Südamehaigused (2)

Arteriaalne hüpertensioon
Hüpertooniatõbi ehk kõrgvererõhutõbi – Morbus hypertonicus
Hüpertensiivne kriis
Ateroskleroos - atherosclerosis
Krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus
Südame isheemiatõbi – Morbus ishaemicus cordis - MIC
Stenokardia ehk rinnaangiin – Angina pectoris
Müokardi infarkt – Infarctus myocardii - MI
Endokardiit - Endocarditis
Müokardiit - Myocarditis
Mõiste
Häiritud on arteriaalse rõhu kontrollmehhanism
Süstoolne >140 mmHg ja diastoolne >90 mmHg
Vererõhk tõuseb äkki kõrgele
Krooniline arterite haigus, mida iseloomustab arterite sidekoestumine ning mille tagajärjel arteri valendik aheneb ja häirub elundite verevarustus
1. südamepuudulikkuse sümptomid, rahuolekus või koormusel ( hingeldus , väsimus, jalgade turse ).
2. süstoolse või diastoolse düsfunktsiooni objektiivsed tunnused
Südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud
Pärgarterite ebapiisavast vereringest põhjustatud, südamelihase hapnikuvaegusest tulenev, lihaskoormuse ajal eriti vasakul tuntav ning sageli kaela ja vasakule käsivarde kiirguv pigistav rinnavalu ja -ahistus
Pöördumatu südamelihase kahjustus, mis tekkinud koronaararterite ummistumise tõttu
Südame sisekesta põletik
Südamelihase põletik
Patogenees
Arterite kontraktsioonidel nende valendik aheneb→südamel suurem jõud rakendamiseks→veresoonte vastupanu tõus→südame löögisageduse tõus→RR tõus
Suurte ja keskminste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad pakesendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda→ soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine
Müokardi kontraktsioonivõime halvenemine
Pärgarteri seinas olev naast võib ahendada soont sedavõrd, et vastav südamelihase piirkond ei saa O2 rikastatud verd→isheemia→nekroos
Koronaarid ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt verega varustada
Südamevereringe järsk vähenemine või katkemine südamelihase teatud piirkonnas→hapniku defitsiit
Tekitajad /Põhjustajad
Aordi dissekatsioon, rasedustoksikoos, subharadnoidaalne verejooks
Südame isheemiatõbi, müokardi haigused, hüpertooniatõbi, hüpertensiivne kriis, südameklappide haigused, rütmihäired, kilpnäärme düsfunktsioon
Koronaararterite stenoseeruv ateroskleroos, koronaararterite spasm , embolid, trombid
Koronaararterite stenoseeruv ateroskleroos, koronaararterite spasm, embolid, trombid
Järsku tekkinud verevoolu vähenemine pärgarterites. Äkiline füüsiline pingutus, suurte vererõhukõikumistega stresssituatsioonid, ebastabiilne stenokardia
Bakterid – streptokokid, stafülokokid, enterokokid
Võib kaasneda – viirusinfektsiooniga, reumatismiga, mükoplasma-, klamüüdia- ja streptokokk infektsiooniga, borrelioosiga, sidekoehaigustega, septiliste seisunditega, tsütostaatikumide ja fenotiasiidi kasutamisega, eosinofiilsete seisunditega, kiirgusravijärgse seisundiga
Riskitegurid
Ebaõige toitumine, alkohol , suur kehakaal , vähene liikumine, psüühilised ja sotsiaalsed tegurid, pärilikkus, diabeet , stress
Liigne soola tarbimine, suitsetamine , stress, vähene liikumine, ülekaalulisus, kontrateptiivsed preparaadid
Kõrgenenud vererõhk, hüperlipideemia, hüperkolesteroleemia, suitsetamine, diabeet, rasvumine,meesugu, perekondlik eelsoodumus, vähene kehaline aktiivsus, kõrge iga
Isheemiatõbi, hüpertensioon, kõrge kolesterooli tase, kõrge vanus, ülekaalulisus, diabeet, suitsetamine
Meessugu, vanus, kolesterooli sisaldus veres, kõrgenenud vererõhk, liigne kehakaal, dieet , diabeet, suitsetamine, vähene füüsiline koormus
Meesugu, müokardi hapnikuga varustatuse vähenemine (arteri spasm, vererõhu langus, aneemia ), südame suurenenud minutimahu vajadus (psüühiline ja füüsiline pinge, aneemia), müokardi suurenenud hapnikuvajadus (müokardi hüpertroofia, türeotoksikoos, pikaajaline füüsiline pinge
Meessugu, vanus, pärilikkus, menopaus , suitsetamine, vere kõrge kolesteroolisisaldus, kõrge vererõhk, kõrged veresuhkru väärtused, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus
meessugu
Sümptomid
Tüüpilised on varahommikused peavalud, pearinglus , kohin kõrvades, närvilisus, südamekloppimine, ninaverejooksud, koormushingeldus
Sageli varjatult. Kaebused peamiselt aju (peavalu, tasakaaluhäired, kõrvade kohisemine, unetus, kiire erutumine, sageli mustad täpid silmade ees), südame (stenokardilised kaebused) ja neerude (primaarne kortsneer→neerude puudulikkus) poolt
Peavalu, iiveldus , oksendamine , halvatusnähud, teadvuse häired, äge kopsuturse
Haigusilmingud sõltuvad sellest, milline piirkond jääb ilma piisava verevarustuseta. Sagedasemad: ajus ( transitoorne isheemia), südames (stenokardia, südamelihase infarkt), jalgades (vahelduv lonkamine )
Hingeldus, jõuetus, tursed , tahhükardia, tsüanoos, kaalu muutus, öine urineerimine , paismaks, kopsuturse, köha
Valu – algab koormuse ajal, süveneb, kui koormus jätkub, undub rinna keskosas pigistav ja suruv , võib kanduda kaelale või käsivartesse, ülakõhtu ja abaluude vahele, tekib külmaga. Tavaliselt lühiajaline, leevendub, kui koormus lõppeb või nitroglütseriiniga. Kaasneda võivad iiveldus, higistamine , õhupuudustunne, nõrkus, pearinglus, südamepekslemine
Valu (üle 20 minuti) – tüüpiline stenokardiline , pigistav rõhuv, ei allu nitroglütseriinile, allub narkootilistele valuvaigistitele, ei möödu puhkeolekus . Valu võib kiirguda ülakõhtu, lõualuusse, kõrri. Patsient on rahutu, hirmunud, kaetud külma higiga. Rütmihäired. Arteriaalne vererõhk langeb, temperatuuri tõus 2-3 päeval, muutused veres. hüpotoonia
Palavik, külmavärinad, väsimus, isutus , kaalulangus, üldine halb enesetunne, töövõime langus, harvemini valu rinnus . Nahk kahvatu kollane, põrn suureneb, vere SR suureneb. Nahal ja limaskestadel peenetäpilised verevalumid. Osleri sõlmed. Trummipulksõrmed. Haarab ka neerusid.
Südamepekslemine, nõrkus, hingeldamine , kahvatus, rütmihäired, tuhmid südametoonid, rõhu langus, ebamäärased valud südame piirkonnas
Vormid
Kerge – 140-159/90-99 mmHg; Keskmine – 160-180/100-109 mmHg; Raske – üle 180/üle 110 mmHg; Väga raske – üle 210/üle 120 mmHg
Etioloogia alusel: essentsiaalne ja sekundaarne
Organmuutuste alusel: organmuutusteta, vähemalt ühes organis on muutused ja kliinilised sümptomid ja tüsistused organmuutuste tulemusena
I staadium – sümptomid füüsilisel koormusel.
II staadium – tüüpilised sümptomid puhkeolekus.
III staadium – elundite kahjustused

• Koronaarne äkksurm
  
• Stenokardia
  
• Müokardiinfarkt
  
• Infarktijärgne kardioskleroos
  
• Südame rütmihäired
  
• Südame puudulikkus
  

I – stenokardia puudumine normaalsel kehalisel koormusel, stenokardia esinemine raskel füüsilisel koormusel.
II – normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu.
III – kehalise aktiivsuse märkimisväärne piiratus stenokardia tõttu.
IV – stenokardia vähemagi kehalise pingutuse korral või valud ka rahulolekus
Spontaanne – valu tekib hommikupoole ööd rahulolekus
Äge ja alaäge. Reumaatiline ja bakteriaalne
Äge, alaäge ja krooniline. Koldeline ja diffuusne. Infektsioosne ja mitteinfektsioosne
Uuringud

Hinnatakse infarkti ohtu, vererõhk, pulsisagedus , rindkereröntgen
Troponiin T või troponiin I, CK, CK-MB, Na, K, kreatiniin, kolesterool, HDL, LDL, triglütseriidid, veresuhkur , kliiniline veri . EKG
Auskultatsioon – kahin südames
EKG, Rö, Labor ( leuk , Er, Hg, ensüümid, troponiin, C- reaktiivne valk, proteinogramm), Ehhokardiogramm
Diagnoos
Anamnees , vererõhu mõõtmine, silmapõhjade uurimine , südame uurimine, EKG – vasaku vatsakese hüpertroofia, perifeersete arterite pulsi uurimine, EHHO -kardiograafia, labor
EKG, ehhokardiograafia, veloergomeetria, koronarograafia
Anamnees, EKG, riskifaktorite olemasolu, kolesteroolitaseme tõus, koronarograafia
EKG
Kliiniline pilt, külvid, EKG,
Täpseks diagnoosiks on vaja endomüokardiaalne biopsia
Ravi
Kaalu langetamine, soolatarbimise vähendamine, suitsetamisest loobumine, kehalise aktiivsuse suurendamine , liigse alkoholitarbimise vähendamine. Ravimid – diureetikumid, beetablokaatorid, AKE- inhibiitorid , Ca-antagonistid
Individuaalne, võidelda riskiteguritega, takistada haiguse progresseerumist, psühhoteraapia, dieet, alkoholi ja suitsetamise vältimine, kehakaalu alandamine, stressi vähendamine, diureetikumid, beetablokaatorid, Ca-antagonistid, AKE-inhibiitorid,vasodilaatorid, rahustid
Langetada kõrgele tõusnud vererõhk, voodirežiim, rahustid, kiiresti toimivad hüpotensiivsed ravimid, kiiresti toimivad diureetikumid
Vere hüübivust vähendavate ja voolavust suuendavate ravimite tarvitamine
Liigse vedeliku väljatoomine – diureetikumid, parandada gaasivahetust, parandada südame funktsiooni – digitalis, vähendada kehalist ja vaimset pinget
Mittemedikamentoosne – loobuda suitsetamisest, kolesterooli langetav dieet, kehakaalu normaliseerimine, regulaarne füüsiline aktiivsus, stressi vältimine, diabeedi või hüpertensiooni ravi. Medikamentoosne ravi – nitropreparaadid, beetablokaatorid, Ca-antagonistid, aspiriin , kolesterooli taset ja vererõhku langetavad ravimid, hormoonasendusravi. Kirurgiline ravi – aorto-koronaarne šunteerimine, laserblatsioon ehk angioplastika, balloondilatatsioon, stentimine, pacemaker
Leevendatakse valu ja hingeldust. Ravimid – nitraadid , atsetüülsalitsüülhape, beetablokaatorid, Ca-antagonistid, lipiidravimid
Aspiriin, rahustid, beetablokaatorid, valuvaigisti , lahustamisravi, haonikravi, infusioon , erakorraline angioplastika
Antibiootikumid , kirurgiline ravi
Põhjuslik, sümptomaatiline. Kehaline puhkus, voodirežiim, vajadusel mehaaniline süda
Komplikatsioonid
Hüpertensiivne kriis, insult, infarkt, vasaku vatsakese puudulikkus, enneaegne ateroskleroos, kortsneer
Hüpertensiivne kriis, infarkt, neerupuudulikkus
Eluohtlikud
Rütmihäired, vasaku vatsakese puudulikkus, kardiogeenne šokk, trombembooliad, südame ruptuur, südame vatsakeste aneurüsm
Vasaku või parema vatsakese puudulikkus, glomerulonefriit, põrnainfarkt, ajuinfarkt , kopsuinfarkt, meningiit , ajuabstsess, entsefaliit, mükootilised aneurüsmid organites
Õendustegevus
Patsinedi eluliste näitajate jälgimine, sobiv asend, jälgida vedelike manustamist ja diureesi

Lamamisrežiim, vedelikubilansi jälgimine, dieet, seedetegevus, patsiendi informeerimine
Voodirežiim, abi hügieeni toimingutes, verekülvid, õige asend