Tähed (3)

Sisukord

Sissejuhatus..............................................................................3
Päike.........................................................................................4
Tähtede kiirgus.........................................................................5
Tähtede värvus ja heledus.......................................................6-7
Tähtkujud..................................................................................8
Tähtede surm.............................................................................9
Kokkuvõte.................................................................................10
Kasutatud materjal.....................................................................11
Sissejuhatus
Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad . Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee)
Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil.
Tähti jaotatakse klassidesse värvuse ja suuruse järgi. Punased tähed on kõige jahedamad, kollased on neist soojemad, sinakasvalged aga kõige kuumemad. Päike on kollane täht. Selgel ööl on ka silmaga näha, et mõni heledatest tähtedest on oranžikas.(www.miksike.ee)
Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. (www.vikipeedia.ee)
Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua , kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat.(www.miksike.ee)
Päike
Üks täht taevas on kõikidest teistest tähtest erinev. Ta paistab päeval, mitte öösel. See täht on päevatäht Päike. Päike on tegelikult samasugune täht, nagu need tuhanded tähed, mida me öötaevas näeme. Päike paistab suurema ja heledamana kui öötähed sellepärast, et ta paikneb meile palju lähemal.( Robin Kerrod “Tähetark”)
Päike, kaheksa planeeti ja kõik nende kaaslastega pöörlevad ümber oma telje nagu vurrkannid. Maakera teeb ühe täispöörde ööpäeva jooksul, keereldes hämmastava, 1670 kilomeetrise tunnikiirusega.(Heikki Oja “Põhjanael”)
Päike on kõigist teistest Päikesesüsteemi kehadest erinev tulikuum gaaskera. Päikese pinnakihi temperatuur on u 5500°, tema keskmes tõuseb temperatuur 15 miljoni kraadini. Päike kiirgab kosmosesse tohutult energiat valguse ja soojusena. Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus . Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha , mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod “Tähetark”)
Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustel tingimustel hakkavad toimuma tuumareaktsioonid , milles vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb energia. Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena.( Heikki Oja “Põhjanael”)
Tähtede kiirgus
Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus. Üldtuntud on ka röntgeni- ja raadiokiirgus . (Jossif Šklovski “Universum, elu, mõistus”)
Kõik eelnimetatud kujutavad endast elektromagnetilist kiirgust, mida võib kirjeldada kui lainelist liikumist, kus kahe järjestikuse laineharja vahelist kaugust nimetatakse lainepikkuseks.
Loetletud kiirgused erinevad üksteisest vaid lainepikkuse poolest. Röntegikiirguse lainepikkus on palju lühem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui nähtaval valgusel. Kõiki neid kiirgusi tuleb tähistaevast, kuid need on olemas ka Maal. Kõike elusat hävitav gammakiirgus tekib näiteks aatomipommi plahvatamisel. Röntgenikiirgust kasutavad arstid inimese keha läbivalgustamiseks. Ultraviolettkiirgust tuleb näiteks Päikesest. Raadiokiirgust kasutatakse raadio- ja televisiooniülekannetes.
Kõikide tähtede kiirgus jaotub eri lainepikkusteks üldjoontes samamoodi. Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad , kuigi nad on ideaalsele lähedased. Tugevas magnetväljas liikuvad elektronid saavad välja nn. sünkrotronkiirgusest ehk pärsskiirgusest. Sedatüüpi kiirgus lähtub plahvatanud tähtede, supernoovade jäänukitest.(Heikki Oja “Põhjanael”)
Tähtede värvus ja heledus
Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid , on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.
Nagu eelpool mainitud , on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranžid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. (www.miksike.ee)
Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel. Peajadast allpool paiknevad ebatavaliselt väiksed ülitihedad tähed, valged kääbused. Peajada kohale jääb väike rühm heledaid tähti. Neist kõrgemal ja paremal paiknevad veelgi haruldasemad üliheledad punased tähed.(Heikki Oja “Põhjanael”)
Pinnakihi temperatuuri pidevale muutumisele vastavat tähespektrite jada tähistatakse sümbolitega O, B, A, F, G, K ja M. Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.(Jossif Šklovski “Universum, elu, mõistus”)
Tähtede spektriklassid:
¤ Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000 ° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid )
¤ Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika
¤ Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500 - 10000° (Siirius, Veega, Altair)
¤ Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon)
¤ Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike)
¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500 - 5000° (Aktuurus, Aldebaran , Polluks)
¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee)
Tähtkujud
Tähtede poolt taevas moodustatud kujundeid nimetakse tähtkujudeks. Maakera pöörleb kogu aeg ning tähtkujud näivad liikuvat üle taevasfääri idast läände.(D.K. Raamat “ KOSMOS -tähed, planeedid ja kosmoselaevad”)
Algul võib pilvitu öötaevas ajada segadusse , kuna seal paistab nii palju tähti. Kui oled juba mõnda aega tähti vaadelnud, märkad, et mõned neist on heledamad kui teised ja näivad moodustavat kujundeid. Kui sa jälgid mingit taevaosa mitmel ööl järjest umbes ühel ja samal ajal, näed seal ikka samu tähtedest kujundeid. Tähtkujud on meile tähistaeva teenäitajateks.( Robin Kerrod “Tähetark”)
Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi jälgisid astronoomid neidsamu tähtkujusid, mida meie praegu. Nad nägid nendes taevastes kujundites neile muistenditest ja müütidest tuttavaid jumalaid, kangelasi , loomi ja koletisi . Tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimetusi. 48 nimetust on pärit antiikajast ja ülejäänud 40 on hiljem välja mõeldud. ( Robin Kerrod “Tähetark”)
Mõned tähtkujud:
SUUR VANKER - moodustavad nelinurkselt asetatud neli tähte vankri rattad . Suur Vanker on meie laiustes näha aastaringselt kogu öö, sest ta asub taevapoolusele- Põhjanaelale küllalt ligidal.
VÄIKE VANKER- tuntud eelkõige temasse kuuluva heleda tähe Põhjanaela tõttu. Väikese vankri teised tähed asuvad Põhjanaelast arvates kaares Suure Vankri poole.
ORION- üks ilusamaid tähtkujusid, meenutab lendavat liblikat või riidepuule riputatud pilut viltuse vööga kleiti. Nimetus tuleneb kreeka mütoloogiast või kujutab kütti Orioni võitlemad teda ründava sõnniga.(H. Raudsaar “Pilk tähistaevale”)
Tähtede surm
Tähed ei helenda ühtviisi lõputult. Kui tähesüdame vesinik lõppeb, lõppeb ka energia tootmine, mis ei tähenda aga tingimata tähe aeglast kustumist. Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus.( D.K. Raamat “KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad”)
Tähed massiga vähem kui poolteist Päikese massist tõmbuvad lõpuks kokku ja muutuvad valgeks kääbuseks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist kääbustähed.
Kõik suure massiga tähed plahvatavad supernoovana. Sel juhul lendab täht plahvatuses tervenisti laiali. Enamasti jääb tähe siseosa aga siiski alles. Üldjuhul toimub supernoova plahvatus tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on suunatud nii tähest välja-, kui ka sissepoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe kera, endise tähe tuum, mille olemus sõltub järelejäänud massist. Kui massist jääb vahemikul 1,5-3 Päikese massi, on tegu neutrontähega. Kui plahvatusest jääb järele enam kui 3 Päikese massi, variseb kera iseenda raskuse mõjul kokku mustaks auguks.
Vastsündinud neutrontäht pöörleb tohutu kiirusega. Kiirestipöörlev neutrontäht on vaadeldav pulsarina või röntgenpurskurina. Aja möödudes pöörlemine aeglustub ja neutrontähe vaatlemine muutub üha raskemaks. Kui pöörane neutrontäht rahunenud, on jäänud järele paarikümne kilomeetrise läbimõõduga tihe surnud täht.(Heikki Oja “Põhjanael)
Tähtede suremisel tekivad ka udukogud . Kui väike, Päikese-sarnane täht sureb , paiskab ta eemale oma gaasiümbrise, mis moodustab rõngas-ehk planetaarudu. Seda nimetatakse nii sellepärast, et väikeses teleskoobis paistab udu rõngakujuline ja sarnaneb seega planeediga.(Robin Kerrod “Tähetark)
Kokkuvõte
Tähed on erlised just selle poolest, et neil on võimalus ise valgust kiirata. Need on püsivalt helendavad taevakehad. Nende püsivus helendada tuleneb sellest, et sees toimuvad tuumareaktsioonid, mille puhul kergemad aatomituumad liituvad raskemaks ja kaotavad tuumaenergiana mingi kindla osa massist.
Päike on väga kõrge temperatuuriga täht, mille tegelik suurus on teiste tähtedega samasugune. Arvamus, et Päike on kõige suurem ja heledam täht, tuleneb sellest, et ta asub meile kõige lähemal.
Tähtede värvus varieerub sinisest kuni punaseni. Kõik oleneb täiesti temperatuurist ning see määrab tähe värvi.
Tähtedest moodustavad tähtkujud, mida astronoomid jälgivad. Neid on vaadeldud juba väga ammustel aegadel ning uuritakse aina edasi.
Tähtede plahvatustest tekivad kas neutrontähed või mustad augud.

Kasutatud materjal

Dorling Kindersley Raamat,”KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad”, kirjastus “ Varrak ”, 1997

Jossif Šklovski,“Universum, elu, mõistus”, kirjastus “Valgus”, 1981

H. Raudsaar, “Pilk tähistaevale”, kirjastus “Valgus”, 1975

Robin Kerrod, “Tähetark”, kirjastus “Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS”, 2005

Heikki Oja, “Põhjanael”, kirjastus “Valgus”, 2001

www.miksike.ee
www.vikipeedia.ee
www.google.com
10