Essee Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Keemia sai alguse avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Võib öelda, et keemia sai alguse tegelikkuses just 16. sajandil, sest siis toimus suuremat sorti murrang keemia arengus, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Kuidas muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest ja mis on orgaaniline keemia? 19.sajandi keskpaiku määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Sellest tulenes ka nimetus orgaaniline. 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. Tuntud ainete, nagu näiteks orgaaniliste ainete hulk, kasvas kiiresti. Aastal 1808 väitis kuulus rootsi keemik J. Berzelius kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Need arvati moodustuvat ainult organismides
Kuidas XIX sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Seda, et maailm koosneb elus- ja eluta organismidest, teati juba kõrgtsivilisatsioonide tekkimise ajal. Teadusharuna tekkis keemia hiljem Vana-Egiptuses, kus jagati see kaheks: eluta organismide keemiaks ehk anorgaanikaks ja elusorganismide ehk orgaanikaks. Orgaaniline keemia kui iseseisev teadusharu tekkis 19. sajandil. Sel ajal väideti, et anorgaanilisi aineid on võimalik valmistada laboratoorselt, kuid orgaanilisi mitte. Orgaanilise keemiaga lähemalt tegelemisel ja tundma õppimisel, tekkis neli põhilist teooriat. Üks neist oli Rootsi teadlase J. Berzeliuse oma. Berzelius väitis, et orgaanilisi aineid ei ole võimalik laboratooriumis valmistada. Arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult
Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik. 1833 töötas välja lämmastiku määramise meetodi org ainetes, arendades välja kvanatitatiivse orgaanilise analüüsi alused. 1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent. Augustus Laurent (1807-1853) prantsuse keemik, Duma õpilane, hariduselt mäeinsener, töötas assistendina Duma juures, hiljem keemiaprofessorina Bordeaux. Oli 1 väheseid, kes toetas Avogadro hüpoteesi ja püüdis propageerida selle arvestamist aatommasside määramisel
Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik. 1833 töötas välja lämmastiku määramise meetodi org ainetes, arendades välja kvanatitatiivse orgaanilise analüüsi alused. 1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent. Augustus Laurent (1807-1853) prantsuse keemik, Duma õpilane, hariduselt mäeinsener, töötas assistendina Duma juures, hiljem keemiaprofessorina Bordeaux. Oli 1 väheseid, kes toetas Avogadro hüpoteesi ja püüdis propageerida selle arvestamist aatommasside määramisel
KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja
Toodetakse vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Selle kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks veelgi olulisemaid ehitusmaterjale. betoon ja raudbetoon Kõva mass, saadakse tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega, kasut. laialdaselt ehituses. 2) Kirjuta valemid ja saamisevõrrandid: vingugaas süsihappegaas süsihape ja karbonaadid ränihape ja silikaadid lubjakivi, pesusooda ja söögisooda ränidioksiid Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia. Peale süsiniku sisaldavad orgaanilised ühendid veel väikese hulga teisi elemente (H, O, N). Tänapäeval tuntakse umbes 10 miljonit erinevat keem. elementi, millest enamik ongi orgaanilised. Vaid lihtsamaid süsinikku sidaldavaid ühendeid loetakse anorgaanilisteks, sest nad käituvad reaktsioonides neile vastavalt. Nimetada tuntud orgaanilisi aineid: suhkur, äädikhape, seep, etanool. Enam-vähem kõik materjalid on orgaanilised, v.a
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18
Kõik kommentaarid