· Suulises kõnes märgistab lausevahelist piiri lühem või pikem paus, kirjalikus tekstis aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks: - Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli. NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Rindlause kirjavahemärgid. _________________ , __________________ Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Poisid koovad sokki, tüdrukud ajavad karu jälgi.
Rindlause Rindlauseks nimetatakse liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt. Marju pesi pesu ja laulis. Eile tantsiti ning lauldi kogu öö. Ma ei joo ega suitseta. Eraldav sidesõna või, mille ees koma ei kasutata. o Nt. Kas sa tantsid või laulad? Vastanduvad sidesõnad kuid, aga, ent, vaid, siiski, ometi. Nende ees kasutame alati koma. o Nt. Tõnu armastas Marjut, aga vihkas naabrinaist Jutat. Juta solvus, kui...
docstxt/134953083141.txt
RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID 1. Pane puuduvad kirjavahemärgid. 1. Tuba oli korda tehtud külalised olid tulekul. 2. Ärkasin kell seitse kui jäin uuesti magama. 3. Koer hakkas haukuma aga kedagi ei tulnud. 4. Väike tüdruk virises ta ei tahtnud piima. 5. Ma ei kuulanud eile uudiseid ega lugenud ajalehti. 6. Ema tahtis maale sõita ent jäi bussist maha. 7. Päike hakkas paistma ning see tegi tuju paremaks. 8. Kell on kuus järelikult tulevad vanemad kohe koju. 9. Homme on kontrolltöö see tähendab vähemalt kaht tundi õppimist täna õhtul. 10. Kompromiss oli saavutatud niisiis võisid kõik rahul olla. 11. Ma ei teinud poppi vaid olin haige. 12. Kõht oli täis meel rõõmus mida võis veel tahta? 13. Jaak vaatas igaks juhuks seljakoti üle kõik vajalik oli olemas.14. Pidu toimub reedel see on 10. detsembril. 15. Eestimaal on kauneid ajaloolisi paiku Otepääl ootab ekskursante linnamägi Haanjas kõrgub Suur Munamägi Viljandis tuletava...
docstxt/134953087762.txt
LIITLAUSE Liitlause väljendab kaht või enamat tegevust (lauses on kaks või enam öeldist). Lausetevahelist piiri märgitakse sidesõnade ja kirjavahemärkidega. Rindlause ... on liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Andrus laulab hästi, Erikule meeldib tantsida ja Anne mängib alati klaverit. Rindlause kirjavahemärgid: *Osalaused ühendatakse/eraldatakse tavaliselt koma või sidesõnaga. __________ , _______________ . _______________ ja _______________ . Poisid mängivad palli, tüdrukud kastavad lilli. Poisid mängivad palli ja tüdrukud vaatavad pilte ning vanemad vestlevad toas. Ma pole Tiitu näinud ega temast kuulnud. Kas läheme kinno või vaatame kodus telerit? *Sidesõnade ja, ning, ega, või ette tavaliselt koma ei panda. *Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas ... või ette pannakse koma. Algul ta rõõmustas, kuid siis hakkas nutma. Rahvast oli palju,...
Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause
LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST. Rindlausest saab teha mitu lihtlauset. Nt. Tasa sõuad, kaugele jõuad. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent. PÕIMLAUSE - Liitlause, mille üks osalause on teised osalaused endale allutanud. Allutavat lauset nimetatakse pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Nt. Tegin akna lahti, sest oli umbne. ( kaks või enam öeldist ) Siduvad sõnad: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas. LAUSELÜHEND: 1) Fraas lauses, millest puudub tegusõna pöördel...
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öel...
Referaat Rind ja põimlause Teaduslik tekst: Eestis hakatakse jõuliselt elektriautondust toetama Eesti müüb Mitsubishi Corporationile kasutamata saastekvoote, saab vastu elektriautosid ning arendab välja laadimisvõrgustiku. Elektriautode ostjatele kompenseeritakse aga umbes pool auto hinnast. Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks kasutamata saastekvootide (Assigned Amount Units AAU) müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Tehingu tulemusena rajatakse 2012. aasta lõpuks kogu Eestimaad kattev elektriautode laadimise taristu. Alates detsembrist jõuavad sotsiaaltöötajate käsutusse ka 507 uut elektriautot ning rakendatakse täiendav toetusskeem elektriautode edasiseks jõulisemaks kasutuselevõtuks. Elektriautode programmi täiemahulisel elluviimisel saab Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuenduslikum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim ele...
· Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresepäev need on rahvakalendri tähtpäevad novembris. Rindlause Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde ja tüdruk naeratas klassile. Õpetaja kirjutas Tiiale hea hinde : tüdruk oskas ainet hästi. 1. iseseisev lause 2. iseseisev lause 1. Isa kutsub arsti ja vend jookseb apteeki. ning või 2. Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki. 3. Juhata rääkis pikalt, aga teda ei tahetud uskuda. ent
LIITLAUSE 1) RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma) KOOLON pannakse rindlausesse siis, kui järgneb seletus või järeldus (Direktor ei osanud midagi öelda: kõik plaanid olid muutunud) MÕTTEKRIIPS pannakse siis, kui on tarvis osalause mõtet eriti rõhutada (Mitte ükski ülikond ei sobinud nii ta seadis sammud rätsepa poole) SEMIKOOLON pannakse siis, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. (Väljas oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallau...
Valmistusin just suud avama, et Võpatasin ehmunult ja tõin Neferet naeris ja kratsis karvapalli talle järjekordne küsimus esitada , kuuldavale ühe tobeda väikese kui üks oranž karvapall koridori kiljatuse- ja tundsin end siis täieliku tormasja end hääletult ta ajuhälvikuna, sest selgus, et oranž kätevahele heitis. karvapall polnudki lendav kollionu või midagi säärast, vaid kõigest tohutult suur kass. Zoey, saa tuttavaks, see on Skylar. Ta luusib tavalislet siin kandis ringi Ma pole kunagi varem nii suurt ka ja ootab sobivat juhust, et end minu ütlesin, ja sirutasin käe, et Skyl poole paisata. nuusutada saaks. Ettevaatust, tal on kombeks Enne ...
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2
Lihtlause Liitlause Sisaldab ainult ühte öeldist ja kõiki mõistmiseks Liitlause koosneb mitmest öeldisest. tarvilikke komponente. Lihtlausete ühendamine liitlauseks: Minul on õde. 1.Komaga Sa jalutad koeraga. Mina käin koolis, ema käib tööl, vanema on kodus. Minu isa töötab pangas. 2. a)sidesõna ei nõua koma ja, ning, ehk, või, kui. b)komaga et, sest, siis, aga, kuid, vaid. 3.Siduv määrsõna kuhu, kus, kuidas,miks, kas,millal 4.Siduv asesõna mis, kes, millega, kellega, mitmes... Koondlause Rndlause On lihtlause millesse o...
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimu...
3. Verbita lauselühend (käed olid taskus) Kiil - lausega sisuliselt mitte seotud lauseosa, mis annab informatsiooni või lisateavet. Kiiluga on siis tegemist, kui see on põhisõnast erinevas käändes. (Lähtudes tegevuse iseloomust, k.a selle tehniline tase ning piirkonna vajadustest...) NB: 1. Põgenesime nii, et keegi ei näinud (Kuidas?). 2. Põgenesime, nii et olime väsinud (tagajärg). Üldjuhul käib koma Üldjuhul ei käi koma Rindlause aga, vaid, kuid, ent ja, ning, ega, ehk, osalaused KOMA ees. või, kui ka ees. eraldatakse komaga. Koma käib kõigi NB! Erand: juhul kui nad on rõhumäärsõnad (Ta NT: Sina küsid, mina käänete küsimuste vaid vaikis) vastan
kiirguse mõju bakteritele. 2009.aastal teatas aga kosmoselennumasinaid tootev USA ettevõte Interorbital Systems, et nüüdsest võib igaüks osta endale pikosatelliidi 8000 dollari eest. RINDLAUSE Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast osalausest, nimetatakse rindlauseks. Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt. Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt. Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos. Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad. Rindlause osalaused võivad olla seotud rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne). Sidesõnade ja, ning, ega, ehk või ette rindlauses koma ei panda.
detsembril 1913.aastal kell 13.00. (võrdle: Me puhkasime detsembris, jaanuaris ja veebruaris; Ta sündis kadripäeval, 25. novembril.) Ta sündis Saaremaal Kärla kihelkonnas Jaagu talus. (võrdle: Ta puhkas Saaremaal, Hiiumaal ja Muhumaal.) 1.8 erilaadiliste täiendite vahele. Väike must karvane koer klähvis kurjalt. (võrdle: Koertenäitusel võis näha nii väikesi, keskmisi kui ka suuri koeri.) 2. Liitlause 2.1 Rindlause koosneb kahest või enamast sõltumatust, võrdväärsest osalausest (lihtlausest). Rindlause kirjavahemärgid: 2.1.1 Sidesõnade ja, ning, ega, või ette rindlauses koma ei panda. Ta ei teinud hüüdest välja ega vaadanud hüüdja poolegi. . 2.1.2 Sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse rindlauses koma. Ta lubas minna, aga mõtles ümber. (NB! Toivo aga pidi koju jääma. siin on aga rõhumäärsõna, mitte sidesõna, sellepärast
· Verbita lauselühend eraldatakse alati koma(de)ga. Nt: Poiss läks metsa, seenekorv käes. · Määruslikud nud- ja tud- lauselühendid (vastab küsimusele millal?) eraldatakse koma(de)ga. Nt: Töö tehtud (millal?), läksime koju. · des- ja mata- lauselühend eraldatakse komaga, kui tuum asub lühendi algul. Nt: Vastamata ainsalegi küsimusele, vangutas ta vaid pead. Istusin laua taga, kuulates järjejuttu. VI. RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Rindlause koosneb kahest või enamast samaväärsest lihtlausest. · Rindlause osalausete vahele pannakse koma, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Nt: Väljas sajab vihma, puhub tugev tuul Väljas sajab vihma ja puhub tugev tuul. · Kui järgnev lauseosa seletab eelnevat, siis pannakse nende lauseosade vahele koolon. Nt: Külalised ei jõudnud õigeks ajaks: buss hilines rikke tõttu. VII
"Daigi, esita oma töö kohe!" 19. "Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik. 20. "Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas: "mine üksi või jäta minemata!" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost soovid lugeda," ütles kirjandusõpetaja, "mina soovitan Gailiti teost." V. LIITLAUSE. RINDLAUSE Rindlause- lause, mille erinevad lauseosad on võrdsed, rindlause osad JA, NING, EGA, EHK, VÕI - koma pole KUID, VAID, ENT, AGA -koma on nt Ma ei teadnud ta nime ja otsustasin temalt küsida, ent majja sisenes võõras ja meie vestlus katkes. VÕIB kasutada ka mõttekriipsu või koolonit. Koolon on lause esimeses pooles ja sellele järgneb pikem seletus. nt Me tegime täpselt juhise järgi: kaevasime augu, vooderdasime selle, lisasime aarde auki ja kaevasime uuesti kinni.
· Kui des, -maks,-mata lauselühendi peasõna on lauserühma esimene sõna siis eraldatakse kogu lauselühend komaga. N: Jõudes koju, mees komistas. Jõudmaks koju, võtsime takso. N: Jõudmata koju, istusime pingil · Kui des, -maks,-mata lühendi peasõna on lauserühmas taga pool ( ei ole esimene sõna) siis koma ei panda. N: Koju jõudes mees komistas. Koju jõudmaks võtsime takso. Koju jõudmata istusime pingil. Liitlause Rindlause: · Rindlause osalausete vahele pannakse koma. Rindlause osalaused on võrdsed. Põimlause: · Põimlause osalaused eraldatakse komaga. Kui üks lausepool seletab teist pannakse koma. Kõrvalluse eraldatakse pealausest ja teistest kõrvallausestest komadega. Täiend · ?Kui täiendid on samaliigilised siis tuleb koma?.LOETELU N: Metsas oli kase-,lepa,tamme- ja kuusepuid. · Täiendid, mis käivad ühepõhisõna kohta, komaga ei eraldata. N: Tüdruku seelik oli
Mann ja Helen käisid linnas. Jooksin koju kui segane. Parimad sõbrad pidutsesid: Mann, Anna ja Helen. Pikad punased geelküüned. Valida sai pikki, punaseid, pastelseid küüsi. Punased, verekarva küüned klõbistasid klaviatuuri. Küüned, pikad, punased, klõbistasid klaviatuuril. Mann, minu sõber, lasi tänase koolipäeva üle. Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja.
a) selgitav lisand, nt Kivihädale järgnes uus häda: puhta vee puudus; b) loetelulisand, mis järgneb oma põhjale (kokkuvõtusõnale), nt Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell (vt ka SÜ64). Sulgudega eraldatakse lisand, mille väljendatud mõistet loetakse teisejärguliseks, nt Noormees (üliõpilane) soovib üürida tuba. Rindlause kirjavahemärgid Rindlause vahemärgistatakse enam-vähem samade reeglite järgi mis koondlause. 1. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komaga, nt Sina küsid, mina vastan. Kellassepp on muidu tubli mees, kuid armastab vahel napsitada. 2. Sidesõnade ja, ning, ega ja või puhul vahemärke enamasti ei kasutata, nt Vihma sajab ja päike paistab. NB! Koma tarvitatakse: a) ja, ning ees, kui need alustavad järsult uue mõttega lauset, nt Ta ehmus, ja rõõm segunes vihaga; b) ja, ning, või ees, kui need alustavad vastandavat lauset, nt Oli juba möödunud peaaegu kümme tundi, ja (= aga, kuid)
loetelu kasutame mõttekriipsu. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast koma või sidesõnaga ühendatud lausest(Mulle meeldivad õunad, aga Malle armastab kirsse.) Kui koondlauses esineb ainult ühte lauseliiget mitu, siis liitlauses on ka teisi lauseliikmeid rohkem kui üks. Rindlause on lause, mis koosneb võrde tähtsusega osalausetest, mida ühendatakse koma või sidesõnade ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.)
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kir...
Lauseliikmed ALUS -näitab lauses tegijat või olijat . Küsimused :kes ? mis ? kelle ? Miille ? Keda ? Mida ? ( nim.,osa, om, kääne.) Nt ema luges raamatut. ÖELDIS -Väljendab lauses tegevust , kõige tähtsam lauseliige , igas eestikeelses lauses PEAB olema vähemalt 1 öeldis küsimus :mida teeb ? SIHITIS - Väljendab kellele või milleleon lauses tegevus suunatud . Küsimus : Keda ? Mida ? kelle ? Mille ? Kes ? Mis ? MÄÄRUS -Väljendab lauses muid täpsustavaid asjaolusid . Põhiliigid : Kohamäärys (kus?) Ajamäärus (millal ? ) Viisimäärus (kuidas ?) Hulgamäärus (kui palju `?) Nt. Ta tuli eile kiirusttades maale kaasas kolm valget lille. Lauseliigid *Lihtlause -lauses on ainult 1 öeldis *Koondlause (alaliik) *Liitlause -Lauses on 2 või enam öeldist *Rindlause (alaliik) *Põimlause --------------------- Alus ============ öeldis - - - - - - - - - - - Sihiitis ~~~~~~~~~~~~ Määrus
Pikk kollane, roosa seelik Rind- ja põimlause R: __1___ ___2____. P: __1___, __2___, __1____. Lihtlause Liitlause Üttega Rindlause (____ , _____ .) Lisandiga Põimlause (_____ , sest ______ , _____.) Koondlause (: või -) Otsekõne · Lauseühendiga lause (nähes lähenemas Kiillause (tema, peab ütlema, tuleb suuri äikese pilvi, teadsin et pean pesu ära omadega toime) tooma Saatelause + otsekõne
LIHTLAUSE LIITLAUSE LIHTLAUSEs on 1 õeldis. 1) TAVALINE LIHTLAUSE kõik lauseliikmed esinevad ühekordselt Nt. Vili kasvab põllul. 2) KOONDLAUSE kordub mingi lauseliige (v.a. õeldis) Nt. Lapsed söövad liha ja kala. 3) LAUSEÜHENDIGA LIHTLAUSE lauses on üks õeldis ja üks verbi käändeline vorm Nt. Hüpates kiigelt, väänasin jala. LIITLAUSEs on 2 või enam õeldist. 1) RINDLAUSE osalaused üksteisest suhteliselt või täielikult sõltumatud (saab teha 2 omaette lauset) Nt. Mina läksin kooli, aga õde jäi koju. 2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. 2) ALUSKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Kes ei tööta, see ei söö. 3) SIHITISKÕRVALLAUSE (mida
D koma(de)ga. suur lillenäitus. Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 9. RIND- Rindlause koosneb iseseisvatest (st a) Hiir hüppas, kass kargas, vana LAUSE üksinda kasutatavatest), karu lõi trummi. samaväärsetest osalausetest, mille b) Ma tulen teile või tuled sina vahel võivad olla meile. a) koma c) Saatsin korvi poole palju b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, palle, kuid ainult üks tabas.
(Paigad mahuvad üksteise sisse hõlmatud) 5. Kattuv määrus Täna, seitsmevennapäeval, 10. juulil on imeilus suveilm. (Antud ajamäärused määratlevad sama ajahetke) 6. Erinimeline täiend Ilus väike käharapäine ja vilgas poisike toimetas õues. (Täiendid täpsustavad erinevaid omadusi) 7. Järeltäiend Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues. LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks 1. Rindlause (iseseisvad osalaused) Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud (ö) neid ise turustada, kuid nüüd on (ö) need kaardid (a) tänu maa-ametiga saavutatud kokkuleppele saadaval. Eesti võib uhkust tunda ka rahvusvahelisel tasemel ( , - : ) peaaegu igal eestlasel on raskus elektrooniline ID- kaart. * Rinnastavad sidesõnad JA, NING, EGA, EHK, VÕI, KUI KA (komata) ja AGA, ENT, KUID, VAID
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt. Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks. nt. 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
võib puududa ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. (Heikki on noor(öt). Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).) MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis näitab KOHTA (km) AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA (am) VIISIMÄÄRUS (kuidas?), mis näitab VIISI (vm) HULGAMÄÄRUS (mitu?, kui palju?), mis näitab HULKA (hm) (Ma jooksin eile(am) kiiresti(vm) kooli (km), kuid hilinesin ja kohtasin kahte(hm) õpetajat. 7.Lauseliigid. Liitlause = Rindlause ja Põimlause LIHTLAUSE - Lihtlauses on üks öeldis, puuduvad korduvad lauseliikmed. Nt. Ta avas silmad. KOONDLAUSE - Lause, milles on korduvad lauseliikmed. ( üks öeldis ) Nt. Tüdrukul olid punased, sinised ja kollased seelikud. LIITLAUSE - Moodustub kahest või enamast lihtlausest, mida nimetame osalauseiks. Nt. Ta oli kurb, sest tal polnud lapsi. Liitlause jaguneb: RINDLAUSE - Liitlause, mis koosneb mitmest osalausest. Need osalaused on üksteisest sõltumatud, ST
Koma: -des,-mata alguses( , ) -enne küsisõna on ( , ) (kes,mille,miks) -kui lauses on 2 mõttet( , ) -kui ja ning on pärast tegusõna ( , ) -(on , tegema,olemas,oleks) -kui teine pool on nimetav (mis) ( , ) -mine lause lõppus ( - ) -(ja,ning)kui on 2 mõtte . Lause peaks lõppema , aga lause edasi minekuks pannakse ( , ) -rindlause , koondlause siis ( -) -kui mõlemas pooles on öeldis ( , ) -kui alguses on öeldis siis ( - ) -kui võrdlus , teisel pool on öeldis siis ( , ) -sidesõna: tahad panna punkti aga paned sidesõna(ja,ning,kui,aga) siis ( , ) -kui lisand puudub siis( , ) Laused: S_: ,, O_ .!? `` ,, O_ ,!? ´´ S_ . Ühend: -l,m,n,r ( 2 s) -l,m,n ( ühend 1x) -gi- l,m,n,r-täis.(tema ees 2x) -ki- k,p,t,g,b,d,s,h,f(tema ees 2x) -modern+ne liide ( modernne) -monarhi- mida? ( 1 x) -valss-(l,m,n,r 2s) -valsile-(keda?mille?mida?- 1s) -ainsus(2x)-kirss -mitmus(1x)-kirsid -Itaal/ia+lane=itaallane , Tsehh/i+lane=tsehlane , Portugaal+lane=portug...
1. Saatelause:,,Otsekõne...,!?" N: Minu emakeele õpetaja Maiu Kiisk ütles:,,Reegleid võib arvestuse ajal kasutada!" 2. ,,Otsekõne...,!?" saatelause. N: ,,Karl, pane lause kirja!" ütles pinginaaber. 3. ,,Otsekõne,!?" saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?" N: ,,Ma ei armasta sind," haigutas mees, ,,üldse ei olegi huvi." 4. ,,Otsekõne,!?" saatelause ja saatelause: ,,(o) Otsekõne .!?" N: ,,Ma ei tee seda tööd," ütles õpilane ja lisas:,,lähen hea meelega koolist minema!" V Rindlause Liitlause, kus on 2 või enam öeldist ja kõik lauseosad on omavahel võrdsed (tähenduselt). Rindlause osi seovad sidesõnad ja, ning, ehk, ega, või, nii, kui, ka -> Nende ette koma ei panda. Kuid, vaid, ent, aga -> Nende ette pannakse koma. N: Karl rääkis juttu, Gustav kuulas juttu, Miina rääkis Kertuga ja õpetaja oli õnnelik. Ma teadsin, et ta ei tule, aga ootasin väga. NB! Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis.
Volvo , Rootsi auto ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis Komadega eraldatakse : 2. Omadussõnalised järeltäiendid , kui neid on rohkem kui üks . 3. 30-aastane naine , kena , sale , rõõmsameelne , soovib tutvda haritud ja intelligentse mehega 4. Koondlause korduvad liikmed omavahel : Oma Lõuna Eesti reisil käisime Viljandis , Võrtsjärve ääres , Otepääl ja Põlvas . 5. Rindlause osalaused üksteisest , kui nende vahel ei ole sidesõnu ja , ning , ega , või Sina küsid , mina vastan . 6. Põimlause osalaused üksteisest : Juba see , et mees automarke ei teadnud , tundus kummalisena . 7. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest . ''Mart on päris kõvasti imelik , '' oli Maie arvamus . 8. Kiilud , s.h ( sealhulgas ) üte ja hüüund . See poiss , räägitakse , on väga andekas .
Lihtlause (koondlause). Liitaluse - rind- ja põimlause (27 punkti) 1. Moodusta lihtlausest liitlause (põim- või rindlause) (4p). Näidis. Kooli talendikonkursi võitis Reena. Kooli talendikonkursi võitis Reena, aga maakondlikul ülevaatusel jäi ta teiseks. 1. Ahv kiikus köie küljes. 1. Ahv kiikus köie küljes; kuni ta sealt alla kukkus. 2. Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani. 2.Isa ostis raamatupoest kriminaalromaani, ta pole varem kriminaalromaani lugenud. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa. 3. Buss väljus koolihoovist kell kaheksa, aga mina jõudsin varem kohale. 4. Auto pidurdas järsult. 4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundu...
aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud. Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna. 2) põimlause osalaused üksteisest, nt
3. Siduvad ase- ja määrsõnad Kes, mis, kumb, kus, kuhu, millal, milleks, mistarvis, mistõttu, kuidas Nende sidesõnade ette pannakse tavaliselt koma. LIITLAUSE Liitlauseks nimetatakse lauseks mis koosneb kahest või mitmest osa lausest. Mitme öeldisega koondlause puhul tuleks meeles pidada et seda peetakse enamasti rindlauseks, kus korduv alus on välja jäetud. Osalaused võivad asetseda kas rinnastus või alistus seoses Liitlause liigid on rindlause ja põimlause. Põimlause koosneb pealausest või kõrval lausetest (Nt: Ma tean, et sa oled koolis) Kasutatakse alistus seost. Kõrvallause tunnuseks on see, et saame esitada küsimuse. (Nt: mulle ei meeldi, et sa nii räägid.) Rindlause koosneb kahest sama tasandilisest osa lausest. (Nt: isa sööb suppi, ema sööb praadi). ÖELDIS Öeldis on lause pealiige, väljendab tegevust. Öeldiseks on tegusõna. Öeldis on lauses põhisõnaks. Teised lauseliikmed on tema laiendid.
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
Keeletüpoloogia-keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keelte ühisjoonte kirjeldamise ja süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline kee...
Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset lauset. Rindlause kirjavahemärgid: (1) sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki. (2) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki.
Tähtis, otsustav konkurss on reedel, 12.oktoobril. 8.Samaliigilised täiendid või määrused eraldatakse koma(de)ga. Punaseid, kollaseid ja siniseid lilli õitses aasadel, niitudel ja ka metsas. 9. Eriliigilisi täiendeid ega määrusi komaga ei eraldata. Seda ilusat poppi tüdrukut kohtasin laupäeval tantsuõhtul. 10. Üte ehk pöördumissõna eraldatakse alati muust tekstist koma(de)ga. Võta see kassett kaasa, Ene, ja tule õhtul meile. 11. Rindlause koosneb iseseisvatest (st üksinda kasutatavatest), samaväärsetest osalausetest, mille vahel võivad olla a) koma Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, ning, ega, või) Ma tulen teile või tuled sina meile. c) koma nõudvad sidesõnad Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab eelmist Ma ei usu sind: oled mulle varemgi valetanud.
.) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause) - Rindlause osalausete vahele pannakse semikoolon, kui osalaused on omavahel tähenduslikult nõrgalt seotud.(Ta vaatas telekat; väljas tibutas) - Rindlause osalausete vahele pannakse koolon, kui järgnev osalause seletab eelmist. (Ta oli väga rahutu: külalised polnud saabunud õigeks ajaks) - Mõtte esile tõstmiseks võib rindosalause ette panna mõõttekriipsu. (Enamasti on rõhuline esimene silp- seda nim. pearõhuliseks silbiks.)
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
silmaring. Õppimine on eduka kirjandi saladus. Eesti keeles pole midagi õppida Astmevaheldus, vältevaheldus, lisand, võõrverbid, koondlause, hõlmavad määrused, sama ja eriliigilised täiendid ning määrused, rindlause ja otsekõne. Kas see pole mitte piisav loetelu sellest, mida on eesti keeles õppida? ÕS- ist saab kontrollida vaid õigekirja Vältevaheldust ja sõnade käänamist saab ka kontrollida. Peale eestikeelsete sõnade esitab ÕS ka üksikuid võõrkeelendei koos eesti vaste või seletusega ja ÕS esitleb ka sõnade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
