tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte..................................................................
.................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabatahtlik tööpuudus.......................................................................................7.lk. Varjatud tööpuudus...............................
tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eestis on olukord mitmekordselt keeruline. Siinset tööturgu tabasid korraga nii sotsialistliku majanduse kokkuvarisemine, struktuursed reformid kui ka tehnoloogia kiire areng. Nõukogude ühiskonnas olime me harjunud tööhõivega, mis lähenes 100%le. Siinjuures tuleks eraldi rõhutada, et toona iseenesestmõistetav olnud naiste tööhõive Eestis oli kogu maailma jaoks enneolematult kõrge. Mis oli selle peaaegu täieliku tööhõive taga? Riik lõi kõigile töökohad ning reeglina oli töölkäimine kohustuslik. Mõnikord ei olnud sellisel "töölkäimisel" majanduslikku põhjendatust ning taoline töökorraldus võimaldas paljudel väga ebaefektiivselt töötada. Sageli loodi töökohti ka lähtudes poliitilistest kaalutlustest. Nii kujunesid Eestis tööstusettevõtted, mille tarbeks nii tooraine kui töökäed toodi mujalt Nõukogude Liidust ning valmistoodang saadeti samuti Eestist välja.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ................................................................................16 2.2.3. Võimalused ja meetodid tööpuuduse vastu ...............................................16
Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Marko Vabrit AÜSR 1 TÖÖTUS JA SELLE TAGAJÄRG EESTIS Referaat. Juhendaja: lektor Airi Noppel . Pärnu 2012 SISUKORD 1.1.Sissejuhatus. 1.2.Majanduskriisi mõju Eestile. 1.3.Sotsiaalne tõrjutus ja sotsiaalne kaasatus. 1.4.Pikaajaliste töötute valmidus ja tagasitulemise võimalused. 1.5.Noorte töötus. 1.6.Tööturu seis Eestis. 1.7.Kokkuvõte. 1.8.Viited. 2 1.9.Lisa.1.1Sissejuhatus. Me kõik teame olukorda,kuhu Eesti sattus paar kolm aastat tagasi.kui hakkasid kaduma ettevõtted ja seetõttu jäid ka töötuks tuhanded inimesed siin Eestis.See on praeguseks aastaks 2012 tõusnud ja hetkel on meil päris suur hulk inimjõudu tööta,kuna kasutusele võetakse tänapäeva tipptehnoloogia.Samas ei saa väga võrrelda inimressurssi masinatega
Referaat Kas Eestis valitseb praegu tööpuudus või tööjõupuudus? 2009 Mis on tööpuudus? Tööpuudus väljendab seda tööjõu osa, kes soovivad ja tahavad töötada, kuid ei suuda leida endale sobivat tööd. Nende omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole vastavuses tööturu nõuetega. Sageli ongi hõivatutel haridustase kõrgem, kui töötutel. Kui haridustase on madal, siis seda pikem on tööotsingute kestus ja seda kõrgem on töötuse määr. Isik klassifitseeritakse töötuks, kui ta: 1. on aktiivselt otsinud tööd eelneva nelja nädala jooksul 2
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas
(2) läbi tööturu toimub majanduse kohanemine sokkidega (3) tööturu seisund on oluliseks komponendiks majanduse pikaajalises kasvus Majanduse kriisiga kohanemine saab peamiselt toimuda kas läbi hindade (sh palkade) või tööturu. Hinnataseme kiirel langemisel on võimalik tööturgu säästa, vastasel juhul toimuvad sügavad muutused ,,tööturu numbrites". 4) Tööpuuduse mõõtmise metoodikad (2 tk) (1) Eesti Statistikaamet esitab vastavalt ILO (International Labor Organisation Rahvusvaheline Tööorganisatsioon) harmoniseeritud metoodikale hinnangulise töötute arvu tuginedes kvartaalsetele küsitlustele ETU (Eesti Tööjõu-uuringu) raames. (2) Eesti Töötukassa esitab töötuse määra tuginedes registreeritud töötute osakaalule tööjõus. töötuse määr = tööpuuduse määr 5) Töötu defineerimine (2 tk)
kulutused. TÖÖHÕIVE JA TÖÖPUUDUS Küsimus 1 3 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Majanduslikult aktiivne (tööjõud) rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Küsimus 2 3 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Heitunud isikute hulka loetakse need isikud, kes on loobunud edasistest tööotsingutest, kuna nad on kaotanud igasuguse lootuse tööd leida.
REGIONAALNE KIHISTUMINE Referaat Tallinna Ülikool 1. SISSEJUHATUS Selle essee pealkiri on ,,Regionaalne kihistumine", ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud. Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi? Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi
ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peamisi sihtrühmi ning nende tööhõive määr on väga madal, alustati 2004. aastal puuetega inimestele suunatud tööhõivemeetmete pakkumisega. Näiteks on tööhõiveametites puuetega inimeste konsultandid, on välja töötatud töökohtade kohandamise programm ning tegeletakse võrgustikutöö arendamisega. Üldiseks tööhõive edendamiseks kavandatakse parandada koostööd tööandjatega. Suur osa Eesti elanikest kardab tööhõive halvenemist
konkurents, elukestev õpe, töömotivatsioon Käsitlus Majandus loob ühiskonda väärtust ressursside tootmise teel. Majandus kujundab riikide staatust ühiskonnas ja riikide omavahelisi suhteid. Majanduse tõusud ja langused, mis on loomulikud protsessid, mõjutavad tööturu olukorda, trende, ka tööandjate ootusi jms. Veel mõned aastad tagasi majanduskasvu tippajal läks paljudel meelest sellele eelnenud periood, mil riigis valitses suur tööpuudus. Eelmise majandustsükli ajal (1998 – 2007) reageeris Eesti tööturg majanduse tsüklilistele liikumistele küllaltki tugevalt. Tööpuuduse määr suurenes 9,6 protsendilt (1997) 14,6 protsendini (2000). Seejärel majandustsükli tõusufaasis töötus aasta-aastalt vähenes, saavutades madalaima taseme (4,1%) 2007. aasta lõpus. Töötus kasvas taas alates 2008. aasta algusest. Selle perioodi majanduskasvu aeglustumise mõju tööturule on siiski erinev 90-ndate kriisi järgsest mõjust
Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis.
tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis võib valitsuse sekkuv poliitika ainult segada tööturu isereguleerivaid jõude ning isegi suurendada tööpuudust. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu
kindluse taastamine, et inimene ei tunneks ennast mittevajalikuna ja ühiskonnast eemale tõugatuna. Passiivne tööpoliitika on valitsuse poliitika, mis tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, mis seisneb peamiselt mitmesuguste sotsiaalsete garantiide pakkumises töötutele. Passiivse tööpoliitika moodustavad enamasti mitmesugused abirahad ja stipendiumid, mis võimaldavad töötul ennast ülalpidada ja ümberõppida. Töötu abiraha suurus varieerub erinevates riikides väga palju. Enamikes arenenud riikides saavad töötud lisaks riiklikele töötu abirahadele ka töötuskindlustuse toetusi, mille suurus sõltub eelnevates sissemaksetest. Keskmiselt ulatuvad Euroopa liidus töötu abirahad ca 40- 60%-ni töötajate eelnevast kesmisest palgast. 1. Eesti tööpoliitika Tööpoliitika Eestis tänasel päeval
Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda
Töökuulutused Uurimustöö Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13
Pere roll heaoluriigis Perekeskne Austria, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Hispaania Mitte-perekeskne Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Uus-Meremaa, Norra, Rootsi, Suurbritannia, USA Tööturule sisenemine Uusklassikaline teooria Uued tulijad ja vanad olijad konkureerivad omavahel. Märgatav vaid siis, kui tööturg tasakaalust väljas. Uued on halvemas seisus, sest neil puudub töökogemus Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks
pärast 2012. aasta sügisesi streike. Palk on kasvanud kiiresti ka mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine brutopalgatase ületab tegevusalade keskmist niigi rohkem kui kolmandiku võrra. Tegevusalade arvestuses kasvaski keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%). Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, survestasid töötajad palgaläbirääkimisi jätkuvalt välismaale töölemineku võimalusega. Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%-lt teises kvartalis 15,4%-ni ja ehituses 6%lt 12,7%-ni. Miinimumpalga kiirem tõus keskmisega võrreldes (vastavalt 10% ja 8,5%) muutis palgajaotuse tõenäoliselt veidi ühtlasemaks. Ka heterogeensus tegevusalade lõikes on aastaga vähenenud. Kui aasta tagasi ületas kõrgeima palgatasemega tegevusala palk madalaimat 2,9 korda, siis 2013. aasta teises kvartalis oli see erinevus vähenenud 1,4-kordseks. Kõrgeim
(intensiivsem suurte linnade läheduses) see viitab üsna totaalsele eristumisele; Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi; Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured; Käesolevaks ajaks on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid MAAMAJANDUS (L 6). Maamajanduse tüübid 1) Põllumajanduslikud (25%); 2) Ressursi-kesksed (mäetööstus) (7%); 3) Tööstuslikud (23%); 4) Avalikust sektorist sõltuv (11%); 5) Teenindus-kesksed (14%); 6) Muud (20%); Maamajanduse geograafiline eristumine Keskus perifeeria suund (linn ääremaa)
Töötus. Autorid: Triinu Habakuk, Kai Õunapuu Madis Mustasaar, Sven Meltsas. Mõiste töötus tähendab ühelt poolt tööpuudust kui sotsiaalset nähtust, teisalt aga tööeas töövõimeliste ja tööd teha tahtvate isikute töötaolekut. Töötus e tööpuudus esineb ühiskonnas siis, kui inimesed, kes soovivad ja suudavad olemasoleva palgataseme juures tööd teha, ei ole võimelised leidma sobivat tööd. Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid Eestis alaliselt elavatelt tööealistelt isikutelt, s.o 1574- aastastelt elanikelt. Juhusliku valiku teel valitakse 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaasist leibkonnad, mille tööealisi liikmeid küsitletakse. Leibkond on põhiliselt ühel
tööturul hoida. SHARE uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna, vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte uuringus (vt täpsemat infot: www.share-project.org). 4 Selle uurimistöö eesmärk seisneb sellest, et jõuda SHARE-uuringu tulemuste põhjal järeldusteni vanemaealise tööjõu võimekuse ja võimaluste kohta tegutsemaks Eesti tööturul (vanemaealistena käsitletakse käesolevas töös SHARE-uuringu püstitusest tulenevalt inimesi vanuses 50 eluaastat ja üle selle).
selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150 (1,50) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71,5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: vastab üheaegselt kõigile eelpoolnimetatud tingimustele 10. Eksogeensed muutujad: on fikseeritud ja mudeli välised Harjutus 1
Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kättesaadavus ja tase.....
aastad 6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mis on majanduslik tõus või langus ? 1. Ühest vastust sellele ei ole, kuna tegemist on komplekse nähtusega. 2. Lihtsustatult loetakse languseks seda, kui on toimunud SKP vähenemine kahe järjestikkuse kvartali jooksul. 3. Eestis on alates krooni kasutuselevõtmist 1992 a. juunist toimunud kaks majanduslikku langust, momendil oleks siis kolmas käsil. 4. USA-s USA s on pärast II maailmasõda langusperioode olnud kümme keskmise pikkusega 11 kuud. Tõusuperioodi pikkus on keskmiselt 45 kuud. 7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP 3500 Q* 3000
rahaühikut selle aasta jooksvates hindades, seesama ostukorv maksis aga 2009. aasta hindades 21000 rahaühikut. Keskmise tarbija ostukorv, mis osteti 2009. aastal, maksis jooksvates hindades 20000 rahaühikut, samas kui seesama ostukorv maksis 2004. aasta hindades 15000 rahaühikut. Milline on antud näitajate alusel arvutatud Laspeyres hinnaindeks 2009 aastal kui kasutada aastat 2004 baasaastana: 150(1.5) 7. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis tööhõive määr on ligikaudu: 71.5% 8. Tööjõus osalemise määr (LFPR) ehk aktiivsuse määr näitab: tööjõu protsentuaalset osakaalu tööealisest elanikkonnast 9. Töötuks loetakse inimene, kes: on ilma tööta on töö leidmisel valmis tööd alustama otsib aktiivselt tööd 10. Eksogeensed muutujad:on fikseeritud ja mudeli välised. 11
Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
