TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS VÄRVUSÕPETUS Referaat Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................1 1. Värvus..............................................................................................2 1.1 Valge valgus...................................................................................2 1.2 Värvuste omadused ja tekkimise põhjused.............................................3 2. Värvuste segamine................................................................................4 2.1Põhivärvustesegamine........................................................................4 2.2 Põhivärvused, teisejärgulised ja kolmandajärgulised kõrvalvärvused.................5 3. Värviring...............................................................................
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? ...
Valgusõpetus Optika on tehnikaharu, mis uurib erinevaid valgusnähtusi. Meie silmale nähtav valgus on elektromagnetlaine. Elektromagnetilised muutused kanduvad ruumis edasi ja ei vaja selleks keskkonda. Elektromagnetlaine puhul kanduvad ruumis edasi elektri- ja magnetväljade häiritused ristilainena, kus elektri- ja magnetväli võnguvad laine levimise suuna suhtes sünkroonselt ja üksteisega risti (vt järgmist joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub ele...
Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass Elektromagnetlained 1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel? 2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust. 3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet? 4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus, sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis. 5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused. 6. Mida nim. valguseks? 7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus. 8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine. 9. Infra ja ultravalgus: saamine ja omadused. 10. Valguse dualism. 11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine. 12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise tingimused. 13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva ele...
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle ...
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
Instrumentaalanalüüs Spektrofotomeetria SFM Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Jelena Gorbatsova Teooria Fotomeetrilised analüüsid põhinevad aine omadusel neelata ja peegeldada elektromagneetilist kiirgust. Kiirguse hulk on võrdeline aine hulgaga. Fotomeetrilises analüüsis kasutatake elektromagneetilist kiirgust lainepikkusega 20- 20 000 nm. Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langev...
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöö...
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad a...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Päike.........................................................................................4 Tähtede kiirgus.........................................................................5 Tähtede värvus ja heledus.......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, ...
Tähistaevas Palja silmaga näeme öises taevas umbes 3000 tähte ja tähtkujusid on 88. Tähtkuju all mõistetakse kindlalt piiritletud ruumilist taeva ala. 1. Mis on tähtkuju ja kuidas määratakse ühe tähe koordinaate? 2. Sõnasta kolm Kepleri seadust. 3. Iseloomusta ühte maatüüpi planeeti (Merkuur, Veenus, Maa või Marss). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi pinnaehitus, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 4. Iseloomusta ühte hiidplaneeti(Jupiter, Satur, Uraan, Neptuun). Arvulised andmed planeedi kohta, planeedi siseehitus, atmosfääri koostis, eluvõimalused antud planeedil, kaaslase info. 5. Iseloomusta Päikesesüsteemi väikekehi(komeedid, asteroidid, meteoorid). 6. Iseloomusta Päikest (tekkest, arengust ja surmast on ka vaja rääkida). 7. Iseloomusta teisi tähti. 8. Iseloomusta galaktikaid. 9. Universumi teke, areng ja häving. Tegelik ...
ÖKOLOOGIA - Uurib organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga - Organimside elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks Ökoloogilised tegurid jagunevad: 1) Abiootilised tegurid tulenevad eluta loodusest (nt:valgus, hapniku sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluli...
Teema Päikesesüsteemi kokkuvõtteks. 1. Milliste uurimismeetodite abil füüsikat uuritakse?- Teoreetilised ja eksperimentaalsed. 2. Mis on füüsikaline suurus? - Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti. 4. Kes ja mis aastal pakkus välja teooria heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja mida see tähendab?- Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Mikolaj Kopernik pakkus selle välja. ...
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti....
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL VÄRVID ARHITEKTUURIS REFERAAT TEEMAL ,,Värvid ja arhitektuur" Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA-11 Kehra 2010 Värvikogemus............................................................................................................................. 3 Värviaisting ............................................................................................................................ 3 Värviteooria ................................................................................................................................ 4 Artur Schopenhauer ................................................................................................................ 4 Isaac Newton .......................................................................................................................... 4 Vassili Kandinsky.............
SLAID 1 Optikanähtused on valgusõpetuses käsitletavad sündmused, mis on seotud valguse tekke, kadumise ja muutumisega. Tühjas ruumis liigub valgus takistamatult otse, aga kahe keskkonna piiril võib ta peegelduda ja murduda. SLAID 2 Miraaz on optiline nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel, eeskätt seetõttu, et näha võib kaugele. Ometi ainult sellest miraazi tekkimiseks ei piisa. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguse suunda võib muuta peegeldumine või murdumine. Mõnikord asub sooja maapinna või vee kohal õhuke sooja õhu kiht, mille tihedus on väiksem kui kõrgemates kihtides. Seda juhtub sageli just kõrbes, kus Päike kuumutab liiva, ja ka merel, kui külm õhk liigub sooja vee kohale. Siis paindub maapinna suhtes väikese nurga all saabunud kiir uuesti ülespoole, justnagu oleks ta maapinnalt peegeldunud. Valguskiir liiguks ...
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenki...
Järvakandi Gümnaasium Katrin Melts PÄIKE JA TEISED TÄHED Referaat Juhendaja: Meelis Tomson Järvakandi 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. PÄIKE KUI TÄHT................................................................................................................. 5 2. TÄHED................................................................................................................................... 6 2.1 MIS ON TÄHED?............................................................................................................ 6 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK..................................................................................................... 6 2.3 KUI PALJU ON T...
Tallinna Ühisgümnaasium Merkuur Referaat Koostaja: Sandra Baranin 9.A klass Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sisukord 1.Merkuur.............................................................................................................................2 2.Nimi.................................................................................................................................. 3 3.Mõõtmed...........................................................................................................................3 4.Pöörlemine........................................................................................................................3 5.Vaadeldavus.....................................................................................................
EESTI MEREAKADEEMIA Teaduskond Õppetool Gretel Roze VIRMALISED, NENDE TEKE JA LEVIK Referaat Juhendaja: Lia Pahapill Tallinn 2011 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Virmaliste teke............................................................................................................................5 Virmaliste värvid.........................................................................................................................8 Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad.............................................................................. 8 Virmaliste kuju.........................................................................................................................
Audentese Spordigümnaasium Madis Loorents Jaapani kunst Referaat Tallinn 2008 Jaapani kunsti on suuresti mõjutanud Hiina kunst ning vähemal määral India ja Korea kultuur Suurem vahe on selles, et Hiina kunst on väga uhke ning pidulik kuid Jaapani kunst on veidi rahulikum selle kohapealt. Võrreldes meie kultuuritraditsiooniga, kus on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur jne. siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn. puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. ARHITEKTUUR Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maail...
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja voolusuund on ...
Füüsika kordamine 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja v...
· Ökoloogia uurib oranismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. · Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. · Ökoloogilised tegurid jagunevad: o Abiootilised ökoloogilised tegurid- tulenevad eluta loodusest, nt valgus, õhk, temp o Biootilised ökoloogilised tegurid- pärit elusloodusest, nt liigikaaslased · Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vaja...
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed..................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MERKUUR Referaat Pärnu 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Nimi......................................................................................................................................... 3 Mõõtmed................................................................................................................................. 3 Vaadeldavus............................................................................................................
Eesti Maaülikool Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus Referaat Kompositioon maastikukujunduses 2008 1 Sisukord 1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastik...
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosa...
VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 ...
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained ...
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on H...
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikj...
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse...
Sissejuhatus 1. Kaasaegse maailmapildi tekkimisel loetakse oluliseks a. Tugeva ja nõrga vastasmõju avastamist 2. Mehhaanilise maailmapildi korral vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud a. Õige 3. Millised neist on fundamentaalsed vastasmõjud? a. Gravitatsiooniline b. Nõrk c. Elektromagneetiline 4. Füüsikaline objekt, millega mõõtmise käigus võrreldakse teisi objekte, on a. Etalon 5. Kilogrammi prototüüp on plaatina-iriidiumi sulamist valmistatud silinder. a. Õige 6. SI süsteemi pikkusühik 1 meeter on kaasajal defineeritud kui kaugus plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, me...
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja tead...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz ................ ........... VALGUSDIOODID Referaat Õppejõud: ..................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................1 SISSEJUHA...
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus..............
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujul...
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutata...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Merlin-Hans Hiiekivi VALGUSTUS TÖÖKOHAS Kursusetöö Biotehniliste süsteemide õppekava Juhendaja: dotsent Oliver Sada PhD Tartu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1Mõisted................................................................................................................. 4 2Kuidas mõõdetakse.............................................................................................. 5 3Valgustus.............................................................................................................. 5 1Loomulik valgustus............................................................................................... 5 2Tehisvalgustus..........................................................................
Tööd nr 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need ü...
1. Newtoni 2. seaduse kohaselt kiirendus on: võrdeline jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 2. auto paiskub teelt välja kiirusega 30 m/s vastu puud ja peatub o,1 sekundi jooksul. Kui suur oli kiirendus, mille tulemusel auto puuga kokku põrkamisel seisma jäi? :kiirendus oli 300 m/s2 3. Kui auto saavutab kiiruse 60 km/h 10 sekundiga, siis auto kiirendus on:6 km/h/s 4. Galopeeriv hobune läbis 10 km 30 min. tema keskmine kiirus oli: 20 km/h 5. Kui autoga sõites saab bensiin otsa, siis mootor seiskub, kuid outo liigub veel tükk aega edasi. Milline mõiste seletab sedanähtust kõige paremini?: inerts 6. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enn maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus ligikaudu: 60 km/h 7. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha:säilitab oma kiiruse 8. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit: tõukab Kallet sama tugevasti ilma, et ta ärk...
annaabi.ee 
