Kas vabadus on illusioon ? Vabadus on priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. " Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma
Aleksandr Sergejevits Puskin 6. juuni 1799 10. veebruar 1837 Lapsepõlv · Sündis Moskvas põlisaadliku pojana; neegrist esivanem. · Majanduslik laostumine kasvatati üles pärisorjade poolt (väga hea pr.k.) · Vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega ainuke emafiguur oli amm ja hoidja Arina Rodionovna · Teistest nii füüsiliselt kui vaimselt palju arenenum, kuid ei hoobelnud sellega Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817; 12.18. a.) · 1811 pandi Tsarskoje Selo lütseumi (kinnine õppeasutus) · Tase kõrge, kuid ebaühtlane, just õpetajate osas · Õpetati ülikoolitaseme järgi, kuid süsteemitult · Oluliseks oli direktor eelistas kirjandust sõjaväeõppustele · Luuledebüüt 15aasasena ,,Luuletajast sõbrale" (1814) · Lütseumiaastaisse mahtusid tähtsad ajaloosündmused, nt 1812 Napoleoni vallutusretked, mis mõjutasid tema maailmavaadet · Kohtus Tsaadajeviga; oma aja harituimaid mehi, kes märkas Puskini annet Pärast lüt...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.
Vabadus Evert Veinberg Mis on VABADUS? Vabadus,ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. "Vabadus on kõigi täiskasvanud meeste ja naiste absoluutne õigus mitte otsida kelleltki oma tegemistele luba, välja arvatud omaenese südametunnistuse otsused ja omaenese mõistus, tugineda oma tegemistes ainult iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda"
Mis on vabadus? Vabadus ehk teisisõnu priius on kõige üldisemas mõttes takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mida tunneme aga meie vabaduse all, mida tähendab väljend olla vaba. Kas selle all mõeldakse pigem vabadust kui võimalust teha kõike mida soovitakse või pigem seda, et on võimalik valida mida mitte teha. Kas vabadus on alati hea või mõjub liigne vabadus meile või meid ümbritsevatele inimestele vahel ka negatiivselt kui vabaduse sisuks on igasuguste piirangute ning piiride puudumine. Kui mõelda vabaduse peale kõige üldisemas mõttes siis kas vabadust võiks teisisõnu või kaudselt nimetada ka iseseisvuseks.
a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse
Aleksander Puskin (1799-1837) Hannibal vaarvanaisa (Etioopia), Peeter I tõi ta Venemaale. Guvernant koduõpetaja Rodionovna (Arina) lapsehoidja Ta sünnib Venemaale, kus paljud temast ei hooli. Hoolivad njanja ja Nikita (vanamees). Kui Puskin sureb on pärisori Nikita endiselt ustav oma isandale. Tal oli elutüdimus. Talle vedas, et sattus Tsarskoje Selo lütseumisse (1811-1817). See oli väike tsaariperekonna suveresidents. Juba lütseumi ajal avaldab luuletusi. Aasta 1812 avaldas suurt mõju Napoleon tungis Venemaale. Tulevad dekabristid. 1814 tulevad ohvitserid tagasi venemaale. Tähtsaimad luuletused ,,Küla" ja ,,Priius" (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega. ,,Küla" algab väga idüllilise ja ilusa pildiga vene külaelust. Kõik on armas, kena. See pilt on justk...
Aleksandr Sergejevits Puskin 1799 1837 Sünids moskvas, põlisaadlike peres. Ema poolt aafrika päritolu. Oli tõmmut verd. Hannibal, puskini ema poolt sugulane kelle tõi peeter I etioopiast sattus ka eestisse. Perekonna majanduslik seis oli pideval laostumise äärel. Puskinit kasvatasid hoidjad ja enda loomingus ei pühendanud ta enda vanematele. Ta õe hoidjaga olid head suhted, kellel ta pühendas ka mõned luuletused. Kodus sai nii hea hariduse et haldas ka prantsusekeelt ja omandas inglise ja saksa keele. Luges palju. Muidu vaikne tagasihoidlik aga teismelise eas oli läinud keevaks. Puskin tegeles ja ratsutamise, vehklemise ja laskmise vms. Käis tsakrskoje selo lütseumis (12 aastasena). See kool pidid olema tsaari vendade kool. Kool saavutas eristaatuse, eriolukorra. On võrreldud ka ülikooliga, kuigi poisid olid seal suhtelislt noored. Hakkas seal ka luuletusi kirjutama. Kasutas sellist tseudonüümi N.k.s.p. tolle aja silmapaistvamad luule...
Katrin Katrin Orav Orav 2008 2008 Aleksandr S. Puskin · 1799 - 1837 · 1. Maailmakuulus vene kirjanik · Kirjandusse tuli 19. saj. II kümnendil · Loomingus esindatud nii romantism kui realism Luuletused Poeemid Värssdraamad, -romaanid ("Jevgeni Onegin") Muinasjutud Jutustused · Kirjandusliku ajakirja "Sovremennik" asutaja · Oli seotud dekabristidega, kes 1820. a-tel olid edumeelse mõtte kandjad Venemaal Perekond Nimi Iseloomustus Sergei Lvovits Puskin 1770 - 1848 Puskini isa, erumajor. Nadezda Ossipovna 1775 - 1836 Hannibal Puskini ema, kiiva iseloomuga. 1696 1781 Ibrahim Petrovits Puskini emapoolne vanavanaisa, Hannibal Peeter...
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
Kuressaare Gümnaasium Piret Salumäe 10c VABADUS luulekava eesti luuletajate loominguga õp. Marit Tarkin Kuressaare 2010 Tegelased Noormees energiline Neiu 1 kaalutletud, kuid avatud hingega Neiu 2 malbe Luulekava ,,Vabadus" Noormees: Ülim aade: saada vabaks, kõigest vabaks ilmanabaks, vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: · Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla sümboliseerivad suletud ringe, mille elanikud on juba leppinud, et ei pääse neist välja. Siin tulebki mängu libahundi olemuse kaunidus, sest tema võib joosta, kuhu tahab ja ei pea kellegi ega millegi pärast muretsema. Seetõttu ei ole libahundi maailmas ka armastusel erilisi takistusi, kuid päriselus on. Mis muu kui kahe jalaga maa peal olek
ALEKSANDR SERGEJEVITS PUSKIN (6. juuni 1799 - 10. veebruar 1837) NB! Lisaks lugeda KINDLASTI juurde Puskinist ja eriti Lermontovist õpikust lk 138 153 (õpik = A. Nahkur ,,Barokist romantismini") 1) Lapsepõlv ja kodu Sündis Moskvas põlisaadliku pojana. Ema poolt pärines ta Abram Hannibalist, Etioopia vürsti pojast (ilmselt neeger), kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud (pärast keisri surma teenis Hannibal muide aastail 1731 1752 Eestis, esialgu sõjaväeinsenerina Pärnus, hiljem Tallinna ülemkomandandina). Puskinid kuulusid Venemaa haritud aadlisse, keda meelsasti Moskva suurilmas vastu võeti, kuid perekond oli pidevalt majandusliku laostumise äärel. Lapsi kasvatasid pärisorjad, hoidjad ja guvernandid, nii et Puskin valdas juba varakult täiesti vabalt prantsuse keelt. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad s...
,,Jevgeni Onegin" Lühiiseloomustus: Jevgeni: Ta oli elegantne ja haritud ning täiuslik ja õige. Ta oskas soravalt prantsuse keelt ja oskas ka natuke ladina keelt. Hea suhtlemisoskusega ja oskas naisi võrgutada. Ta tundis rahvamajandust. Huumor oli olemas. Kuid ta oskas ka olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik ja ustav. ta oli ka kõrk teravkeelne armukade ja kurvameelne. tundis aadliseltskonna käitumisreegleid. Vladimir: Ta oli noor ja sirge poet. Ta südames valitsesid arm, truudus ja vankumatu õnneusk. Ta imetles maailma rikkust ja liigutavat võhiklikkust ning uskus et sõbrad on tema eest kõigeks võimelised. aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat Tatjana: Ta oli vaikne, kartlik, nukrapilguline kui laanehirv. Lapsepõlves oli tõsine. Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas liht...
See on justkui kassinäitus, kõik elukad kenasti omaette klaasist puurides. Ja kõik need "kassid" jõllitavad kadedalt mind, kes ma võtan uulitsal pikki samme nagu vaba mees kunagi ning lasen rõõmsat vilet, teades, et minu ees on lahti terve maailm. Selline umbejooksnud tänav on muidugi kurb vaatepilt, sest ikka tekitab meelehärmi, kui inimestelt on võetud priius ja nad peavad pikki tunde tillukeses kuudis sitsima, kuni kannikatele ilmuvad lamatised. Just samasuguste emotsioonide ajel kinkisid lahked vene eided tsaariajal külasid läbivatele sunnitööliste vooridele leiba: sööge, pojukesed, jumal on armuline! Hale oli ju vaadata suurt hulka ahelais mehi, kes valvurite range pilgu all teosammul mööda porist rada komberdasid.
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike...
Sellepärast, et näiteks tema enda mees minestas juba isegi seatapmise juures ära, mis siis veel sünnitusest rääkida. Lõik raamatust: ''Mõtlõ, oll' küsünüq njartsu nyna nuuskamisõs, et naanõ ei mõskõv taskurätte. Vai viil. Anna küsse, et suur inemine, mille sa sys esiq ei mõsõq. No a tuu om naisi tüü. Anna selet', et seo ilm om umadõgaq segi: naasõq juhtaq autot, meheq hoitvaq latsi ja priius omüle kygõ. Olõt prii, ku hindäle esiq nynarätiq mõsõt, ommaq alati puhtaq võttaq'' On hea näide tolleaja niiöelda naiste ja meeste rollidest ja töödest peres. Kuidas laste kasvatamine ning ka kõik kodused tööd olid naise õlule pandud ning mehe panust selle koorma kergendamisel, peale rahalise toetuse, raamatust välja ei tulnud. Kuid samamoodi olid need rollid tol ajal, Eesti Vabariigi algamisega, ka juba muutumas.
KOOL 11. klass Nimi MATI UNT NÜÜDISTEATER Referaat Koht ja aasta SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud just selline, kuna kirjanduse tunnis läbitakse teatrikursust. Mati Unt on kuulus eesti lavastaja ning on toonud teatrimaailma palju traditsioone. Iga gümnaasiumi õpilane võiks olla teadlik tuntumatest lavastajatest, kirjanikest ning teistest eesti elu arendajatest. Peab tõdema, et nii see alati ei ole ning seetõttu uurisin ja kogusin kokku materjalid Mati Undist. Teine põhjus on muidugi see, et soovin ise teada saada, kuidas Mati Unt eesti teatrit edendas ning milline oli tema elulugu. Nüüdisteatri loomise ajal muutus palju. Mind huvitab, kuidas see tekkis; mis on nüüdisteatri omapärad; mida ja kuidas see teatrit mõjutas ning mida head või halba tõi kaasa selle tekkimine. Tänapäeva noored, sageli ka vanemad inimesed, ei tea mis on toimunud eesti teatrielus minevikus ning kuidas sai praeg...
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen". 1774 ,,Noore Wertheri kannatused". Werther oli noormees, haritud ja töötas erinevate võimukandjate juures. Tema probleem seisnes selles, et ta oli hullupööra tundeline. Ta oli armunud ühte naisesse, kes oli aga teise mehega kihlatud. Lotte oli ...
Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140). Neid ametlikke nimesid hakkas rahavas Rõhja- ja Kesk-Eestis nimetama liiginimedeks, Liivimaal aga väärnimedeks. Liivimaal nimetati äsjaantud perekonnanimesid tihti ka priinimedeks, sest see saadi koos pärisorjusest vabastamisega või priiklaskmisega.
Goethe järg Et ligi jõuda lõpmatule, kõik lõplik enesesse sule. Kui haruldane, rikas pärandus: aeg on mu põld, aeg on mu varandus Tema esimene Fausti versioon on teada 70 algusest, aga see jäi käsikirjalikuks ja on alles hiljem avastatud. See räägib õpetlasest, kes oma hinge müüs. Goethe on nüüd tuntud kirjaniku ja mõtlejana. Saksi Weimari prints kutsub ta enda õukonda tööle, kui praktilise elu tegija. Goethe nõustub ja läheb. Tegeleb sedal erinevate valdkondadega: mäekaevandus, rahandus, põllumajandus. Püüab korraldada valitsemisaparaati, et eelarvet kontrolli alla saada. Tegeles ka botaanika ja anatoomiaga. Looming on sel ajal tagaplaanil, ta on rohkem ühiskondlikult aktiivne. Pärast 10 aastat töötamist läheb ta tervist parandama ja siirdub Karlovivaari, on seal mõne kuu ja siis etteteatamata sõidab Itaaliasse kaheks aastaks, kus uurib antiikautoreid, kunsti. See on tema jaoks väga rikastav reis. Edaspidi jääb saatma tema loomingut an...
Igapäeva elu Igapäevaelu toetamine on ürituste kompleks, mille eesmärgiks on säilitada/toetada või parandada psüühikahäirega inimese, kes elab kodus, toimetulekut. Igapäevaelu toetamise teenust osutatakse reeglina päevakeskuses, kuid erandjuhtumitel ka kodus. Eesti tingimustes aastal 2008, korraldab igapäevaelu toetamise teenust sotsiaalkindlustusamet. Vabadus Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Selle sõnaga tähistatakse erinevaid mõisteid vastavalt sellele, keda vaadeldakse vabaduse subjektina (kelle või mille vabadusest on jutt) ning milliste takistuste puudumist silmas peetakse. Vabadust tõlgendatakse erinevalt ka erinevuste tõttu filosoofilises või ideoloogilises positsioonis. Euroopa Liit ja maailm
,,Tolmu ja tule" lõpetab fantaasiaküllane, tulevikku suunatud vaatega luuletus ,,Galeer", optimistlikult reibas vastukaja kogu alustatud ,,Ekstaasile". Need luuletused rõhutavas teose ideelist ja kunstilist terviklikkust. Luulekogu kunstilist struktuuri kujundab suurel määral kontrast, mis ülskujul väljendab romantilist vastandumist argisele ja madalale. Vastamisi on maa ja taevas, usklik ja ketser, kuristik jalge all ja tähelend pea kohal, priius ja karts, suur ja väeti, alandlikkus ja trotsiv meel. Vastandid ei tarvitse sageli olla muud kui ühe ja sama terviku eri poolused, nagu karmilt riius süda ja mõte luuletuses ,,Lepitus". Järskude kontrastide ja dramaatilise algega kooskõlastab ,,Tolmu ja tule" üllatusterohke, julge ning tugevat väljendust soosiv ekspressiivne, paiguti isegi ekstaasiline või sümbolistliku ulatuvusega metafoorika.
Kaunimad laulud pühendan sull' vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev lauluhääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mul ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa! 11 Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra'al! Orjuse kütked purustud maas, muistene priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootavad ees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa! Tuljak sõnad Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud, Külalisi igat seltsi - Viru vanem kaasagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mi...
Kuid Jannsen on siiski midagi enamat, kui lihtsalt mees, keda me vabariigi aastapäeval hümni lauldes meenutame. Ta on papa Jannsen, Postipapa...mees, kellele peavad tänulikud olema kõik meie ajakirjanikud, lauljad, luulehuvlised ja meie kalli isamaa patrioodid. Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail (mõningail allikail ka 4. mail) 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana, "kui eesti rahva priius oli 40 päeva vana". Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana-
Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu ...
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pa...
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks. Iga kirjandusteos on vaadeldav kanooniliseks tõstetud teoste, autorite ja voolude seisukohast, teiseks kasutatud lähenemisnurga kaudu. Kirjanduslugu k...
Laulavad ka Alevipoeg ja Sulevipoeg. Saabunud on sõjasõnum. Käskjalg tuli Pihkva piirilt, teine Läti poolt. Tulemas on raudmeeste vägi. Kalevipoeg laulab veel pidulaule. Tuppa astub Lapu tark Varrak. Ta räägib, et on leidnud aheldatud raamatu ja küsib seda endale. Kalevipoeg ei tea raamatust midagi. Ta ei tea, et vana Kalev oli lasknud sinna tarvilikku tarkust kirja panna. Raamatus seisis ka, et vabadus ja priius kõige kallim vara on. Kalevipoeg on nõus raamatut ära andma. Teda manitsevad Sulevipoeg ja Olevipoeg, et ta huupi ei tegutseks ja enne uuriks, millega tegemist on. Kalevipoeg ei kuula sõpru ja laseb raamatu koos kiviga müürist välja raiuda. Saabuvad teated, et sõda on juba maale jõudnud. Kalevipoeg läheb isa hauale, kuid kalmuküngas ei anna mingit märki. Kalevipoeg läheb kurvalt koju. 20. LUGU SÕTTAVALMISTUS. LAHINGUD. RAUDMEESTE SAADIKUD. KALEVIPOJA SURM. PÕRGU VÄRAVAS.
:,: Kaunimad laulud Kaunimad laulud pühendan sull', vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev laulu hääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mull' ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis, ühine laul õitsegu, kasvagu kodumaa! Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra'al! Orjuse kütked purustatud maas, muistne priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootamas ees. võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu, kodumaa! Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal 30 see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand;
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Looming: romantik, varase luule kesxsex teemax on inimese üxildus ja eraldatus: ei looda kellegi peale, ega oota kaastunnet, ei lase end murda, ei loobu võitlemast, ehkki mõistab olukorra lootusetust. L kujutelmade lemmikkangelastex on deemon, langenud ingel, kes tõstab mässu kõikvõimsa jumala vastu. Tema varase luule kangelane on kahepalgeline: hing püüdleb trotsiva vabaduse poole, elu aga hiab orjaahelais. Varase loomingu tuntuim luuletus "Puri": priius ja vangipõli, mässumeel ja sunnitud rahu. Kirjutas alguses ka romantilisi poeema ja näidendeid. Loomingus toimusid muutused aastatel `35'37: lõpetas siis Kaardiväekooli ja läx husaari polku, kus ta muutus ülbex ohvitserix, samas luules hakkas romantismi täiendama terane tähelepanelikkus ümbritseva elu vastu. 1835 draama "Maskeraad" I vaatus Mängupõrgus mängib noor vürst Zvezdits maha kogu oma vara. Nähes
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
1805. aasta rahutused Kose-Uuemõisas. 02.10.1805 juba pikemat aega käärinud talurahva rahustamiseks kasutatakse sõjaväe abi. Proportsioonid: 500 talumeest ja sadakond sõjaväelast. Päädis kokkupõrkega. Hukkunuid oli mõlemal pool. Käärimisi oli ka Liivimaa poolel, kuid tõsisemaid väljaastumisi sealt esile tuua ei ole, kuigi võimud olid veendunud, et nii Eesti- kui Liivimaal on kohe-kohe puhkemas üleüldine mäss. Talupoegade arusaam, et tuleb saavutada tegelik priius. 19. sajandi algul üldine majanduslik olukord halvenes. Osa üleeuroopalistest sündmustest. Seotud Napoleoni-vastase võitlusega. Venemaa Napoleoni vastane positsioon avaldab mõju ka siinsetele elanikele. Peamiselt, kui Venemaa juba sõjaliselt vastuoludesse sekkub, tuleb täiendav nekrutite võtmine. Kehtestatakse terve rida täiendavaid makse. 1807.- 1808.-1809. aastal tuleb ikaldusperiood, saagid ja ilmad on kehvad, nälg. Paljuski üleeuroopalised sündmused, kuid ka 1807
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
neitsit, et ta sind ja Priidut sest alatust elust välja aitaks, mille sees mina olen sündinud. See võib aga üksi siis sündida, kui»sa saksa naiseks saad.» «Kas see siis nõnda suur õnn on?» «Suuremat õnne ei või sa siin ilmas kätte saada. Talupojale ei või sa minna, sest nemad on kõik orjad ja sina ja su lapsed peaksid samuti orjadeks saama. Aga kui nad vabadki oleksid, ma ei raatsiks sind siiski talupojale naiseks anda. Eestlasi ei paranda priius ega miski asi. Nad on toored, kalgid ja käredad; kui keegi neid ei valitseks, siis sööksid nad üksteist ara. Naisterahvast ei mõista nemad lugu pidada, vaid teevad temast teolooma. Sakste juures on aga naisterahvas kõrges aus. Sakstele on jumal ise parema loomu pitseri näo peale vajutanud: nad on näost ilusamad kui teised inimesed, ausad, lahked ja helded . . . » Siin jäi Krõõt korraga vait, sest toa uks läks lahti ja Priidu astus sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
