Väärtushinnangud Tuntud saksa filosoof, Arthur Schopenhauer, on lausunud järgmise tarkusetera: ,,Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole." Need on väga õiged sõnad, kuna see ongi inimeste mõttemaailma üks suurimaid probleeme. Ei mõelda mitte sellele, mis on, vaid sellele, mis võiks olla. Väga tihti on inimeste väärtushinnangud paigast ära. Muudkui unistatakse ja räägitakse sellest, mida oleks vaja, kus tahaks olla või kelleks tahaks saada. Kuna mõtted on koondunud vaid tulevikule, siis unustatakse see, mis on kõige tähtsam. Need on nimelt väärtused, mis on igapäevaselt meie ümber ja meie sees. Unustatakse väärtused, mis on juba olemas. Nendeks on lähedased inimesed, kodu, perekond, vabadus jne. Väärtushinnangud on väga varieeruvad. Tuntud proosa- ja näitekirjanik Anton Hansen Tammsaare on oma teoses ,, Elu ja armastus" väitnud järgnevalt: ,,Noored ...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar ESSEE Lapsed elavad kahes maailmas Noorsootöö kujunemine ja filosoofia Õpilane: Keili Kurisman Õppejõud: Einar Väre Tallinn 2013/2014 Lapsed elavad kahes maailmas- Larissa Potapova Kas väärtusi saab jagada reaalseteks ja virtuaalseteks? Ei, minu meelest ei saa. Kui inimesel on omad väärtushinnangud, siis need mõjutavad nii virtuaalset- kui ka reaalset elu. Jah on olemas inimesi, kes tõesti on virtuaalses maailmas täiesti teistsugused, aga noo väärtushinnangud peavad ikka samad olema. Väga palju on inimesi, kes internetis kommenteerivad, halvustavad, kiidavad. Paljud teevad seda tõsiselt mõeldes ja mitte halba soovides aga on väga palju inimesi, kes kasutavad internetti ära, anonüümselt halvustavaks ja õelutsemiseks. See näitab inimese kohta juba piisavalt. Lapsed teatavast...
Väärtushinnangud, kui inimese hing Siim-Markus Post, 11.D Tänapäeva noorte väärtushinnangud on paljuski muutunud võrreldes 60-70ndate põlvkondade noortega. Tänase seisuga on palju erinevaid noori ning palju erinevaid väärtusi, näiteks üheks väärtuseks on noortel saanud internetiportaalis Instagram koguda võimalikult palju teiste inimeste like ehk meeldimisi ning sellest tunda rahulolu. Võrreldes 60ndate noortega, siis nende väärtushinnanguteks oli tol ajal ühiskonna paremaks muutmine ning silmaringi ja maailmavaate laiendamine. Siiski võib täheldada, et tänapäeva noored on orienteeritud individuaalsele edule, kuid kas sellega seoses on kadunud inimeste põhiväärtused? Üheks põhiväärtuseks on ühiskond pidanud perekonda ning perekonnaga ühiselt aega veetmist ning minu arvates on see tänase seisuga tahaplaanile jäänud. Paljud ke...
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eet...
Meedia - noorte väärtushinnangute kujundaja Iga inimene tahab olla teadlik sellest, mis toimub ülemaailmselt. Mitmed tahavad olla kursis asjadedega ja sündmustega, mis neid ümbritsevad. Sellist informatsiooni edastatakse uudistes. Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Uudised mõjutavad meid igapäevaselt. Noorte väärtushinnangud peegeldavad noore tegevust,käitumist ja teadmisi, kuna väärtushinnangutest lähtuvalt valib ta endale käitumisviise. Noored loevad palju meediauudiseidja seega saavad sealt palju informatsiooni. Seega Kokkuvõttes meedia on üks noorte väärtushinnangute kujundaja. Kuidas täpsemalt? Väga palju on tekkinud nn. viieteistkümne minuti kuulsust, mis on üllatavalt hästi mõjutanud meediaturgu. Enam ei huvita otseselt kedagi, milline kuulsus sa oled või kus saatest sa ku...
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesises...
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid noorte väärtushinnanguid ning suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele. Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühis...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saan...
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et ol...
Noored ja nende väärtushinnangud Väärtushinnangud tänapäeva noortel on pehmelt öeldes proportsioonidest paigast ära. Asjad, mida väärtustati ja pandi oma elus esikohale näiteks 30 aastat tagasi, on nüüdseks langenud kuhugi kolme-nelja järgulisteks. Tänapäeval lihtsalt ei viitsita enam süveneda asjadesse, millega hakkama saamiseks läheb aega või mis on natuke liiga raske. Tahetakse kõik kergelt kätte saada ilma suurema vaevata. Selline ''taandareng'' kajastub mitmel pool: hariduses, pere elus ja üldises maailmavaates. Kuid noored sellest ise aru ei saa, nende jaoks on see normaalne kuna kõik on ju sellised. Ilmselt on selles mingilmääral süüdi ka nutiajastu. Elu on kiire, aega ei ole mitte millekski, isegi mitte hinge tõmbamiseks ja on vaja saada ruttu hea amet endale, kus teenitakse palju ja siis nautida oma elu. Muidugi ei ole sellisel soovil midagi viga, aga probleemiks on laiskus. Õpilased istuvad k...
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestus...
Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõ...
Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga- minu uurimisteema tulevikus Arutlev essee Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri, majandust, poliitikat ning ,,toota" järgmine põlvkond, kes liiguks sama teed. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust/tungi teha midagi oma riigi ja rahva heaks, sest nooruslik energia vajab rakendust ja ära kasutamist, kuna säärane entusiasm ei kesta kaua. Kas ka mind igapäevaselt ümbritsevad noored tunnevad teatavat ,,kohustust" kodumaa ees ning millised on üldse tänapäeva noorte väärtushinnangud ja ambitsioonid ning millist rolli mängib nende kujunemisel ümb...
Sissejuhatus: Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks me elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Kui varasemalt oli riigi poolt väga palju paika pandud lõpetad põhikooli ja lähed tööle, lõpetad keskkooli ja lähed tööle või lõpetad ülikooli ja sind suunatakse tööle. Anti töö-ja elukoht ning palju oligi juba sinu eest otsustatud. Välismaailmast hoiti inimesi eemal. Kui keegi külast käis näiteks Ameerikas, siis sellest näidati lausa kultuurimajas slaide ja räägiti lugusid, mis tundusid kaaslastele uskumatu muinasjutuna. Kas me aga ise ei ole muinaslugusid lugedes unistanud olla printsess või julge rüütel? Inimene ei saa oma loomu vastu, seega on vaja püüelda pidevalt paremuse suunas...
Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita e...
Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad tulevikus saada, siis ei kuulda vastusena mitte väärikat arsti- või tuletõrjujaametit, vaid mõtlemata öeldakse Lady Gaga, Rihana või Justin Bieberi nimi. Miks? Sest nad on kuulsad, terve maailm tunneb ja teab, kes need inimesed on, nende varanduse suurusest koostatakse pidevalt edetabeleid ning nad ei pea kunagi millegist puudust tundma. Raha ei ole domineeriv mitte ainult kuulsate inimeste jaoks, vaid üleüldiselt ei saaks üksk...
Juristid on õnnetud !? Et mõista teemat, peame otsutama, kellele me väite esitame. Esitades sellise teema õigusteaduskonda pürgijatele või noortele juuratudengitele, ei näe nad põhjust miks sellist väidet üldse esitada. Hüümärgile pole nende jaoks selles kohta. Nende jaoks kõlabki see rohkem nagu üllatav küsimus - kas tõesti, miks? Esimese aspektina selgitaks need noored, selle ametiga kaasnevate tulevikuplaanide kindlust. Neil on välja mõeldud, kuhu see töö viib ning kujutavad elavalt ette oma tulevikku. Mis on aga täpse tulevikuplaani eesmärk? Edukas olemine. See eesmärk saadab elus meid kõiki. Kuigi edukuse üle on võimalik vaielda, on juristide jaoks see eelkõige raha ning võimalikud protsessivõidud nende töös. Pole midagi, mis teeks neid õnnetuks. Kahjuks aga, esitades väite inimestele, kes on juba mõnda aega juristitööd näinud, ei leia nad selles midagi, mis paneks neid esitama üllatavat küsimust - kas tõesti, miks? Nad on leppin...
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nen...
Arvamuslugu koolitulistamisest Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu. 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsuseg...
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, ...
Äärmuslikud väärtushinnangud Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst – inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja...
Tänapäeva inimese väärtushinnangud Väärtused, mis need on? On need midagi, mida peame igaühe juures vajalikuks, mis annab igale asjale, inimesele, olemusele iseloomu, mida väärtustatakse? Mida me üldse tänapäeval tegelikult väärtustame? Mina, kui Eesti kodanik, kes olen elanud terve oma elu siin, oma kodumaal, pean suurimaks väärtuseks meie keelt- eesti keelt. Väärtus on minu jaoks midagi, millega teistest erinen ja just see keel, nendest sõnadest kokku pandud laused, selle kõla, kui ütlen emale „Tere hommikust!“. See on suurim väärtus Eestis. Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadun...
Kas noorus on hukas? See kliseelikult kõlav väide on peaaegu sama vana kui inimkond ise. Sellel teemal on kirjutatud lugematult artikleid, kirjandeid ja muid arvamusavaldusi. Juba Sokrates avaldas arvamust, et noored on hukas, rääkimata hilisematest arvajatest. Midagi uut sellel teemal on raske kirjutada ja kui veel arvestada autori noort vanust, ei ole siit midagi oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse. Ülalmainitut teatavad pigem noorest east väljunud inimesed ja see süveneb vanusega. Eriti tihti kuuleb sellist väljendit üle keskea ja pensionil olevate prouade-härrade suust. Seda ei saa neile pahaks panna, see on paratamatus, selle sõnumikandja rolli võtavad ühel päeval ka ...
Kes on edukas inimene? Edu võib võtta kui oma tegemiste tulemuste mõõdupuud. Elu kõige väärtuslikum tulemus on õnnelik, harmooniline elu. Kuid mis siis on see, mis teeb inimese õnnelikuks ja see läbi edukaks? Seda on raske ühtselt defineerida. Inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad- suur pere, majanduslik kindlustatus, head sõbrad, jõudmine karjääriredeli tippu, kuid õnnelik võib olla ka palju vähemate asjadega. Kui ma aga ütlen, et ma olen õnnelik, sest mul on head sõbrad, kas ma saan siis väita, et ma olen edukas? Seda saan ma väita siis kui minu sihiks on olnud leida endale head sõbrad. Selle soovi täitumisel olen ma olnud edukas. Tihti mõistetakse edu all vaid suuri saavutusi. Suure ehitusfirma juht, filmistaar, kuulus laulja, poliitik, arvamusliider- nad on kõik edukad inimesed, kes on oma elus kaugele jõudnud. Võib tunduda, et nad on saavutanud oma eesmärgid. Mis juhtub, aga siis kui neilt inimestelt küsid, kas nem...
Kuuekümnendad versus tänapäev Kuuekümnendad oli maailmas aeg, mil toimus palju muudatusi nii kultuurielus kui ka tehnoloogias. Inimõiguste eest hakati võitlema ning hakati oma normide järgi elama. Tekkisid erinevad grupid, kus liikmetel olid ühised huvid ning kes kogunesid ja vahetasid omavahel mõtteid. Inimsete põhieesmärk ei olnud saada head palka, auto, suur telekas ja ülejäänud asjad, mis muutsid nende elu võimalikult mugavaks. Kuidas erinesid siis tollased väärtushinnangud tänapäevastest? Rääkides kuukümnendatest, peab mainima kindlasti seda, et see oli ajajärk, kui inimesed hakkasid oma kultuurilisi väljavaateid avardama. Näiteks muusikamaailmas hakkasid tekkima uued suunad nagu popmuusika, mida iseloomustas eelkõige ansambel The Beatles, mis kujunes miljonite noorte iidoliks. Ka Eestis, mis oli muust maailmast eraldatud raudse eesriidega, leidsid noored võimalusi, kuidas ülejäänud maailmaga kontakt...
Enesetapjad Birk Rohelend Olen jõudnud arvamuseni,et kirjanduslik pool määrab ära inimese loomuliku intelligentsi, seada sõnu õigesse järjekorda, ennast väljendada ning avardada oma silmaringi laiemates aspektides. Kirjanduse huvitavust saab inimene mõista vaid siis, kui ta mõistab, mida autor on üritanud edasi anda oma kirjutatud teosega. Sürrealistlikus raamatus ''Enesetapjad'' on autor kirjutanud erinevatest arusaamadest ja hinnangutest elu üle. Autor on loonud seoseid inimestevahelistest suhetest, kelle väärtushinnangud võivad olla äärmiselt erinevad, kuid nende ühisjoonteks on kaootiline mõtlemine ja robustne käitumine. Raamatutegelased olid elust tüdinenud noored, kellel oli kadunud tahe kusagile jõuda ja midagi tunda. Elu oli mänginud ennast neile kätte oma tumedama poolega, mis põimis nad pääsmatult enda külge. Enamik sellest raamatust oli võetud reaalsest elust, mis tõepoolest võib toimuda igaühega meist. Inimesed suudavad eem...
Inimeste eesmärgid ning nende saavutamise võimalikkus Inimesed on alati püüelnud millegi poole. Meil kõigil on oma maailmavaade, millest on tingitud ka erinevad väärtushinnangud. Kui inimesed on seadnud endale sihid ning nad nende nimel ka pingutavad, on suur tõenäosus, et nad ka selle saavutavad. Millised on peamised elueesmärgid, mille poole inimesed püüdlevad? Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla. Selle jaoks on aga vaja stabiilset tööd ja sissetulekut. Nähes vaeva karjääri nimel, ei suudeta keskenduda muudele eluvaldkondadele. Pärast seda saab alles asuda järgmise eluetappi juurde, olgu selleks siis pere, seiklus, tervis või midagi muud. Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on ka öelnud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ Inimesed...
Kultuuripärandi tähtsusest Kultuuripärand , see on kõik meid ümbritsev, mis loodud enne meid või koos meiega. Selleks võib lugeda eelmisel päeval istutatud õunapuud tagaaias, mitmesaja aasta tagust kaluriretke Riia alla või vanaisa kätega ehitatud mehaanilist höövelpinki. Koos mälestustega loovad sellised pisidetailid meie ajajoonel üsna võimsa terviku. Kandes põlvest põlve pidevalt neid mälestusi ning teadmisi edasi, saamegi rääkida kultuuri, kui sellise, pärandamisest. Kultuuripärandi tunnetamine ja mõistmine on oluline nii noortele kui ka vanadele. Selle tundmine annab meile mõista, kuidas meie rahvas tekkis ja arenes, kuidas me jõudsime siiani välja. Oleme läbinud muude rahvastega sarnaseid ajaetappe, põdenud samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle t...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
Vähemusrahvuste kultuuri väljundid ja võimalused Eesti Vabariigis Tallinna Arte Gümnaasium 11A klass Marit Nõmmik, Caroline Sada, Liisa Piir, Kati Rannit Sissejuhatus · Vähemusrahvus on sotsioloogia järgi rahvusgrupp mingis riigis ning seda ühte rahvust on riigis alla poole selle riigi rahvaarvust. · Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus (keskendub teatud rahvale,piirkonnale või ajastule), mis hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, haridus, oskused, traditsioonid, religioon, väärtushoiakud, moraal, õigus. · Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased, venelased, rannarootslased, juudid, mustlased ja tatarlased. Mõtteid Eesti vähemusrahvuste olukorrast Eestimaa Rahvuste Ühenduse pilgu läbi · Eestimaa Rahvuste Ühendus ühendab ligi 20 erinevat vähemusrahvust ühendavat organisatsiooni, kes on valdavalt a...
Sotsioloogia I seminari töö Liisi Pajula I kursus Subkultuur OSSID Kirjeldatava subkultuuri liikmeid kutsutakse ossideks. Seda nimetust nad üldiselt enda kohta ei kasuta, kuna tegu on mõneti hukkamõistva terminiga; pigem kasutatakse seda nende kohta subkultuuri mitte kuuluvate inimeste poolt ja harilikult mitte mõne ossi juuresolekul, sest sellele võivad järgneda kergemat või raskemat sorti kehavigastused. Subkultuuri kuuluvad noored mehed, vanuses umbes 16-30 aastat, kes harilikult ei saa hiilata suurepärase mõtlemisvõimega. Iseloomulikud tunnused on peamiselt riietus, mis koosneb pea asjalikult erinevatest spordiriietest, samuti on väga oluline sellesse subkultuuri kuulumise juures omada autot, eriti hinnas on musta värvi 'bemmid' ehk BMW-d. Liikmetel on tavaliselt ka lühikeseks lõigatud või üldse maha aetud juuksed ja peavad kõiki teist stiili mehi 'pededeks'. Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaas...
Alkohol ja ühiskond Perekonnas ja ühiskonnas normaalseks peetavate käitumismallide põhjal kujunevad välja inimese väärtushinnangud ja harjumused.Väga pikka aega ei peetud alkoholismi haiguseks. Alkoholi liigtarvitamises nähti inimese vaba valikut oma elu üle otsuseid langetada ka siis, kui need otsused olid kahjulikud inimese tervisele ja tema lähedaste heaolule.Alkoholi tarvitamise levikut soodustavad tegurid jagunevad kaheks. Isikuvälised tegurid näiteks: vanemate joomine, kodune olukord,eeskujuks oleva täiskasvanu joomine,sõbrad ja mõnus olemine sõprade keskel, koolist puudumine, alkoholi kättesaadavus,alkoholireklaamid ja nende levik. Isiksusest tulenevad tegurid: elamustejanu, tahtmine end näidata ja silma paista,kohanemisraskused,võõrandumine,madal enesekontroll, oskamatus stressiga toime tulla,arvamus alkoholi positiivsest mõjust. On tuhandid põhjuseidmiks inimene haarab alkoholi pu...
Väärtused remarki loomingus Erich Maria Remarque loomingus on läbivaks teemaks elu ja surm. Tavaliselt jõuavad Remarki teose tegelased sellisele arusaamale lähedaste inimeste kaotuse puhul. Surma põhjused võivad olla erinevad, kuid kõik need viivad ühele ja samale järeldusele, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Teose aeg, mida mina lugesin oli selline kus väärtushinnangud võivad väga kiiresti muutuda Lugesin raamatut "Läänerindel muutuseta" See raamat räägib sõjast ja ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas. See on sõda, mitte kahe vaenutseva poole, vaid sõda elu ja surma vahel. Peategelane Paul läks koos oma klassikaaslastega vabatahtlikult otse koolipingist sõtta. Tegelased, kistud sõjakeerisesse, kus tuleb unustada igapäevaelu tavad, kus koolitarkus ei aita, kus iga mees on enda eest väljas, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Surma nägemine on muutnud nad külmaverelisteks...
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese väärtushinnangud. Me võime seda üleloomulikku jõudu nimetada kuidas soovime, aga tal on määrav jõud meie mõtlemisele ja käitumisele. Vanakreekas usuti, et Jumal on iga inimese jaoks valmis kirjutanud tema saatuse. Inimesed olid nagu jumalate mängukannid. Kõik mis inimestega juhtus oli jumalate tahe. Oidipusele ennustati, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Saatusesse kui jumalass...
Väärtused, mille eest on makstud eluga Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingim...
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavaid tundeid, mida tekita...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel ...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Kui noored kuulevad esmakordsel esimesest maailmasõjast, tekib neil kohe küsimus, et kes siis võitsid selle sõja? Sellele küsimusele on vastuseid mitmesuguseid ning igaüks neist vastab enamjaolt tõele. 20. sajandi alguses toimunud esimene maailmasõda muutis kogu maailma ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonip...
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg. Vaba aja kasv. Kasvab nende inimeste arv, kelle on piisavalt raha ja ka aega. Varem oli kaks tüüpi, kellel raha palju, sellel aega ...
Millise ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust. Kuna ma enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida. Mu ema on alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma ei suitseta ongi see, et mu mõlemad vanemad suitsetavad. Minu üks tähtsaimaid väärtushinnanguid on ka veel minu halb suhtumine alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on jood...
Kool kui ühiskonna peegel Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik, mis oma korda koosneb väiksematest ühiskondlikest kogumitest. Nii saame rääkida ka koolist kui ühiskonna väikesest mudelist. Ka koolis näeme konkurentsi, individualismi, kiusamist, alandamist, üksteise mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hi...
Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda. Muidugi läheb ka aeg edasi ning noor peabki oma prioriteedid ja väärtushinnangud paika panema, ent seda soodustas ka kodust eemalolek ning maailmapildi avardumine. Kodusaarele naastes oli Kustas palju muutund ning ta kubises hoolivusest ja armastusest, mida ta oli kuus aastat endas kinni hoidnud, kuid vajas enda kõrvale kaaslast, ke...
Missugused oleksid teie arvates tööturul peamised probleemid ja missugused on teie ettepanekud tööturu stabiliseerimiseks? Eesti tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Võttes arvesse hariduse ja tööturu valdkonna olukorra peamisi probleeme ja kitsaskohti, peitub arenguvajadus just nende kahe valdkonna koostöös, seades fookusesse tööhõive tõstmise läbi väljaõppe vastavusse viimise tööturu vajadustega. Peamised riskigrupid tööturul on eelkõige noored, pikaajalised töötud ja vanemaealised ning ka puuetega inimesed. Puudus on kvalifitseeritud tööjõust, seda mõjutab otseselt haridussüsteemist väljalangejate kõrge arv ja ka õpilaste haridusvajadused ei toeta ettevalmistusega spetsialistide tööturule sisenemist. Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, on õpilaste loovus, ettevõtlikkus ja probleemilahendamisoskused tagasihoidlikud, mis on just need omadused, mida ootab tänapäe...
Kodu ja keskkonna mõju Perekond on lapse ja nooruki psüühilise arengu tähtsaim keskkond. Perekonna erakordne tähtsus väljendub selles, et inimese võime ennast teostada ja luua olulisi inimsuhteid on alati seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on ...
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistik...
Milline on hea elu? Terminit ,,hea" mõistab iga inimene erinevalt. See võib oleneda sotsiaalsest staatusest, moraalsest seisundist, jõukuse tasemest ja paljudest muudest faktoritest. Samuti ka ,,elu" ühe inimese jaoks võib elu olla lihtsalt olemine elus ehk eksisteerimine, teise jaoks aga paljudest faktoritest ja ühiskonnast olenev hakkama saamine. Paljud filosoofid on pakkunud erinevaid teooriaid, mida võiks ikkagi tähendada hea elu. Aristoteles, Kant ja paljud teised tuntud filosoofid pakkusid oma formulatsiooni, mida see võks tähendada. Praegu proovin selgitada ja ise aru saada, mida tähendab hea elu üldse ja minu jaoks. Hea elu võib käsitleda erinevates aspektides. Näiteks, kui võtta sotsiaalse külje poolest, mida oluliselt vaadatakse tänapäeval. Siis mõned inimesed arvavad, et hästi elavad poliitikud ja suured äritegijad. Mina niimodi ei arva. Arvan, et iga inimese jaoks hea elu sotsiaalse aspekti poolest peaks olema see,...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond BRASIILIA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. ÜLDINE TAUSTAINFO..................................................................... . 4 1.1. Üldine informatsioon....................................................................... 4 1.2. Ajalugu.......................................................................................4 1.3. Poliitika.......................................................................................5 1.4. Pühad ja tähtpäevad.........................................................................
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seot...
annaabi.ee 
