TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust).
kompensatsioonialade võrgustiku kujundamise ideed European Ecological Network, EECONET. Liikide kiire väljasuremine ohustab inimkonna heaolu Bioloogilises mitmekesisuses toimunud muutused on viimase 50 aasta jooksul olnud suuremad kui kunagi varem inimajaloo jooksul. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Eesti teadlaste panus Hästi vastu võetud ideed: välja uurida ja teada saada looduslik taust ja loodusliku tausta hindamise meetod, mis põhinevad iga liigi vajaduste tundmisel. Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite väljaselgitamiseks on loodud 27 riigi teadlasest Tartu Ülikool koosnev teadusprojekt ALARM. Kokkuvõte
Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine e. vähenemine. Gretel Aess ja Caroline Müür 9.e klass Mis on bioloogiline mitmekesisus? Bioloogiline mitmekesisus on meie planeedi elu alus ja tagatis. Juba majanduslikust enesehuvist peab inimene püüdlema ökosüsteemide stabiilsuse säilitamise poole. Lisaks kohustab vastutus loodu ees liigilist mitmekesisust säilitama. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole luksus, mida saab endale lubada või millest võiks loobuda. Kasu ja oht Kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest saab inimene ise, samas on ta ise hetkel selle vähenemise peasüüdlane. Kuna Euroopa Liidu seni võetud meetmetest ei piisa viimaste aastakümnete negatiivsete arengute peatamiseks, eeldatakse et bioloogiline mitmekesisus on Euroopas endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse
docstxt/14162425517138.txt
BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid Parandab elukvaliteeti linnas Parandab tervist ja
Tolerance and diversity. People from different nationalities living in our country, they are obviously already a quarter of our population. Therefore our country´s population has several diversities. Firstly, I am going to discuss about how a minority in the population of our country. almost 20 percent of all the people in Estonia are Russians. Many of them live on the east side of our country near the Estonian-Russian border. It often happens that they do not speak our language. This creates tensions between people our country. Secondly, since there are differences in the population inside our country, there are differences in the language, aswell. For example, there are regions on bigger towns where in the streets I can hear only Russian. most older and middle aged people can speak in russian. Since there are main language in our society, most jobs inquire speaking them, too. Young Russian- E...
Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. K...
SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõttei...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3
meenutab tihti amitoosi (Kullman, 2004). 82 Seentele on tüüpiline kromosoomi pikkuse polümorfism (CLP) aneuploidsus, mtDNA rekombinantsus ning transposonite, viiruste ja mitmesuguste funktsioonidega plasmiidide (nt. killerplasmiidid) olemasolu rakus (Weber, 1993, Zolan, 1995, Saville et al., 1998, Beadle et al., 2003 ); esineb horisontaalne geeniülekanne (Kullman, 2002). See kõik annab mitmeid varuvariante mitmekesisuse suurendamiseks ka siis, kui puudub suguline paljunemine. Seentele kõige olulisem iseärasus on hüüfi tipmine kasv, mis tagab genoomi sobilike muutuste edasikandumise, pärandumise vegetatiivse kasvu käigus. Radiaalselt levivad hüüfid võivad oma tippudes kanda erinevaid genoome (tekkinud mutatsioonide, tuumade „ristsiirde“, paraseksi jm. tulemusel) ja neid erinevates tingimustes, erinevatele kasvusubstraatidele levides läbi katsetada. (Seened on välispidise
Environmental problems Nimi Klass Biodiversity The variety of life on Earth, its biological diversity, is commonly referred to as biodiversity. The number of species of plants, animals, and microorganisms, the enormous diversity of genes in these species, the different ecosystems on the planet, such as deserts, rainforests and coral reefs are all part of a biologically diverse Earth. Appropriate conservation and sustainable development strategies attempt to recognize this as being integral to any approach. In some way or form, almost all cultures have recognized the importance of nature and its biological diversity for their societies and have therefore understood the need to maintain it. Yet, power, greed and politics have affected the precarious balance. Why Is Biodiversity Important? Who Cares? · Why is Biodiversity important? Does it really matter if there aren't so...
.................................7 4. Põllumajandus..................................................................................................................................8 5. Metsandus.........................................................................................................................................9 6. Turism.............................................................................................................................................10 7. Keskkonna mitmekesisuse säilitamine...........................................................................................11 Minu arvates teeb Põlva vald hetkel piisavalt, et säilitada ja hoida valla piires olevaid metsasi ja veekogusi puhastena ning järgmiste aastate jooksul nähakse kindlasti ka vaeva, et õhusaastet vähendada ja puhtana hoida. Kui Põlva vald jätkab samas vaimus, siis tulevikus on Põlva kindlasti üks rohelisemaid paiku terves Eestis
1. Jäätmete vältimine 2. Tekkivate jäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamine. 3. Jäätmete taaskasutamise laiendamine: otseses ringluses (korduvkasutamine); materjaliringluses (klaas, metall); bioloogilistes protsessides (kompostimine); energeetiliseks otstarbeks (põlemine). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on jäätmete sorteerimine! 4. Keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus ja ohutuks muutmine. 5. Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Bioloogilise mitmekesisuse e. biodiversiteedi all mõistetakse kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide ja ökosüsteemide kogusummat. Eristatakse 3 tasandit: Geneetiline mitmekesisus on geenide liigi või populatsioonisisene varieeruvus. Liigiline mitmekesisus on liikide paljusus antud alal. Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskondlikke, riiklikke ja rahvusvaheliste abinõude süsteemi,
„Tööefektiivsuse suurenemine grupivälise liikmega: sotsiaalsete kategooriate mitmekesisuse mõju motivatsiooni tõusule“ Robert B. Lount, Jr. Katherine W. Phillips Mõisted Motivatsioon – inimese sisesed või välised jõud, mis kutsuvad esile entusiasmi ja püsivuse teatud toimingute jätkamiseks Köhleri efekt – olles grupis koos indiviididega, kelle tulemused on kõrgemad, pingutavad madalama tulemusega isikud rohkem Sotsiaalse identiteedi teooria – kategoriseerimine meie vs nemad
...................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensuse küsimus.............................................................7 2.2Kultuurilised identiteedid................................................................................ 9 2.3Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena....................................9 3.Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid.........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon...............
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
1. Mis tingis keskaja kultuuri mitmekesisuse ja mis selle ühtsuse? Oli pidev kultuurivahetus ja iga piirkond oli erisugune, sellepärast, et elas ju Euroopas koos väga erinevaid rahvuseid, täpselt nagu tänapäevalgi erinevad näiteks eestlased hispaanlastest jne. Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtust...
aastal USA-s. Euroopa esimesed rahvuspargid asutati Rootsis 1909. aastal. Mina valisin oma referaadi teemaks Lahemaa rahvuspargi, kuna see on Eesti esimene rahvuspark, mis asutati 1971 aastal. Selle referaadi peamiseks eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodumaa loodusest. 2 1 Lahemaa rahvuspargi andmed Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-
9) Liikide hävimine- Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Inimesed elavad seal kus on soe, paljud taimeliigid tahavad samuti sooja, kuid rahvastiku kiire kasv toob kaasa paljude liikide vähenemise. 10)Looduskaitse-sai alguse ükiskute loodusobjektide kaitsmisest. Ei piisa üksnes haruldaste liikide kaitsest, vaid eelkõige tuleb säilitada nende elupaiku. Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine.Kui vaja, luuakse kaitsealad, kus inimtgevus on seadustega reguleeritud. Piiratud on nt küttimine, korjamine, kollektsioneerimine ja kaubitsemine. Piiratud on ka taimede sisse- ja väljavedu. *Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks.
20.sajandi muusika Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5-
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused Üldist ja mõisted 1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil
taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta
E.R. Tamberg väidab oma luuletuses „Maailmavaade“, et kommunistlik kord ei toetanud inimeste individuaalset maailmavaadet, vaid „kosmol oli kindel konjunktuur“. See illustreerib seda, kuidas paljud faktorid võivad mõjutada meie mõttemaailma. Maailmavaade ei ole vaid mina ja maailm, vaid kõik, mis jääb nende vahepeale. Seda mõjutab lõpmatult palju faktoreid, kuid lõpuks on see igal inimesel siiski unikaalne. Erinevate isiksuste paljusus tagab tõekspidamiste mitmekesisuse ning uute mõtete leviku. Samas on see midagi, mida ei saa määratleda mingis kindlas süsteemis, vaid see vaheldub koos kogemuste, olukordade ja hinnangutega. Aega ei ole maailmas lõputult, kuid meil on piisavalt aega, et keskenduda elus sellele, mis on meie arvates kõige tähtsam, olenemata meie maailmavaadete erinevusest.
Aianduse õppekava Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus........................................................................................8 Mullaorganismide looduslik mitmekesisus.................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 SISSEJUHATUS
kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav. Bonni konventsioon Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem, kaitset vajavad eriti väljasuremisohus liigid, kaitse nõuab rahvusvahelist koostööd. Rio de Janeiro konventsioon On bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon. Allkirjastati ülemaailmsel Keskonna- ja arengukonverentsil 1992, 193 riiki Eesti liitus 1992, 22 mai bioloogilise mitmekesisuse päev. Eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine selle säästev kasutamine ning ressurssidest saadava tulu õiglane jaotamine. Genetilise tehnoloogia kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine piisav finantseerimimine arvestades seejuures kõiki õigusi neile ressurssidele ja tehnoloogiatele
kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud: 1) loodusvarade säästlikule kasutamisele. 2) keskkonna saastamise vähendamisele 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele Bioloogiline mitmekesisus- hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus tuleneb looduslike elupaikade muutmisest, mida põhjustavad: 1) mõllumajandus 2)ehutistegevus, mäetööstus, metsade üleraie 3)ookeanide, jõgede, järvede ja mulla üleskasutus 4)võõrliikide sissetung 5)reostus 6)maailma kliima muutumine Kaitse meetmed:
Mõisted 1. Agenda 21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks; heaks kiidetud 178 riigi poolt 1992.a Rio de Janeiros 2. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 157 riiki allkirjastasid 1992.aastal (sealhulgas Eesti) Rio de Janeiros. Lepingu eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. 3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja
Bioloogiline mitmekesisus Maa ökosüsteemides on dünaamilist iseloomu ja kajastama kliimatingimuste ja geoloogilisi, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside ajas. Viis suurt bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine üritusi on registreeritud alates algusaegadest planeedi ajalugu. Üks neist on toonud kaasa põhjalikke muutusi eluvorme Maal. Teadlased viitavad, et me võiks nüüd äärel kuuendalt bioloogilise mitmekesisuse kriisi tõttu inimtegevus. Bioloogilise mitmekesisuse kriisi Loodus on haihtub enne meie silmad. Me näeme murettekitav kiirendust väljasuremise määr taimede ja loomade ja dramaatiline erosiooni looduslikke elupaiku. Bioloogiline mitmekesisus on ressurss elu. Me sõltume ta meie toit, puhas õhk ja vesi, peavari, soojus ja erinevaid ravimeid, rõiva-ja ehitusmaterjalid, rääkimata nende immateriaalseid aspekte meie elu nagu rõõm looduse ilu.
Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi Looduskaitse või keskkonnakaitse? On interdistsiplinaarne teadus Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a. Ürginimese roll looduses oli väike Looduse tugevam mõjutamine sai alguse: Paiksuse tekkega Põldude rajamisega
ÕPIK LK 45-46 VASTUSED 1.Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. ÕIGE 2.Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. ÕIGE 3.Põlevkivi kuulub taastuvate loodusvarade hulka. VÄÄR Põlevkivi on fossiilne kütus ning see kuulub taastumatute loodusvarade hulka 4.Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. VÄÄR Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb hoida ära uute taimede- ja loomadeliikide sattumist uutesse looduslikesse keskkondadesse, sest muidu muutub toiduahel, mis võib omakorda hoopis kaotada taime- ja loomaliike. 5.Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega. ÕIGE 6.Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. ÕIGE 7.Natura 2000 on ülemaailmne kaitsealade võrgustik. VÄÄR Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik. 8
Esmalt tuleb arvesse võtta hõimkondadevahelist mitmekesisust, seejärel tuleb kindlaks teha hõimkonnasisene mitmekesisus (mõned on rohkem mitmekesisemad kui teised)(slaid). See moodustabki geneetilise kriteeriumi, mille analüüsimine toimub kokkuvõttes järgmiselt: (i) Arvesse võetakse nii säilinud kui ka väljasurnud keeled (ii) Iga keelkonda esindab vähemalt üks keel (iii) Ülejäänud keelte valimisse võtmise aluseks on mitmekesisuse määr keelkonna sees. (iv) Mitmekesisuse määr saadakse objektiivse mõõtmise teel. Väljasurnud keeli kasutame seetõttu, et valimi mitmekesisus oleks maksimaalne. Pole põhjust arvata, et väljasurnud keeled on antud uurimises vähem esindusjõulisemad kui säilinud keeled. (slaid) Mitmekesisuse määra puhul tuleb esmalt valmis teha geneetiline keelepuu. Konkreetset keelepuud kasutades tuleb kõrgemad oksad (individuaalsed keeled) kõrvale jätta, tuleb hoopis
.......................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bioloogilise mitmekesisuse tähendus...................................................................10 2.2. Inimese mõju bioloogilisele mitmekesisusele......................................................11 Kokkuvõte.......................................................................................................................13 Viidatud allikad................................................................................................................14 Lisad............................................
(Prewitt, Weil, & McClure, 2011) 3.5. Mitmekesine juhtimine Mitmekesine juhtimine on strateegia, mida kasutatakse, et kaasata organisatsiooni tööjõud üle kogu maailma. Oskus hallata erineva kultuuri ja taustaga töötajaid on oluline globaalses ärikeskkonnas. Tänu tehnoloogiale ja headele sidevahenditele on võimalik tööd teha kogu maailmas ja eri ajavööndites. (What is diversity management...) 20. sajandi lõpus vastutas mitmekesisuse eest väga vähe juhte. Praegu on igal Fortune 100 ettevõttel üks isik, kes vastutab mitmekesisuse eest, kuid siiski kinnitavad uuringud, et mitmekesine juhtimine ei ole teada ja levinud strateegia. (Kampf, 2011) Selleks, et saada häid töötajaid, neid hoida ja juhtida, peab firmas olema juhtivtöötajate mitmekülgsusnõukogu, töötajate ressursirühm ,ning mentorluse ja sponsorlusprogrammide tõhus kasutamine. (Diversity 101: Definition of Diversity-Management Best Practices, 2016)
Looduskaitsebioloogia (lkb) kordamisteemad 1. Lkb mõiste ja eesmärgid - Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja
kusagil kaugel riigis ei eksisteeri enam mingit ühte loomaliiki. Kuid kogu loodus on ühtne ökosüsteem, kus kõik on omavahel seotud. Iga liik selles süsteemis on oluline ning ühe lüli vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ohus. Viimasel ajal on märgata paljude kahepaiksete väljasuremist, samuti väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma
arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid Keskkond Agenda 21 ülemaailmne 21. Sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks, heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodussvarade säästlikuks kasutamiseks, allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Eesti keskkonnastrateegia 2010 Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja
TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Triin Engmann KP41 1. Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 19972010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna
t seal kehtib kaitseala kaitse- eeskirjaga ja looduskaitseseadusega kehtestatud kaitsekord ning kaitsekorralduskavas nimetatud meetmed . Väiksemal osal väljaspool kaitsealasid olevatel Natura-aladel kehtib looduskaitseseadusega määratud hoiualade kaitsekord. (Vello Keppart, 2006) Natura 2000 võrgustik. Rohelisega loodusalad, sinisega linnualad, rohelise joonega loodusala jõgi. (Maa-ameti andmetel) Life programm Eesmärk: ,,Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda" LIFE Programm on Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm, mis algatati 1992. aastal ning mis toetab Ühenduse keskkonnapoliitika arengut ja ellurakendamist. Programm koosneb faasidest, neist esimene oli aastatel 19921995, teine faas 1996 1999, kolmas faas 20002004 (pikendati 2006 aastani). LIFE+ on järgmine neljas faas, mis algas 2007. aastal ja lõpeb 2013. (Keskkonnaministeeriumi portaal) Life+
makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine.
Bioloogiline mitmekesisus ehk Biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Bioloogiline mitmekesisus Eestis Eesti eluslooduse mitmekesisus, selle erinevad vormid - liigid , elupaigad, maaülevaade. Liigid Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste
· Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Tulemuseks on metsade hävimine. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid(CO2, CH4) Liikide hävimine ja looduskaitse: · Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. · Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. · Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. · Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilimisele. · Eesti looduskaitse aluseks on Riigikogu poolt 2004. aastal vastu võetud ,,Looduskaitseseadus" Kaitsealade tüübid: 1. Rahvuspark- erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi,
antud alal. Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda rohkem liike on seal võimelised koos elama.Ökosüsteemide mitmekesisus on elupaikade ja koosluste mitmepalgelisus. 4. Mõjutajateks on: elupaikade rikkumine, muutumine, hävitamine- see vallandab kogu elukeskkonna lagunemise. Keskkonna reostumine, kultuurtaimede kasvatamine väga suurtel aladel, uute liikide tahtlik/tahtmatu sissetoomine, eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine, kliimamuutused. Mitmekesisuse hoidmiseks tuleb elada säästvalt /loodusvarasi kasutada niipalju ja nii, et ei kaasneks liikide ja elupaikade hävingut) 5. Looduskaitse on süsteem, mille üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Nimeline kaitse: punane raamat- tehakse nimekirjad, must raaamt- need võõrliigid, kes on Eestis elupaiga leidnud. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning keskkonnakasutuse
tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Eesti looduskaitseseadus riigikogu poolt 2004 a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks.
1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati umber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon».
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
