Keerulisemad suhted on isadega. Autor küsis ka, et millised valdkonnad tekitavad vanematega kõige rohkem probleeme. Selgus, et peamiselt tekib probleeme õppimise, vaba aja veetmise ja raha kasutamise tõttu. Kuidas siis nendele probleemidele lahendusi leida ? Küsitlusest selgus, et probleemidele leidakse lahendus läbiarutamise teel. Autor küsis ka, kuidas vanemad neid karistavad? Selgus, et peamine karistamismeetod on arvuti keeld, taskuraha vähendamine ja koduarest. Autor uuris veel, kui palju veededakse vanematega koos aega. Selgus, et põhiliselt 3-5 tundi nädalad ollakse koos vanematega. Põhilised tegevused, mida vanematega koos tehakse, on televiisori vaatamine, söömine ja ostlemine. Töö hüpotees leidis kinnitust, sest tõesti, laste ja vanemate vahelistes suhetes tekivad probleemid põhiliselt õppimise tõttu ning need lahendatakse läbiarutamise teel. (H.Hiiuväin2007).
3.3. Kohustuslik kirjandus 5. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtteid? Joonis 6. Kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtete lugemine 10. klassis. 46% 10. klassi noormeestest loeb sisukokkuvõtet ka siis, kui nad on raamatu läbi lugenud. Neist poole vähem on õpilasi, kes loevad sisukokkuvõtet ainult siis, kui raamatut ei ole lugenud. 15% on neid noormehi, kes loevad ainult sisukokkuvõtet ning ülejäänud 15% ei loe ei raamatuid ega sisukokkuvõtteid. Uuringus selgus, et pole ühtegi 10. klassi noormeest, kes loeks ainult raamatuid. 54% 10. klassi neiudest loevad sisukokkuvõtet ainult siis, kui raamatut ei ole lugenud. 15% on neid, kes loevad sisukokkuvõtet ka siis, kui on raamatut lugenud ning 15% on neid, kes loevad ainult sisukokkuvõtet. 8% 10. klassi neiudest loeb ainult raamatuid ning 8% neiudest ei loe ei raamatuid ega ka sisukokkuvõtteid. 13
8 aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008. a osalesid 24 Läänemaa kooli uuringus "Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
3.1 Hüpotees Püstitasime hüpoteesi, mille kohaselt noored ei ole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarbivad neid liigselt. Igapäevaselt on näha, et noorukid tarbivad sageli energiajooke, mis viis mõttele, et ilmselt ei teadvustata endile piisavalt selliste jookide võimalikku mõju oma füüsilisele ja psüühilisele heaolule. Sellest tulenevalt eespool tõstatatud hüpotees. 3.2 Uurimisobjekt Uuritavateks olid 12-18-aastased Keila Kooli õpilased. Kokku osales uuringus 65 õpilast 26 poissi ja 39 tüdrukut 6. , 9. ja 11. klassist. 6. klassist oli 8 poissi ja 11 tüdrukut, 9. klassist vastas küsimustele 12 tüdrukut ja 6 poissi. 11. klassist osales 12 poissi ja 16 tüdrukut. Uuritav objekt oli 12-18-aastaste Keila Kooli õpilaste kokkupuude energiajookidega ja nende teadlikkus antud jookide kahjulikkusest. Tahtsime teada saada, kui suur osa õpilastest tarvitab energiajooke ning kas nad on informeeritud nende toimest inimekehale
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU............................................................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................................................
(15) Kelmuse legaaldefinitsioon - Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vanglakaristusega. (16) 11 2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS Uuring koostati, et saada ülevaade 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. klasside õpilaste kokkupuudetest küberkuritegudega. Uuringus osales 113 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilast. Uurimuse andmekogumise meetodina kasutati ankeetküsitluse meetodit, mis seisnes küsimustiku koostamisest, õpilaste vahel Interneti teel laialisaatmisest ja saadud vastuste analüüsimisest. Kogu see protsess võttis aega ca. 4 päeva. Küsitluse koostasin ma leheküljel docs.google.com ning laiali saatsin suhtluskeskkonnas Orkut.com. 1. Palun märkida vahemik, kus klassis käite 113-st õpilasest 65 märkis oma klassivahemikuks 7.-9
Käesoleva uurimistöö teema on aktuaalne igas vanuses õpilaste seas, kuid autorile, olles ise gümnaasiumiõpilane, jäävad kõige enam silma eakaaslaste toitumisharjumused. Läbi aastate on sellele teemale pööratud tähelepanu erinevates uurimistöödes, näiteks on Mai Maser 2004. aastal viinud Eestis läbi ligi kümme aastat väldanud uuringu kooliõpilaste terviskäitumisest. See omakorda ajendas autorit uurima gümnasistide toitumisharjumusi aastal 2013. Uuriti kahte kooli, millest üks asus linnas ning teine linna lähedal maapiirkonnas. Toitumisharjumuste kujunemine on oluline nii noorte tervise, kasvu, kui ka intellektuaalse arengu seisukohalt. Autori arvab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata just tasakaalustatud toiduvalikule, kuna ükskõik, kui tervislikuks pidada mingit toiduainet, ei saa inimene elada ainult ühte kindlat toiduainet süües. Et söögiga saada kõik vajalik, tuleb osata õigeid toite omavahel kombineerida.
...................................................11 2.1.1 Arvutikartus......................................................................................................................11 2.1.2 Arvutisõltuvus..................................................................................................................11 2.1.3 Nahaärritus.......................................................................................................................12 2.1.4 Stress ...............................................................................................................................12 2.1.5 Mõju silmadele.................................................................................................................12 2.1.6 Peavalud...........................................................................................................................13 2.1.7 Printeriga seotud ohud...............................................
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Seda aega planeerimata jättes või ootama jäädes, et keegi mingi hea võimaluse välja pakub, võib hinnalist vaba aega raisates igavust tundma hakata. Mida hakata peale kolm kuud kestva vaba ajaga? Esmapilgul tundub vaba aja sisustamise võimalusi olevat üsnagi palju. Kuna aga nendest osade nautimine ei ole tasuta, siis oleks esialgu mõttekas leida omale sobiv töökoht. Meie alevis on usinamatel koolilastel võimalik taskuraha teenida haljastustöid tehes. Samuti leiab tööd väike grupp poisse- tüdrukuid õpilasmalevas , mis kestab kaks nädalat. Kohilast kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas külas Sutlemas pakuvad tööd kaks firmat. Üks nendest tegeleb puidutoodetega, teine- OÜ Sheiker. Koolinoori kutsutakse sagedamini ajalehemüüjateks, aianditesse, talutöödele, aga ka abiks suurematele üritustele või ehitusele. (Noortele)
kuulmispuudega laste õpetamisel midagi vastata. Õpetaja arvamuste kohaselt vajavad nad lisateadmisi nii metoodikast (20%) kui ka sellest, kuidas ja mille alusel hinnata kuulmispuudega lapse edasijõudlust (37%). Bogomolova jõudis oma töös järelduseni, et 83%-l uuritud tavakooli õpetajal olid olemas teadmised sellest, kui kaugelt kuuleb nende klassis õppiv kuulmispuudega laps normaalse valjususega kõnet aparaadiga ja ilma. Samas uurimuses uuriti ka kaasõpilaste teadmisi kuulmispuudest. Näiteks leidis 74% vastanuist, et kuulmispuue ei takista sõprade leidmist. Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid
kiusatavat. Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele, mõnele täiskasvanule, keda usaldatakse või õpetajatele. Samuti on loodud ka palju tugikeskusi, usaldustelefone ja interneti lehekülgi, kus saab oma muret kurta. KOOLIKIUSAMISEST EESTIS Koolikiusamisest on Eestis saanud suur probleem. Võrreldes välisriikidega esineb just Eestis koolikiusamist mõnevõrra rohkem. 2007. aastal korraldatud uuringus selgus, et lapsed seostavad vägivalda kõigepealt füüsilise vägivallaga. Laste vastustest tuli välja ka vaimse vägivalla suur levik Eesti koolides ning seda, et õpetajad ei reageeri vaimse vägivalla ilmingutele piisavalt. Õpilaste hinnangul on neist 24% kogenud koolivägivalda, vanuse kasvades on kiusamise kogemused vähenenud. Sagedamini langevad kiusamise ohvriks pigem poisid kui tüdrukud. 2007. aastal korraldatud uuring näitas ka seda, et Eesti koolides esineb lisaks
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007; Kobin jt. 2012). Uuringud näitavad, et kõige sagedasemateks alkoholi tarbimise kohtadeks on kellegi teise kodu. Eesti noortest on võõrast kodu alkoholi tarbimise kohana kasutanud 48 %. Veerand uuringus osalejatest leidis, et targem on siiski tarbida alkoholi oma kodus (Streimann, 2009). 6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. Valdav osa eestlasi on arvamusel, et Eestis juuakse liiga palju alkoholi ja on teadlikud alkoholist tulenevatest probleemidest. 75% Eesti elanikest arvab, et alkoholi juuakse palju ning vaid 16% leiab, et alkoholi tarbitakse mõõdukuse piirides (Orro, 2012). Rahva jaoks
Millised on siis need olulised tegurid, mis eestlaste rahulolu hinnanguid mõjutavad?7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal
1.2.2 Rasune Rasusel nahal on laienenud poorid, tuhm kuid läikiv jume, rasupunnid ja vistrikud. Naha õlisus võib muutuda päevast päeva, olenevalt päikesest, tuulest ja aastaajast. Rasunäärmed toodavad liigselt lipiide, tänu sellele paistab nahk läikiv, tihe ja vahajas. Õlist nahka katsudes on võimalik, et rasu jääb sõrmedele. Rasuse naha põhjustavad äärmiselt aktiivsed rasunäärmed, mis toodavad rohkem õli kui vaja, kuna on puberteet, hormoonide tasakaalutus, stress, antibiootikumid, soojus või niiskus. (The national skin care institute) 1.2.3 Kuiv Kuiv nahk omab peaaegu nähtamatuid poore, on tuim, jumelt kare ja punaste laikudega. Antud nahal võib vahel esineda ka normaalse nahatüübi piirkondi, kuid rasuseid mitte. Sellel nahatüübil võib esineda ajutine kuivus, kui puutuda kokku põletustega, külma temperatuuriga, marrastustega ja teatud ravimitega. Kuna nahk hakkab ennast ise pärast
Vastupidavus treeninguga paraneb keskendumisvõime ning ka tähelepanuvõime. Aktiivselt jooksutreeninguga tegelemine tekitab oluliselt parema energiavahetuse. Tänu suurenenud lihaste energiavarudele väsivad lihased vähem ning töövõime lihastes suureneb. Kehv vereringe on paljude haiguste põhjusteks. Regulaarne jooksmine kaitseb paljude terviseprobleemide eest nagu näiteks veresoonkonna haigused, ülekaalulisus, kõrge vererõhk, stress, valud liigestes. Parema tervise saavutamiseks on vajalik regulaarne tegelemine spordiga, mille kõige odavamaid ja lihtsamaid viise tervist hoida on jooksmine. [5]. Jooksmine ei nõua hinnalist spordivarustust ja rajatisi ning joosta on võimalik aastaringselt. Seega jooksmisel on vajalik vastav spordiriietus ja jalanõud ning leida sobiv maastik, kus joosta. Pehmel maastikul on jooksmine soodsam kui kõval pinnasel nagu näiteks asfaldil
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
12 KLASS 18 10 28 KOKKU 56 44 100 2.3. Küsimustik 13 Uurimustöö andmete kogumiseks täitsid õpilased anonüümse küsimustiku, mis koosnes 10 küsimusest. Küsimused jagunesid 4 erinevasse tüüpi. Esiteks teadmis- ja faktiküsimused, millega uuriti õpilaste teadmisi valkudest toitumisest lähtuvalt (küsimused 5, 6, 7 ja 8). Teiseks tarbimispõhised küsimused, et välja selgitada, kui palju õpilased tarbivad valgukontsentraate (küsimused 3 ja 4). Kolmandaks segaküsimused, millega uuriti õpilaste teadmisi toiduvalkudest ja toitumisalaseid enesehinnanguid (küsimused 1 ja 2). Viimaseks oli infoallikate valik, millega sooviti teada saada, kust saavad õpilased oma põhilised teadmised valkudest ja nendega seonduvast (küsimus 9). 2
.............................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus....................................................................................................................7 1.4.Krooniline stress .......................................................................................................................7 1.5.Mis võiks koolistressi vähendada?.............................................................................................9 2.Uurimus........................................................................................................................................... 11 2.1.Valim ja metoodika...................................................................
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1.5 Hoiakud abielu suhtes...............................................................................
kaasnevaid allergilisi nähtusi õpilaste arvates neil esineb ning kas meie koolis on sellel teemal piisavalt räägitud. Uurimistöö põhiallikatena kasutatakse mitmesuguseid internetiväljaandeid, sest passiivsest suitsetamisest on vähe trükitud materjali. Uurimistöö esimeses osas antakse ülevaade passiivse suitsetamise tähendusest, selle olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist, et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas. 4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
tarbimast. Antud vastuste põhjal leiab autor, et noored peavad kanepitarbimist inimese enda vaba tahte avalduseks ja isiklikuks vastutuseks. 3.3. Kanepi tarbimise põhjused Peamine eesmärk ja tahe noorte kanepisuitsetamisel on soov lõõgastuda. Noorte arvates muudab kanep tarvitaja meeldivaks ja rahulikuks kaaslaseks. Tihti eelistavad noored kanepit alkoholile, sest on veendunud, et viimane muudab agressiivsemaks (Võõbus 2008, 54). Ankeetküsitluses uuriti koolide õpilastelt, mis ajendab neid tarbima kanepit. 14 - 19-aastaste noorete vastustest selgub ja tuuakse välja kaks peamist põhjust: - tekitab hea enesetunde (50%) - sõbrad pakuvad (36%). See vanusegrupp koolinoori toob vastustes põhjustena veel välja: rahustab, meeldib see olek, sama mis alkohol, ainult et huvitavama mõjuga ning aitab magada ja pulssi rahustada. Noored rõhutavad vastustes veel: teeb ebameeldivad tegevused leebemaks ja muudab mu töökulgu
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Kui algselt oli ametlik ülevaatamine ja väline monitooring piiratud suurte rahastatud uurimisprojektidega, siis tänapäeval läbivad enamik tehtavatest uurimustest teatava ülevaatuse. Ülikoolid ning teised institutsioonid, kus inimeste ja loomadega uurimusi läbi viiakse, nõuavad eetikakomitee heakskiitu ning uuringu monitooringut. Järgnevalt mõned näited eetikakomitee ülevaatusel esitatavatest küsimustest: Uurija: Kes on peamine uurija ning kes on superviisor ? Uuringus osalejad: Uuringus osalejate üldiseloomustus (vanusevahemik, sugu, oletatav osalejate arv jne). Milline on uuringus osalejate üldine tervislik seisund (psüühiline ja füüsiline? Kuidas osalejad uuringusse valitakse? Protseduur: Mida uuringus osalejatelt nõutakse, milliseid käitumismustreid vaadeldakse? Kas kasutatakse pettust? Kui vastus on jah, siis miks on see vajalik? Seadmed/vahendid: Kui kasutatakse elektrilisi või mehhaanilisi seadmeid, siis kuidas on tagatud/kontrollitud nende turvalisus
Kokku 17 20 15 3.1 Uurimistöö tulemuste analüüs Algne valim hõlmas kolme lendu eri kooliastmetest. Küsitluse läbiviimise käigus selgus aga, et mõnes klassis ei leidugi vasakukäelisi. Seetõttu tuli tulemuste analüüsiks laiendada valimit. 3.1.1 Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas Küsitluse esimene sisuküsimus oli seotud perega. Uuriti, kas vasakukäelisus võib olla seotud vanemate ning sugulastega, kuna mõningates teooriates arvatakse, et käelisust kujundab siiski teatud geen ning see on päritav. 16 13% 33% Mõni sugulastest Vanavanem 19% Vanem
Alapeatükkidena on välja toodud telejaamade jagunemine Eestis ning kolme uuritava telekanali üldiseloomustus. Teises peatükis antakse ülevaade Eesti telemeedia ajaloost aastatel 19551990. Kolmas peatükk kirjeldab peamisi Eesti televaatajate tüpoloogiaid. Neljandas peatükis on välja toodud TNS Emori andmete põhjal eestlaste poolt enim jälgitud saated ning seriaalid ning televiisori vaatamisele kuluv aeg ajavahemikus september 2014detsember 2014. Samu andmeid on kasutatud ka Lähte kooli õpilaste eelistuste võrdlemisel keskmise eestlase eelistustega. Uurimistöö empiiriline osa annab ülevaate Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste televisiooni tarbimise harjumustest. Viiendas peatükis on kirjeldatud autori koostatud ja 2014. aasta novembris Lähte koolis läbiviidud küsitluse tulemusi ning andmeid on võrreldud ka TNS Emori andmetega. Antud peatükk sisaldab
eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib,
Pea iga meie mõtet, ideed tunnet anname edasi liigutuste abil. Sageli ei panda seda ise tähelegi. Autori eesmärk oligi teada saada, kui palju teavad Kuressaare Gümnaasiumi õpilased kehakeele lugemisest ning kasutamisest. 3.1 Uuringu iseloomustus Küsitlus viidi läbi Kuressaare Gümnaasiumi (edaspidi KG) kahes kümnendas klassis. Vastajateks olid 16 17 aastased õpilased. Autor on valinud küsitluse valimiks mugava valimi, sest viib küsitlust läbi oma koolis, enamvähem enda vanuseliste õpilaste seas. Küsitlusele vastas kokku 60 õpilast, kellest tüdrukuid oli 34 ja poisse 26. Uuringu meetodiks oli ankeet, mida oli võimalik täita paberkandjal (vaata Lisa 1 Ankeet). 3.1.1 Uuringu analüüs Ankeet on koostatud erineva kehakeele kirjanduse abil. Küsimustele, mis on kokku pandud
gete vaimsete võimetega, nagu ka väga tugeva vaimse alaarenguga inimesi (IQ tulemused jaotuvad normaaljaotuse ehk Gaussi kõvera kohaselt). Eesti laste vaimsete võimete kohta on tehtud mitu ulatuslikku uurin- gut. Esimese, 1933. aastal alanud ja üle 12 000 Eesti koolilapse vaimsete võimete testidel põhineva uuringu tulemused vormistas Juhan Tork oma 1939. aastal kaitstud doktoritöös “Eesti laste intelligents”. Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
