Luulekava - vabadus (1)

Kuressaare Gümnaasium
Piret Salumäe
10c
VABADUS
luulekava eesti luuletajate loominguga
õp. Marit Tarkin
Kuressaare 2010
Tegelased
Noormees – energiline
Neiu 1 – kaalutletud, kuid avatud hingega
Neiu 2 – malbe
Luulekava „Vabadus“
Noormees:
Ülim aade: saada vabaks,
kõigest vabaks
ilmanabaks,
vabaks inimestest teistest,
vabaks aususest, aupaistest,
vabaks lastest, vabaks naistest,
vabaks väetist, vabaks nõdrast,
vabaks naabrist, vabaks sõbrast,
vabaks emast, vennast, õest,
vabaks valest, vabaks tõest,
vabaks arast, vabaks vahvast,
vabaks maast ja vabaks rahvast.
Värss saab vabaks
igast tõkkest –
riimist,
rütmist,
kõlast,
mõttest.
( Leelo Tungal „ Piiritu priius)
Neiu 1:
Kuidas ta lendab treppide kohal,
astmeid arvestamata!
Kuidas ta läbib vahemaid,
meetreid arvutamata!
Ikka vajab ta arve ja andmeid,
et nendest mitte hoolida,
et nendega mitte arvestada!
(Leelo Tungal)
Neiu 2:
Kuid ma arvan, et siiski tasub
olla, eksida, ihata,
teada tahta, kus tera asub,
armastada ja vihata,
ning näha, et hallist hallim
meri vahel on sinine,
ja tunda: kallist kallim
kullateraga inime.
( Ellen Niit „Ma arvasin“)
Noormees:
Ei, see miskit muud ei ole,
Ise, ise oled see,
Oma rõõm ja oma mure,
Oma imeline tee;
Mis nii elu pajast tuleb?
Ikka puhastatud kuld !
Oh sa süda, vaene süda,
Nii saab ilmas kullaks muld .
Nõnda ilmas nii ja teis’ti
Kujunev saab inime,
Hing igaühe sisse
Oma imeline tee.
(Ernst Enno „Ise, ise …“)
Neiu 1:
See on kõne endaga,
See on magus lugu,
Kuidas südant ehtida,
Saada hingesugu –
Aeg on inimestes teel,
Valgus igaviku keel.
(Ernst Enno „Ära tuku!“)
Noormees:
Meie hinges on mägede igatsus ,
Päikesekiired hüüavad meid
Ja meie kuuleme nende häält,
Kanname oma koormat
Ning rändame
Üksinda.
(Ernst Enno „Meie hinges …“)
Neiu 2:
Silm kaugele
käib üle veel,
käib üle vee
ja lainete.
(Juhan Liiv „Üle vee“)
Neiu 1:
Valkab liblika lend,
heleda mõtte laast .
Otsida iseend
tahan siit sellest maast.
(Ellen Niit „Otsida iseend“)
Neiu 2:
Kui hea on olla rõõmus
ja hingepiinata
ning teha rumalaid laule
ilma punase viinata.
(Ellen Niit „Kui hea on olla rõõmus“)
Noormees:
Välja, välja argimunast,
valla vastutuseklambrist!
Sinkjasmusta,
vorstjaspunast
valgust valab nagu ämbrist.
Pidu, pidu!
Prall ja prassing!
Salgud sassis, rassin, vassin …
Enam tuld ja kõrged tahti !
Juuksed lahti, uksed lahti!
(Leelo Tungal „Pidu“)
Neiu 2:
Tõusta siis, kanduda
taas keset teeliste summa.
Uskuda uuesti
terendust, loitsu ja lumma.
Uskuda lätet
kesk tulvavee vahtu ja melu.
Arutus hetkes
uskuda igavest elu.
(Ellen Niit „Viibida, vaikida …“)
Neiu 1:
Oo imelik mina, ma nüüd ka armastan sind!
Ei teadnud , et su sees nii valged sügavused;
Ei teadnud, et su sees nii kallid annetused –
Nii hää kõik nüüd, kus leidsin sind, kus leidsid sa mind.
(Ernst Enno „Oo imelik mina …“)
Neiu 2:
Igavesti vulisev oja olen ma,
Igavesti igatsev laulja rändaja.
(Ernst Enno „Mina“)
Neiu 1:
Puhas on vabadus, vaimustus, armastus,
Avar sääl südame piir,
Tarkuses langed sääl kõikide rinnale,
Kes siin on juhtinud otsijaid ülesse,
Avar kus südame piir.
(Ernst Enno „Üles“)
Noormees:
Aeg on nutta ja aeg on naerda,
aeg on luuleta’, aeg on riimida,
aeg on sõnugi kokku liimida .
Aeg on tuliselt pääle tikkuda,
aeg on hääd asja äragi rikkuda.
Aeg on – tulgu, mis tulemas olgugi –,
aeg kord inime olla ka ometi.
(Juhan Liiv „Aeg on“ (G. Suitsu eeskujul))
Neiu 2:
Koit kuldne hilju hüüab:
Sääl hiilgab iludus …
Pilv tasa sosisteleb:
Siin asub vabadus …
(Ernst Enno „Sääl kõrgel“)
Kasutatud kirjandus
Ernst Enno „Rändaja õhtulaul“
Juhan Liiv „Sinuga ja sinuta “
Ellen Niit „Paekivi laul“
Leelo Tungal „Käsi on valge ja süsi on must“
6