Jupiter referaat (1)

Referaat
Jupiter
2001
SISUKORD
lk
Pilvkate 2
Suur punane laik 3
Rõngad 3
Jupiteri vaatlemine 3
Jupiteri kaaslased 3
Väikesed kuud 5
Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud.
Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt.
Jupiter on pühendatud antiikjumalate valitsejale Zeusile, kes oli taeva isand , vihma- ja piksejumal. Ei usu, et antiikkreeklased seda teadsid, kuid Jupiter on tõesti suurim planeet Päikesesüsteemis.
Kui Jupiteri oleks uuritud ainult teleskoopide abil, siis oleks temast praeguseks kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist “ Pioneer ”. 1995.a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam “Galileo”, mis uuris nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi.
PILVKATE
Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem.
Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid . Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust.
SUUR PUNANE LAIK
Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Teda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool.
RÕNGAD
Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi küll, ka Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks mitmed astronoomid , kuid kõigile pingutustele vaatamata neid avastada ei õnnestunud.
Esimest korda pildistasid Jupiteri rõngaid USA automaatjaamad 1979.a. Rõngad paiknevad planeedi ekvaatori tasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist, see on kolmveerandi Jupiteri raadiuse kaugusel. Rõngaste laius on 6000 km ning paksus umbes 1 km. Selgus, et Jupiteri rõngas koosneb väga tumedatest osakestest , seetõttu on neid Maalt väga raske märgata, kuid koheselt peale avastamist õnnestus Jupiteri rõngaid ka ühest maapealsest observatooriumist pildistada.
JUPITERI VAATLEMINE
Jupiter on suurim planeet ja ta asub hiidplaneetidest meile kõige lähemal. Seetõttu on ta tähistaevas hästi nähtav. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed – Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist.
JUPITERI KAASLASED
Jupiteri teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. 1610 . aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud – Io, Europa, Ganymede ja Kallisto – näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane.
Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius , kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius andis kuudele ka kreeka mütoloogiast pärinevad nimed ja rajas sellega traditsiooni, mis kestab tänaseni: planeedid kannavad rooma jumalate nimesid ja nende kaaslastele antakse selle jumalaga seotud isikute või olendite kreekapärased nimed.
Galileo kuud on planeediväärsed, sisestruktuuri omavad taevakehad . Pinnastruktuurilt on kaaslased väga erinevad.
IO avastati Galilei poolt 1610. aastal ja ta on Jupiteri suuruselt kolmas kaaslane . Io on üks vulkaanilisemaid taevakehi Päikesesüsteemis. Suur vulkaaniline aktiivsus on põhjustatud Jupiteri tugevatest magnetjõududest. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid - nad on mattunud laava alla.
Jupiterile lähim suurkuudest on küllaltki hele taevakeha. Tema pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalalad heledamatena. Nende keskel on näha musti või tumepruune laike tegutsevate kraatrite läheduses. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses. Ainukesena Suurkuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest.
EUROPA avastati samuti Galilei poolt 1610. aastal ja ta on suurkuudest väikseim. Europa nagu Iogi on hele. Pinna värvus on valdavalt kollakas. On alust arvata, et Europa on kaetud õhukese, vaid mõne kilomeetri paksuse jääkihiga ja selle all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu. Kui see tõele vastab, on Europa ainuke koht peale Maa, kus vedelat vett esineb suurtes kogustes .
GANYMEDES on Päikesesüsteemi suurim kuu ja samuti Galilei poolt avastatud. Ganymedese pind on üsna tasane , näha on tumedaid ja heledaid alasid, kusjuures heledamatel aladel on kraatreid ligi kümme korda vähem kui tumedatel. Ka leiab heledamatelt aladelt külmunud veevulkaane. Suurima Galilei kuu pind on hallikaskollast värvi.
KALLISTO on Galilei poolt avastatud kuudest kõige tumedam . Ta koosneb nagu Ganymedeski poolenisti veest, kuid Kallisto pinnal on jääd oluliselt vähem. Meteoriidikraatreid on Kallistol rohkem kui meie Kuul, kuid need on kõik laiad ja madalad. Kallisto reljeef on tasane, kõrguste vahe ei ületa kusagil ühte kilomeetrit. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Kallisto nagu kalliskivi .
VÄIKESED KUUD
Jupiteril on teada kokku 17 kaaslast . Lisaks neljale suurkuule on veel 13 pisemat kuud. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteriga ( kreeklastel nimetatud Zeus ) lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Jupiteri 17. kaaslane avastati 1999.a.
Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased - Metis ja Adrasteia - asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav , et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes - Amaltheia - on samuti väga tume. Ta on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Ka Thebe peaks olema sarnane Amaltheiale.
Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud – Leda, Himalia , Lysitheia ja Elara - tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp - kuhu kuuluvad Ananke, Carme , Pasiphae ja Sinope - tiirleb aga vastassuunas . Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu.
Jupiter oma kaaslastega on heaks Päikesesüsteemi pisimudeliks.
KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4.köide, Tallinn “Valgus” 1989

Internet : http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/

Internet: http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html
6