Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luulekava - vabadus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis nii elu pajast tuleb?
Kuressaare Gümnaasium
Piret Salumäe
10c
VABADUS
luulekava eesti luuletajate loominguga
õp. Marit Tarkin
Kuressaare 2010
Tegelased
Noormees – energiline
Neiu 1 – kaalutletud, kuid avatud hingega
Neiu 2 – malbe
Luulekava „Vabadus“
Noormees:
Ülim aade: saada vabaks,
kõigest vabaks
ilmanabaks,
vabaks inimestest teistest,
vabaks aususest, aupaistest,
vabaks lastest, vabaks naistest,
vabaks väetist, vabaks nõdrast,
vabaks naabrist, vabaks sõbrast,
vabaks emast, vennast, õest,
vabaks valest, vabaks tõest,
vabaks arast, vabaks vahvast,
vabaks maast ja vabaks rahvast.
Värss saab vabaks
igast tõkkest –
riimist,
rütmist,
kõlast,
mõttest.
( Leelo TungalPiiritu priius)
Neiu 1:
Kuidas ta lendab treppide kohal,
astmeid arvestamata!
Kuidas ta läbib vahemaid,
meetreid arvutamata!
Ikka vajab ta arve ja andmeid,
et nendest mitte hoolida,
et nendega mitte arvestada!
(Leelo Tungal)
Neiu 2:
Kuid ma arvan, et siiski tasub
olla, eksida, ihata,
teada tahta, kus tera asub,
armastada ja vihata,
ning näha, et hallist hallim
meri vahel on sinine,
ja tunda: kallist kallim
kullateraga inime.
( Ellen Niit „Ma arvasin“)
Noormees:
Ei, see miskit muud ei ole,
Ise, ise oled see,
Oma rõõm ja oma mure,
Oma imeline tee;
Mis nii elu pajast tuleb?
Ikka puhastatud kuld !
Oh sa süda, vaene süda,
Nii saab ilmas kullaks muld .
Nõnda ilmas nii ja teis’ti
Kujunev saab inime,
Hing igaühe sisse
Oma imeline tee.
(Ernst Enno „Ise, ise …“)
Neiu 1:
See on kõne endaga,
See on magus lugu,
Kuidas südant ehtida,
Saada hingesugu –
Aeg on inimestes teel,
Valgus igaviku keel.
(Ernst Enno „Ära tuku!“)
Noormees:
Meie hinges on mägede igatsus ,
Päikesekiired hüüavad meid
Ja meie kuuleme nende häält,
Kanname oma koormat
Ning rändame
Üksinda.
(Ernst Enno „Meie hinges …“)
Neiu 2:
Silm kaugele
käib üle veel,
käib üle vee
ja lainete.
(Juhan Liiv „Üle vee“)
Neiu 1:
Valkab liblika lend,
heleda mõtte laast .
Otsida iseend
tahan siit sellest maast.
(Ellen Niit „Otsida iseend“)
Neiu 2:
Kui hea on olla rõõmus
ja hingepiinata
ning teha rumalaid laule
ilma punase viinata.
(Ellen Niit „Kui hea on olla rõõmus“)
Noormees:
Välja, välja argimunast,
valla vastutuseklambrist!
Sinkjasmusta,
vorstjaspunast
valgust valab nagu ämbrist.
Pidu, pidu!
Prall ja prassing!
Salgud sassis, rassin, vassin …
Enam tuld ja kõrged tahti !
Juuksed lahti, uksed lahti!
(Leelo Tungal „Pidu“)
Neiu 2:
Tõusta siis, kanduda
taas keset teeliste summa.
Uskuda uuesti
terendust, loitsu ja lumma.
Uskuda lätet
kesk tulvavee vahtu ja melu.
Arutus hetkes
uskuda igavest elu.
(Ellen Niit „Viibida, vaikida …“)
Neiu 1:
Oo imelik mina, ma nüüd ka armastan sind!
Ei teadnud , et su sees nii valged sügavused;
Ei teadnud, et su sees nii kallid annetused –
Nii hää kõik nüüd, kus leidsin sind, kus leidsid sa mind.
(Ernst Enno „Oo imelik mina …“)
Neiu 2:
Igavesti vulisev oja olen ma,
Igavesti igatsev laulja rändaja.
(Ernst Enno „Mina“)
Neiu 1:
Puhas on vabadus, vaimustus, armastus,
Avar sääl südame piir,
Tarkuses langed sääl kõikide rinnale,
Kes siin on juhtinud otsijaid ülesse,
Avar kus südame piir.
(Ernst Enno „Üles“)
Noormees:
Aeg on nutta ja aeg on naerda,
aeg on luuleta’, aeg on riimida,
aeg on sõnugi kokku liimida .
Aeg on tuliselt pääle tikkuda,
aeg on hääd asja äragi rikkuda.
Aeg on – tulgu, mis tulemas olgugi –,
aeg kord inime olla ka ometi.
(Juhan Liiv „Aeg on“ (G. Suitsu eeskujul))
Neiu 2:
Koit kuldne hilju hüüab:
Sääl hiilgab iludus …
Pilv tasa sosisteleb:
Siin asub vabadus …
(Ernst Enno „Sääl kõrgel“)
Kasutatud kirjandus
Ernst Enno „Rändaja õhtulaul“
Juhan Liiv „Sinuga ja sinuta
Ellen Niit „Paekivi laul“
Leelo Tungal „Käsi on valge ja süsi on must“
6
Luulekava - vabadus #1 Luulekava - vabadus #2 Luulekava - vabadus #3 Luulekava - vabadus #4 Luulekava - vabadus #5 Luulekava - vabadus #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor psalumae Õppematerjali autor
Lisaks 4 leheküljele ka kasutatud kirjandus ja tiitelleht.

Luuletajad: Ernst Enno, Juhan Liiv, Ellen Niit, Leelo Tungal.

Luuletused on jaotatud kolme tegelase vahel.

Koostatud 10. klassis.

Sarnased õppematerjalid

E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

I ALBUM (1905) ­ kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" ­ seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" ­ väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) ­ keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) ­ sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks. Eemaldub ühiskondlikest probleemidest, keskendub kunstile

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Uudis Vihikt Kalender Konspekt Ilukirjandus ehk Belletristika Näitekirjandus Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

1. Vanim ajajärk ­ rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas (­ 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk ­ alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni ­ (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg ­ rooma luule õitseng (43 eKr ­ 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk ­ epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 ­ 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk ­ enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva:

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 ­ 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883­1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat ­ enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

lõdisesid juba koidust saadik Palee suure trepi ees; mõned kinnitasid isegi, nad olevat kogu öö peaukse ees maas valvanud, et esimestena sisse pääseda. Rahvahulk kasvas vahetpidamata ja hakkas üle kallaste ajava veena piki seinu kõrgemale kerkima, sammaste ümber paisuma, simssi-dele, aknalaudadele, kõigile eenditele, raidkujude müga-rustele tõusma. Juba kaua enne suursaadikute kohaleilmumist andsid trügimine, kärsitus, tüdimus, pilamisja narruspäeva vabadus, tülitsused, mis tõusid pisemastki küünarnuki või rautatud saapakontsa puudutusest, väsimus kauasest ootamisest kibeda ja mõru maigu selle suletud, muljutud, kokkupigistatud, tallatud, lämbuva rahvahulga kärale ja mürale. Kuuldi vaid nurinat ja kirumist flaamlaste, kaupmeeste vanema, Bourboni kardinali, paleefoogti, Austria Marguerite'i, nuutidega seersantide kohta; külma, kuumuse, halva ilma, Pariisi,piiskopi,

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Ohtrasti esineb siin G lemmiktegelast - mõnest fanaatilisest ideest haaratud inimest - rannakuninganna Jevdokia, talumees-praost Odja ja teised. Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. Pilet 3 5. ÜLEVAADE ANTIIKLÜÜRIKAST, SAPPHO, OVIDIUSE, VERGILIUSE LOOMING PÕHIJOONTES Lüürika: algselt existeeris luule ainult muusikalise saatega. 7-6 saj.lüürika jaguneb ettekande järgi 2x: monootiline (esitas 1inimene); koori lüürika. Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia-luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion

Kirjandus




Kommentaarid (1)

henril93 profiilipilt
Henri Link: Oli kasu
10:03 06-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun