*.. tänap moodne tehnika võimaldab uurida üksikuid närvirakke,aju eri osade rolli,mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju aju funktsioonidele. PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID 1)Eksperiment- ... on tunnetusmeetod,mida isel uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. *... seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevasse suvalisse muudetavaise tingimustesse,millles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul *...eesmärk: on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine *Laboratoorne eksperiment **Psühhol eksperimendi piirid: ei saa kasutada ,kui on vähimki kahtlus,et eksperiment võib olla ohtlik v mõjuda kahjulikult *järeldused võivad olla muundunud *Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltud Ki motivatsioonist,psühhilisest seisundist, eskperimentaatori käitumisest. 2)Vaatlus- ...on tunnetusmeetod,nmille käigus ei mõjutata uuritava nbähtuse kulgu *vaatluse
vastuse). Enamus katsed tulenevad loomakatsetel (tuvi, koer, rott) , keskenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit. 1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis . Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima
saab seostada mingi materiaalse protsessiga - Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool. 2) Käitumise kontseptsioon - Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta - Stiimul (psüühika) reaktsioon PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID 1) Eksperiment on tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendid seatakse uuritab psüholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. - Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. - Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda
õppimise teel, teadmiste korrastamine, info säilitamine mälus ja info kasutamine. Psühhobioloogia Roger Sperry, Eric Kandel Inimkäitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia harud ja seos teiste teadustega Teoreetilised harud Rakenduslikud harud Üldpsühholoogia Kliiniline psühholoogia Arengupsühholoogia Koolipsühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Nõustamispsühholoogia Neuropsühhooogia Tervisepsühholoogia Spordipsühholoogia Militaarpsühholoogia Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse
vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika reaktsioon. · W. Wund 1873 füsioloogilise psühholoogia printsiibid · W. James 1890 psühholoogia printsiibid · Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine.
Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks. 3. Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad.
Püstitatakse hüpotees ning uuritakse nähtuste omaduste kohta kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse kas faktid on paikapidavad ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast faktid üldistatakse ja tehakse järeldus teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohtauue teooria või arendatud teooria kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uute faktide saamiseks kasutatakse järgmisi meetode: 1) eksperiment 2) vaatlus 3) vestlus, küsitlus 4) test Psühholoogiliste meetodite põhiline meetod on katse e eksperiment. Olukord, kus katse korraldaja püüab muutumatuna hoida teatud faktoreid v tegureid ning muuta sihipäraselt teisi faktoreid. Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et teha kindlaks selle toime teda huvitavale nähtusele on sõltumatu muutuja. Eksperimentaalsel meetodil on järgmised põhiliigid: 1) laboratoorne eksperiment
Valiidsus – hüpoteeside kontrollimiseks ja /või uuritava kohta andmete saamiseks kasutatavad meetodid peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks need mõeldud on Reliaablus – sama meetod peab andma samades või väga lähedastest tingimustest sama või väga lähedase tulemuse ka korduvalt kasutatuna 1.3 Psühholoogia uurimismeetodid ja uurimistulemuste töötlus Eksperiment ehk katse Eksperimendis: arvestamine ja muutumatuna hoidmine ebaoluliste muutujate puhul; sihipärane ja kontrollitud määral uuritavate muutujate jälgimine Loomulik eksperiment: 1) katsealune ei ole katsest teadlik 2) kasutatakse laboratooriumis väljaspool uurimisel 3) katsealune on tavapärases tegevuskeskkonnas 4) mõjurid on korraldajate poolt fikseeritud 5) korraldajal on nõrk kontroll olukorra ja muutujate puhul 6) seadmetele kasutamisele seatud piirangud
Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi. - Tervisepsüh
Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all. Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus). Eksperiment ehk katse Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Enesevaatlus (introspektsioon) vaatlejaks ja vaadeldavaks on üks ja seesama isik. Ohuks peetakse subjektiivsust Ekstrospektsioon teise inimese välise käitumise jälgimine Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija arvamuse kohaselt aitavad selgitada teda huvitavat psüühilist nähtust. Arvestada vaatleja mõjuga (nt
kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. 2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut. Hästi arenenud, mitmetahuline ja haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud: 1. Biheiviorism 2. Gestaltpsühholoogia 3. Psühhoanalüüs(sh freudism) 4. Humanistlik psühholoogia 5. Kognitiivne psühholoogia ...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. Biheiviorism (ing k behaviour -käitumine) on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises
psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral
see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.
Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.
Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees)
muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks
-> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija
ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.
ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.
teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu. Vegetatiivne parasümpaatiline (ns osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) ja sümpaatiline (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust jne) Autonoomne väliselt jälgitavad reaktsioonid
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON............................................................................
4. Nimeta psühholoogia harud: Psühhofüsioloogia – uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid, tihedalt seotud organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia – uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsüüholoogia – uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogia – uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia
Kui varasemates eksperimentides ja testides on saadud mingid üldkehtivad tulemused, siis samasuguste olukordade või inimeste omaduste taasilmnemisel saame väga suure tõenäosusega ennustada käitumist ja reageeringuid. 5. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoogiale aluseks ja lähtekohaks. Teoreetilisema orientatsiooniga harud: üldpsühholoogia; psühhofüsioloogia; neuropsühholoogia; sotsiaalpsühholoogia; arengupsühholoogia 6. Rakenduslik psühholoogia- rakendus psühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: tööstuspsühholoogia; kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; õigus-psühholoogia; pedagoogiline psühholoogia; militaarpsühholoogia; personali-ja kutsepsühholoogia;
toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani). Keskkonnapsühholoogia uurib ümbritseva keskkonna mõju inimese psüühikale ja käitumisele. Differentsiaalpsühholoogia uurib inimeste omavahelisi erinevusi. On veel ka teisi harusid, nagu lastepsühh., meditsiinipsühh., pedagoogiline psühh. jne. Meetodid: Kasutatavam on eksperiment ehk katsetamine, kus katsete abil muudetakse tegureid ja
Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned (need jooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu ja seisukohalt) 2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises.
Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning mõjutatavust teistest inimestest. Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid, miks osad inimesed on alluvad, kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist. Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu. Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist. Arengupsühholoogia -uurib inimpsüühika muutumist ja arenemist eostumisest kuni surmahetkeni. Organisatsioonipsühholoogia- tegeleb tööga seotud psüühiliste nähtuste uurimisega ning kirjeldab nende sõltuvust töötingimustes. Organisatsioonipsühholoogid tegelevad näiteks sobivate inimeste valimisega erinevatele ametipostidele, koostavad koolitusprogramme, üritavad psühholoogiliste meetodite abil parandada töökeskkonda ja töö tulemuslikkust.
tulemusi, mida seal saadakse võrreldakse teisest psühholoogia harudes. * Kõik teadvused püüavad filosoofilises mõttes anda vastuseid samadele küsimustele, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. * Teisi harusid on palju, aga näiteks: -) Sotsiaalpüshholoogia inimesed märkasid juba ammu, et inimene üksi olles käitub teistmoodi kui teistega koos olles. See haru uurib inimese käitumist grupis. Kuidas kujunevad näiteks liidrid ja kuidas inimene ise käitub. -) Arengupsühholoogia näitab, kuidas organism areneb ja kujuneb ning inimese puhul ta uurib inimese arengut sünnist surmani. Kõige kiiremini areneb inimene esimeste eluaastate jooksul põhimuutused toimuvad just lapseeas. -) Keskkonnapsühholoogia kus siis uuritakse inimese käitumist erinevates keskkondades. Nt uurib, kuidas linnareaoone kujundada jms. -) ... * Psühholoogia põhiküsimused küsimused millele on psühholoogia alati vastust otsinud:
Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod, psühholoogiline eksperiment alaliigiks testid) 2) psühholoogilise mõjustamise meetod (rakendatakse õigusametnike poolt kriminaalse käitumise kontrollimiseks; menetlustoimingud küsitlused, ülekuulamine, kohavaatlus); 3) psühholoogia ekspertiisimeetod (afekti tuvastamine). Õiguspsühholoogia seotus teiste valdkondadega à ajalooliselt seotud kriminoloogiaga, eriti selle osaga, mis tegeleb uurimustehnikaga (kuidas eeluurimust läbi viia, hüpoteesi püstitamine jne). 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias
kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Seega on tegemist objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine Kahekümnenda sajandi psühholoogia on hästi arenenud. Arengus on eri aegadel domineerinud eri vaatenurgad. Neist on ajalooliselt ehk mõjukaimad olnud biheiviorism, geštaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja nende arendused. - Biheiviorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises. Psühholoogi kui teadus käitumisest, kus teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nö mustaks kastiks, mille sisu ei avane subjektiivsele teaduslikule uurimisele.
struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C
Psüühilised seisundid on üldise oleku tasemed,aluseks on protsessid,erinevatest tunnustest koosnev Nt:ärkvel olek,unes olek,pinge,ärritus Psüühilised omadused on subjektiga kaasas käivad teatud tüüpi omadused,hetkel ei pruugi avarduda,kuid käib subjektiga kaasas Nt:vastutustundlikkus,ärrituvus 3 psühholoogiat: · Eelteaduslik(common sense) · Filosoofiline · Teaduslik(eksperimentaalne) Meetodid: · Eksperiment 1. laboratoorne 2. loomulik · Vaatlus 1. ekstrospektsioon(välisvaatlus) 2. introspektsioon(sisevaatlus) · Test · Küsitlus/anketeerimine · Modelleerimine + kliiniline,biograafiline,produktide Eelteaduslik psühholoogia lihtsam,ebatäpsem kui teaduslik psühholoogia,kuid kiirem Filosoofiline psühholoogia ei põhine täpsel vaatlusel;akadeemiline
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
