaid aineid, mida nimetatakse dopinguteks. Varsti märgati, et dopingained kahjustavad sportlaste tervist ja rahvusvahelised spordiorganisatsioonid keelasid nende kasutamise. 3. Massikultuur Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks. Raadio ja televisioon, stereoplaadid ja magnetofonid, arvutid ja videoaparatuur võisid tuua kontserdid, festivalid, näitused, spordivõistlused igasse kodusse. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa, kasumi saamise vahendit. 4. Kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma 20. sajandil?
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade
Kõik kommentaarid