Arutlus "Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad." (0)

Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad
Kui noored kuulevad esmakordsel esimesest maailmasõjast, tekib neil kohe küsimus, et kes siis võitsid selle sõja? Sellele küsimusele on vastuseid mitmesuguseid ning igaüks neist vastab enamjaolt tõele. 20. sajandi alguses toimunud esimene maailmasõda muutis kogu maailma ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju.
Nagu sõja nimigi ütleb „maailmasõda“, siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria , Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia , Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Sõda ise puhkes aga seetõttu, et tekkisid erinevad vastuolud ja erimeelsused suurriikide vahel. Kuna Saksamaa oli sõjaks juba end mõnda aega ette valmistanud, siis oli tal ka kindel sõjaplaan ja tema eesmärgiks oli saada juhtpositsioon Euroopas ja alustada tuli seetõttu Prantsusmaa vallutamisest. Arvati, et sõda kestab ainult 3-4 kuud, kuid tegelikkuses kestis sõda 4 aastat ning nende seas tapeti 17 miljonit inimest. Sellest kujunes välja kurnamissõda mis kurnas absoluutselt kõike: rahvast, sõdureid, riiki ja kogu maailma. Seetõttu ma arvan, et selles sõjas ei olnud võitjaid. Iga riik kaotas sõdureid ning tekkisid ka majanduslikud raskused, seoses suurte väljaminekutega sõjarelvade ostu ja valmistamise peale. Leiutati ka veel uut sõjatehnikat nagu näiteks mürkgaas, tankid , allveelaevad ja kaevikud . Kõik see nõudis riikidelt suuri väljaminekuid mida sõja ajal niisama naljalt leida ei olnud ning paljud riigid võtsid teistel riikidelt laenu.
Üks negatiivne külg esimese maailmasõja järel oli veel ka see, et kogu see sõjakoledus ja lahingud söövisid sügavale inimestel mällu. Kui sõda alustati rõõmu, võimu, rüütellikkuse ja suure austusega, siis sõja lõppedes muutusid ka inimesed julmemaks, mornimaks ning auavaldustel ja uhkusel ei olnud enam kohta. Palju mehed kes sõjast tagasi pöördusid ei suutnud enam oma pere juurde tagasi minna ning kohaneda igapäeva eluga. Sõda oli neid muutnud. Nende senised väärtushinnangud olid purustatud ning nad tõmbusid endasse. Paljude meeste elus polnud enam mõtet elamiseks ning nad muutusid ükskõikseteks, pealiskaudseteks ja kurbadeks. Kõik soojad, südamlikud ja hellad tunded oli kadunud ning see kõik asendus negatiivsega.
Tulles tänapäeva juurde, siis ainuke positiivne tegur sõja juures võis olla see, et naised said tänu sõjale iseseisvamaks. Neid hakati väärtustama ja neist peeti lugu. Kuna enamik mehi läksid sõtta, siis jäi naiste kanda kogu pere ülalpidamine. Naised pidid lapsi toitima, raskemaid ja kergemaid kodutöid tegema ning ka elatist teenima mingil moel. Seetõttu anti naistele ka rohkem õiguseid ning võib-olla tänu esimesele maailmasõjale hinnatakse tänapäeval naisi nii kõrgelt ja võrdväärselt meestega.
Esimene maailmasõda oli üks rängemaid sõdu maailma ajaloos. Samas pani see sõda alustala tehnika arengule ja ka naiste iseseisvumise arengule. Ma arvan, et ilma esimese maailmasõjata ei elaks me sellises maailmas nagu praegu, kuigi sõjakulutusi, langenuid ja haavatuid oli meeletult. Kui tuua esile üks mõttetera, et igal asjal on oma hind, siis võib öelda et ka praeguse arenenud Euroopa hind oli esimene maailmasõda. Maailmasõda on see, kus ei sõdi ainult armee , vaid ka kogu ühiskond ja sõda lõppeb alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks.
2