50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hetuu
Õppematerjali autor
aste), sest ema oli keelanud ujuma minna (teine aste), kui naabripoisid kutsusid(3. aste) Esimese astme osalauset nim. ka pealauseks ja 2. ning 3. astme osalauseid (vastavalt 1. astme ja 2. astme) kõrvallauseiks. Loomulikult saab moodustada lauseid, kus on kumbagi liiki seoseid. Nt Ema läks tuppa, et seal lehte lugeda, ja isa läks keldrisse, et oma töölaua taga nokitseda (1. ja 3. osalause on rinnastusseoses, 1. ja 2. ning 3. ja 4. alluvusseoses). KOMAGA ERALDATAKSE 1) rindlause osalaused üksteisest, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ega, või, nt Jutumehed räägivad, tegijad teevad. Jutumehed räägivad ja tegijad teevad. Koma nõuavad rindlause osalausete vahel sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, järelikult, seega, niisiis, see on (s.o), see tähendab. Nt Lapsed tulevad koolist, järelikult on tunnid läbi saanud. Mina tahaksin punast õuna, aga tema tõi mulle hoopis kollase õuna. 2) põimlause osalaused üksteisest, nt
Mardi, meie klassivanema hinded on korras. Kui-lisand -> KOMATA nt. Mart kui meie klassivan on meile eeskujuks 10) Rind- ja põimlause. Lauselühendid. . LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause. Sõnajärg: kõrvallause, öeldis, alus. St öeldis alati esimesel kohal! RINDLAUSE: lause lause kõrval. Kaks võrdset lausepoolt, võid punkti vahele panna. Nt Õpetaja kirjutas Peetrile hea hinde ja poiss oli õnnelik. Ja asemel võib olla punkt ja saad kaks võrdset lauset. Rindlause kirjavahemärgid: (1) sidesõna ja koma pole: nt Isa kutsub arsti ja (ning, või) vend jookseb apteeki. (2) koma: nt Isa kutsub arsti, vend jookseb apteeki.
Lause vahemärgistus LISAND: 1)kui lisand on põhisõna ees, komaga ei eraldata Kingid anti lapselastele Toomale ja Kadrile. Remonti tehti omanik Maarika Muru soovil. 2)lisand asub põhisõna järel, eraldatakse mõlemalt poolt komadega Mina, Riin Raasuke, nimetan.. Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. 3)kui põhisõna järel olev lisand on omastavas käändes, pannakse koma põhisõna ja lisandi vahele Tallinna, Eesti vabariigi pealinna vanalinn on kogu maailmas tuntud. 4)kui-, nagu-lisandit komaga ei eralda Mina kui ajalooõpetaja pean tähtsaks õpilaste maailmavaate kujundamist. 5)Olevas käändes lisand koma ei vaja. Riho hea jalgpallurina on neidude seas kõrgelt hinnatud. KOONDLAUSE: 1)korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga Tüdruku seelikul on punased, kollased ja sinised lilled. 2)eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata Isal on kapis ilus sinine ülikond. 3)hõlmatud määrusi komaga ei eraldata Elan Piibelehe külas Kuusalu val
Ilm on ilus, linnud laulavad ja päike paistab. · Järeldusseost märkivate sõnade seega, niisiis, seetõttu, seepärast, järelikult, selle tagajärjel, selle tulemusel ette pannakse koma. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta ikkagi milleski süüdi. · Seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on, see tähendab ette pannakse koma. Kõlasid tuttavad helid, nimelt algas viimane vaatus. · Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse rindlause osalausete vahele koolon. Ema oli väga väsinud: terve päeva ta pesi, triikis ja korrastas pere pesu. Koondlause kirjavahemärgid Koondlause korduvate liikmete vahele pannakse koma, kui nende vahel pole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui (ka) Oleme juba ammu õppinud nii lugema kui ka kirjutama. Meie klassis oskavad kõik lugeda, kirjutada, arvutada. Vastandav sidesõna aga, kuid, vaid, ent nõuab koma. Me ei hakanud lugema, vaid kirjutama.
Lausmeliikmed: · Alus märgib lauses tegijat või olijat. Lambad sõid. · Sihitis märgib olendit asja, kellele tegevus on suunatud. Lambad sõid rohtu. · Öeldistäide täpsustab kes, mis või missugune on alus. Lambad on krussis loomad. · Määrus on lause moodustaja, mis tähistab tegevuse kaudseid osalisi või tegevusega seotud asjaolusid. Lambad sõid karjamaal. · Täiend iseloomustab põhisõna. Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lamb
olevas käändes lisandit: Juhan tõsise inimesena ei läinud teiste hullusega kaasa. kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud.
D koma(de)ga. suur lillenäitus. Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 9. RIND- Rindlause koosneb iseseisvatest (st a) Hiir hüppas, kass kargas, vana LAUSE üksinda kasutatavatest), karu lõi trummi. samaväärsetest osalausetest, mille b) Ma tulen teile või tuled sina vahel võivad olla meile. a) koma c) Saatsin korvi poole palju b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, palle, kuid ainult üks tabas.
Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. LIITLAUSE Liitlause on kahest või enamast osalausest koosnev lause.Terviklik lause koosneb öeldisest ja selle laienditest. Liitlause sisaldab vähemalt kahte öeldist, nt Poiss mängibjalgpalli ja tüdruk loeb raamatut. Liitlause osalaused seob tervikuks rinnastusseos või alistusseos. Liitlause liigid Liitlaused jagunevad rindlauseteks ja põimlauseteks. Rindlause Rindlause osalaused on omavahel rinnastatud ning süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed. Rindlause osalaused võivad olla seotud: · rinnastavate sidesõnadega (ja, ning, kuid, ega, ent, või jne), nt Mati ei oska kitarri mängida, kuid klaverit mängib ta hästi. · koma, semikooloni, kooloni või mõttekriipsuga, nt Ema keedab kohvi, isa loeb ajalehte. Rindlauses peab öeldis olema igas osalauses, vastasel juhul on tegemist koondlausega. Põimlause
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid