Elektromagnetlained KT nr. 3 (1)

Kordamisküsimused kt. nr. 3. G2 klass
Elektromagnetlained
1. Milline on seos muutuvate elektri ja magnetväljade vahel?
2. Mida nim. elektromagnetlaineks? Iseloomusta elektromagnetlaine ehitust.
3. Millisel viisil on võimalik tekitada elektromagnetlainet?
4. Mis on elektromagntelaine lainepikkus , sagedus ja elektromagnetlaine levimiskiirus vaakumis .
5. Elektromagnetlainete skaala. Omadused.
6. Mida nim. valguseks?
7. Valguslaine kirjeldamine võrrandiga. Valguse intensiivsus.
8. Valgus ja värvus. Valge värvuse saamine.
9. Infra ja ultravalgus : saamine ja omadused.
10. Valguse dualism .
11. Max Plancki hüpotees. Footoni energia arvutamine.
12. Mis on valguse difraktsioon ja interferents ? Difraktsiooni ja interferentsi toimumise
tingimused.
13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi.
14. Valguse polarisatsioon . Rakendused.

Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja.

Eml on muutuvate elektri – ja magnetväljade levimine lainena.

Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool .

Eml lainepikkus – vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel
Sagedus – täisvõngete arv 1 sekundis
Levimiskiirus vaakumis – 3*108 m/s

Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus
Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest.

Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm.

E=E0 sin 2πf (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus)
Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks.

Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained – erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus – 1 osa punast, 4,6 osa rohelist, 0,06 osa sinist .

Infravalguse omadused: :1)soojuslik toime 2)suur läbitungimisvõime 3)keemiline toime4)teatud bioloogiline toime Ultravalguse omadused: 1)tugev bioloogiline toime 2)fotokeemiline toime 3)väike läbitungimisvõime
Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Ultravalgust kiirgavad väga kõrge temperatuuriga kehad või ained.

Valgusel on dualistlik iseloom – st, et valgusel avalduvad nii lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused.

Hüpotees: Osakestena ehk footonitega käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel.
Energia arvutamine: E=hf (E=footoni energia, h-konstant=6,67 10-34 , f-valguse sagedus)

Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
Kahe laine liitumist , mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist nim interferentsiks.
Tingimused: lained peavad olema koherentsed. *Lainepikkused on ühesugused ja lained on on samas faasis *Pause ei tohi olla või on erineva kastvusega.

Kiledse, selgendavad katted , Newtoni rõngad, difraktsioonvõre, holograafia

Polariseeritud valgus – el.välja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis .
Rakendus : polaroidides.