Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed
(Seeme jaguneb kestade eemaldamisel K hõlpsasti kaheks pooleks) L A S S Üheidulehelised Seemnes on väike, ilma toitainete- varuta iduleht. Seemne põhiosa moodustab säilituskude. Iduleht vahendab toitainete kulgemist säilituskoest idusse seemne idanemisel . (Seeme kestade eemaldamisel ei jagune) Süstemaatika alused Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D
Levinud alusmetsapõõsas. lehtpõõsas. Viljad söögikõlbulikud. Vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Õitseb mais. Õied väikesed, rohekad. Viljaks on lihakas paljuseemneline punane vili. Valmib augustis. Külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas. Vilju kõrgune lehtpõõsas. kasutatakse toiduainete tööstuses, Oksad hallikasrohekad, karvased, väga levinud haljastuses, kuna talub tihedalt ogalised. saastunud õhku. Aretatud palju Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad, kultuursorte. karvased. Õitseb juuniseptember. Õied
umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8. Võõrliigid tuuakse sisse: · kogemata laevade, autode, rongidega (lõhnav kummel) · tahtlikult - on uusi liike sisse toodud selleks, et suurendad põllu, metsa ja aia metsakultuuride valikut (nulg).
Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine. Sõnajalgtaimede jagunemine (kuna me ei olnud seda kirjutanud ennem kirjutan siia sulle ka) 1) sõnajalgtaimed 2) kollad 3) osjad 5. Paljasseemnetaimed, tunnused ja jagunemine. 6. Õistaimede põhitunnused. 7. Taimede kasutamine. 8. Mõisted bioimeasioon- võõrliikide sissetungimine alale kus ta looduslikult ei kasva
Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel
*VASTAND: evolutsiooniline regress ehk taandareng nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks 2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline) *VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents erinevat päritolu liikide sarnastumine elukeskkonna tõttu (nt kalad->imetajad, vaal: vaala ja kala voolujooneline keha). Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3
*brikett korrapärase ringina kapsas,skaalikas, *loomade allapan *õie osi4,5 või rohkem snaeris *keemiatööst toora *rohtt,põõsad,puud roosõielised: *kasvuturvas kaheiduleh: *marjataimed- kivisöe teke: *seemnes 2 idul maasikas,vaarikas, *vanaaegkonnas *enamsti sammasj murakas
.......................4 Kasutamise viisid..................................................................................................5 Lisa.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus ............................................................................................7 2 Botaaniline iseloomustus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas. Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus 5...30 cm. Rahvapärased nimed on kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed. Õis Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4...6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite(Lisa 2) läbimõõt 3 cm, emasõied (Lisa 1) veidi väiksemad. Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis. Leht
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Ar...
Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased, lõhnavad tugevasti ja meeldivalt. Üksikult või kobarjate kuni pöörisjate,
seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili
6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas Kasutamine: jookide maitsmine, meetaimena(mesilastele), verejooksude ja kõhulahtisuse ravimiseks 8)Harilik Humal sugukond:kanepiline eelistab niisekid kasvukohti kasutamine: õlletegemine; tee, tinktuuri, kapslite, tabletide valmistamine Toime: alandab meeste sugutungi (naistel vastupidi); annab elujõudu; unetuse, närvilisuse,
soe, tuulevarjuline, muld hea veeläbilaskvusega ning Meliss huulõielised huumusrikas, talub poolvarju 50 - 60 cm päikeseline, poolvarjuline, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab Aed-haraputk sarikalised niiskemat mulda 30-60 cm mullastiku suhtes nõudlik. Aed-ploomipuu roosõielised Valgusnõudlik 4-6 m Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi Hapu kirsipu roosõielised põuakindel. Valgusnõudlik. 3-10 m Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Võrdlemisi põuakindel. Kodumaal varjutaluv,
8. Eluslooduse süsteemi põhiüksused. Riik loomad loomad taimed Hõimkond keelikloomad keelikloomad õistaimed (Alamhõimkond selgroogsed) Klass imetajad imetajad kaheidulehelised Selts kiskjalised esikloomad roosilaadsed Sugukond kaslased inimlased roosõielised Perekond kass inimene kibuvits Liik ilves inimene roos Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast. Avaldus kivitöötlemisoskus. Vanusepiir
Näiteks tervete lihtlehtedega pihlakaliike kasvab looduslikult nii Euroopas, Himaalajas kui ka Jaapanis. Sulgjate lehtedega pihlakatest on meie jaoks kõige tuntum eelpool mainitud harilik pihlakas. Levinud on ka huvitavate pool-liht ja pool-liitlehtedega puud, millede puhul lehtede alaosa koosneb sulglehekestest, keskosa on hõlmine ja lehetipp vaid saagjaservine. (ibid.) 1.1 Harilik pihlakas Hariliku pihlaka ladinakeelne nimi on Sorbus aucuparia. Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda pihlakas. Harilik pihlakas levib nii Euroopas kui ka Siberis. Eestis esineb teda sageli. Kasvukohtadeks võib lugeda montaanset ja subalpiinset astet. Tasandikel kasvab kultiveerituna. Harilikku pihlakat leiab ka hõredates kuuse-, lehtpuu- ja seedermännimetsades, väludel, rohelise lepa ja mägimänni-põõsastikes, kaljustel küngastel, metsaservadel mõõdukalt kuivadel kuni niiskeil huumuslikel, enamasti happelistel muldadel
Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad:
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2
Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. Maailimas ~2000 liiki : külma kliimaga aladel, mõõduka kliimaga aladel, troopilisel aladel. 6)Tulikalised on enamasti dekoratiiv ja ravimtaimed. Väga mürgised (eluohtlikult) on näiteks kollane ja sinine käoking, salu-siumari, aas-karukell, SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, roosilaadsete seltsi. 2.Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 30004000 liiki. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral. 3.-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised
arenemistsükkel. Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI Õis Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega. Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena.
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Sgk: ristõielised (Brassicaceae) 18. hall kogelejarohi (Berteroa incana) (L.) DC. 19. õlikaalikas (Brassica napus) L. 20. harilik hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) (L.) Med. 21. kivikilbik (Lobularia maritima) (L.) Desv. 22. sookerss (Rorippa palustris) (L.) Besser 23. põldsinep (Sinapis arvensis) L. Sgk: ädalalillelised (Parnassiaceae) 24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26. ojamõõl (Geum rivale) L. 27. hanijalg (Potentilla anserina) L. 28. tedremaran (Potentilla erecta) (L.) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34
PEREKOND: mahoonia (Mahonia) läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium) SUGUKOND: ristõielised (Brassicaceae) PEREKOND: hiirekõrv (Capsella) hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) SUGUKOND: huulheinalised (Droseraceae) PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus) PEREKOND: maarjalepp (Agrimonia) harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) PEREKOND: pihlakas (Sorbus)
Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid: · probleemi püstitamine (alusküsimuse sõnastamine) · taustinformatsiooni kogumine · hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) · hüpoteesi kontrollimine (vaatlused, katsed, eksperimendid) · tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Uurimisobjekt Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad:
Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed Harilik jugapuu jugapuu jugapuulised okaspuulaadsed Siberi nulg nulg männilised okaspuulaadsed Harilik kadakes kadakas küpressilised okaspuulaadsed Harilik sinilill sinilill tulikalised tulikalaadsed rohurinne Kurdlehine roos roos roosõielised roosilaadsed Harilik palderjan palderjan palderjanilised uniohakalaadsed Harilik saialill saialill korvõielised astrilaadsed Liht-naistepuna naistepuna naistepunalised malpiigialaadsed Rukkilill jumikas korvõielised astrilaadsed Aas-karukell karukell tulikalised tulikalaadsed Harilik kanep kanep kanepilised roosilaadsed
Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Miinimumreegli järgi piirab mingil alal kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi vajadusi kõige vähem. Pilet 25 Sugukond Rosacae - roosõielised Roosõieliste sugukond on üks suuremaid sugukondi (perekondi u. 100, liike rohkem kui 2000), kuhu kuuluvad vahelduvate liht- või liitlehtedega puud, põõsad ja rohtaimed. Lehed vahelduvad liht- või liitlehed, kahesugulised enamasti viietised õied, viljaks kas: tõrsik, koguvili, õunvili või luuvili. Taimed enamuses putuktolmlejad. Roosõielised ei ole niivõrd tuntud puiduandjad, kuivõrd aga paljud liigid annavad söödavaid või tehniliselt kasutatavaid vilju
baccata) raudnõges (Urtica urens) nõges (Urtica) nõgeselised (Urticaceae) mets-tähthein (Stellaria tähthein (Stellaria) nelgilised (Caryophyllaceae) holostea) põldtulikas (Ranunculus tulikas (Ranunculus) tulikalised (Ranunculaceae) arvensis) harilik hiirekõrv (Capsella hiirekõrv (Capsella) ristõielised (Brassicaceae) bursa-pastoris) ojamõõl (Geum rivale) mõõl (Geum) roosõielised (Rocaceae) mägiristik (Trifolium ristik (Trifolium) liblikõielised (Fabaceae) montanum) verev kurereha (Geranium kurereha (Geranium) kurerehalised (Geraniaceae) sanguineum) mõru vahulill (Polygala vahulill (Polygala) vahulillelised (Polygalaceae) amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum)
Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel. Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit...
Raudremmelgas Paju Pajulised Malpiigialaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Põõsad Harilik sarapuu Sarapuu Sarapuulised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik lodjapuu Lodjapuu Muskuslillelised Uniohakalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Viirpuu Viirpuu Roosõielised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Verev kontpuu Swida Cornaceae Cornales Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik astelpaju Astelpaju Hõbepuulised Mürdilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Puud Harilik tamm Tamm Pöögilised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed
Süstemaatika on organismide rühmitamine. LIIK sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala; sama liiki isendeid annavad viljakaid järglasi. RIIGID on kõige suuremad ja üldisemad süstemaatilised üksused. Taimed Loomad Seened Bakterid Protistid (amööbid, vetikad) Taimeriik HÕIMKOND Katteseemnetaimed Paljasseemnetaimed Sõnajalgtaimed Sammaltaimed SUGUKOND Roosõielised Liblikõielised Ristõielised Kanarbikulised KLASS 2- idulehelised 1-idulehelised PEREKOND Toomingas Õunapuu Pirnipuu Murakas Loomariik HÕIMKOND Käsnad Ainuõõsed Lameussid Ümarussid Rõngussid Limused Lülijalgsed BIOLOOGIA 2010 Keelikloomad KLASS lülijalgsed Vähilaadsed Putukad Ämblikulaadsed KLASS keelikloomad Luukalad Kahepaiksed Roomajad Linnud
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes al...
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
lokulitsiidselt, viljalehed lõhenevad selgmiselt; rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava. Kukkur (folliculus) on ühepesaline, apokarpsest sigimikust tekkinud paljuseemneline avavili, lõhe tekib piki viljalehe serva. Kui ühest õiest tekib kukkurvilju rohkem kui kaks, moodustavad need kogukukru (multifolliculus). Kukkurviljad esinevad sugukondades tulikalised (Ranunculaceae), roosõielised (Rosaceae), magnoolialised (Magnoliaceae) ning paksulehelised (Crassulaceae). Kõder (siliqua) ja kõdrake (silicula) on kahepesalised, kahest viljalehest moodustunud viljad. Seemned kinnituvad sigimikukambri seinale. Kõdra pikkus ületab laiuse vähemalt neli korda, kõdrakese laiuse suhe pikkusesse on väiksem. Esinevad ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnas. Kaun (legumen) areneb ühest viljalehest ning sarnaneb kukrule, kuid avaneb kahelt poolt -- piki viljalehe liitekohta ning
viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas, õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Viljade ja õite ehituse alusel jagatakse neljaks alamsugukonnaks: Enelalalised - kuivad
isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Apomiksis - Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 75 % teadaolevatest apomiktidest kuulub sugukondadesse: 1. kõrrelised 2. korvõielised 3. roosõielised 7. Ühe-, kahe- ja kolmekojalised taimed Monoöötsiline e. ühekojaline – isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied 8. Seksuaaltüübid taimedel Erinevate seksuaaltüüpide olemasolu ühel taimel võimaldab paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste muutustest. Monoöötsiline e. ühekojaline (isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied- andromonoöötsiline – isas- ja kahesugulised õied
· Nälghein · Põld-kadakkaer · Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) · Nisulill · Sugukond kurerehalised · Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) · Kurekael · Sugukond sõstralised · Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar) · Perek tikker · Sugukond roosõielised Liit- ja lihtlehed Lehed vahelduvalt, abilehed olemas Õied viietised, radiaalsümmeetrilised Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed) Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu, pihlakas,
Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) Nisulill Sugukond kurerehalised Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) Kurekael Sugukond sõstralised Perek sõstar (punane, must, valge, mage, kuldsõstar) Perek tikker Sugukond roosõielised Liit- ja lihtlehed Lehed vahelduvalt, abilehed olemas Õied viietised, radiaalsümmeetrilised Võib esineda välistupp (kahesugused tupplehed) Õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest Viljaks pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik Levinud kogu maailmas, valdavalt pp paras- ja troopikavöötmes Jaotatakse neljaks alamsugukonnaks: enelalised (kukkurvili; enelas), õunapuulised (õunvili; õunapuu, pirnipuu, pihlakas,
kõrgused. Lehed kitsaslineaalsed 3 cm pikad kuni 2 mm laiad, 4-6 kaupa männases. Õied on väikesed, valged 3-6 kaupa poolsarikates, hõredates tipmistes harkjalt harunenud õisikutes. Õitseb juunis ja juulis. Kuivades muutub taim mustjaks. Taime juured sisaldavad punakat värvainet. ANGERPIST - Nime Filipendula vulgaris - tõlkides saame niidil rippuv ( angerpisti peentel juurtel otsekui ripuvad muguljad juurepaksendid) ja tavaline. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: taim kasvab lubjarikastel muldadel ja on kuni 80 cm kõrgune püsik. Vars peenesooneline, lehed koosnevad paljudest lehekesepaaridest, varrelehed väiksemad kui kodarikulehed. Õisik tipmine, paljuõieline, 3-10 cm pikk, üksik õis kuni 15 mm läbimõõdus, valge. Õitseb juunis ja juulis. Paljuneb seemnete ja muguljuurtega. 5 Kasutamine: kogu taim sisaldab parkaineid
hüüfidmulda. Juurerakkude vahele tungivad hüüfid moodustavad keeruka võrgustiku –Hartigi võrgustiku. Üldjuhul ei sisene hüüfid taimerakku. Seened: kand-ja kottseenederinevad rühmad. Peremeestaimed: paljas-ja katteseemnetaimed Osaleb üle 6000 seeneliigi Peremeestaim: männilised, pöögilised, kaselisedjt; kassinaerilised, roosõielised, imelillelised, tatralised jt Esinebboreaalsetes okas-ja segametsades, paiguti ka ekvatoriaalsetes vihmametsades Tekkinud korduvalt nii taimede kui seente evolutsiooni käigus Trühvlid -ektomükoriisa moodustajad Mütseelvõib ulatuda mitme meetri kaugusele, imeda mullalahusest vett ja mineraalaineid. Erinevalt taimejuurest on hüüfid võimelised omastama ka aminohappeid ja kätte saama fosforit kivimitest.
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
kahesugulised, põhiliselt viietised, võrdse arvu kroon- ja tupplehtedega, sageli ka välistupega, tolmukate arv varieerub, viljalehtede arv 1-paljuni. * Viljad on kukkurviljad (enelased), pähklikesed, luuviljad (ploom, kirs), lihakas koguluuvili (maasikas, murakas) või õunvili (õun, pirn). Enamasti puudub seemnetel endosperm. * Sgk majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötmealadel, kus peaaegu kogu puuviljandus ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest, orgaanilistest hapetest ja eeterlikest õlidest. * Roosõieliste õite ja viljade erinevuse ja suure liigilise mitmekesisuse tõttu on sugukond jaotatud alamsugukondadeks. Enelaliste Kibuvitsaliste Õunapuuliste Ploomipuuliste alamsugukond alamsugukond alamsugukond alamsugukond Eluvorm Enamasti põõsad Põõsad, Puud, põõsad Enamasti puud
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
