Tähed ja plaaneedid (1)

Teks nimetatakse ise
energiat kiirgavat
plasmast koosnevat
taevakeha, mille
kiirgusenergia pärineb
tema sisemuses
asetleidvast
tuumasünteesist.
Meile lähim täht on
Päike.
Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil
võimalik määrata nende temperatuur ja
keemiline koostis.
Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust,
mis erinevad üksteisest lainepikkuse
poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus).
Tähtede uurimisel on väga oluline osa
spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse
pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata
tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see,
kui kiiresti tähe meile läheneb või meist
kaugeneb).
On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub
temperatuurist.
Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse
spektriklassi.
Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud.
Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse
järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt
ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab
nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt
alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega
tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba
nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike
rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga
heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR
- diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi
ja Russelli järgi)
HR - diagrammi muudab oluliseks see, et
ta annab ülevaate tähtede evolutsioonist.
On selgunud, et tähe