Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt
docstxt/124378356859223.txt
kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elulugu · Eesti helilooja · Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval · Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala · 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 · 1988 lõpetas kompositsiooni eriala · 1983 liitus bändiga "In Spe" · 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 · Tütar Anna-Mariita · Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming · Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis · Laulud: · "Ei ole üksi ükski maa" · "Kaunimad laulud" · "Mingem üles mägedelle" · "Sind surmani" · "Eestlane olen ja eestlaseks jään" · "Isamaa ilu hoieldes" Looming · Filmimuusika · Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" · Film "Semm" · Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm · Dokumentaalfilm "Eesti partii"
Alo Mattiisen (1961-1996) · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob v...
.................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.
Alo Mattiisen Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Teises klassis läks Alo ema suunamisel Jõgeva Lastemuusikakooli, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle muusikakoolis väga ja isegi viimases klassis ütles õpetaja
tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen 1961-1996 · 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud toes oli lail ,,Ei ole üksi ükski maa" K · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988) ,,Kaunimad laulud"(F. A Saebelmann/A. Mattiisen), ,,Mingem üles mägedele"(K.A.Hermann/A. Mattiisen), ,,Sind surmani"(A. Kunileid/A. Mattiisen), ,,Isamaa ilu hoieldes"(K. A. Hermann/A. Mattiisen), ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään".
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat.
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole ük...
Alo Mattiisen Alo Mattiisen sündis 22.aprillil 1961.aastal. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates - ema suunamisel, kuid ka ise oli muusikast väga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esimese loo kirjutas muusikakooli kolmandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. 5.klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik.
http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon. See on eestlastele väga südamelähedane laul. http://www.youtube.com/watch?v=_W6i8iFcnkY 4. Ei ole üksi ükski maa- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja(d): Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula ja Agu Tammeorg, Viis: Jüri Leesment
Eesti muusika 1980ndatel aastatel Sündmused § Tartu Muusikapäevad - seal tuli ettekandele palju uut muusikat ning paljudele ansamblitele olid Tartu Muusikapäevad tänuväärseks hüppelauaks § Laulev revolutsioon 1987-1988 toimusid öölaulupeod, ühtelaulmised ja vabadusliikumised. 1988.aastal kirjutas Alo Mattiisen "Viis ärkamisaegset laulu" § Happening - muusika, kujutava-ja sõnakunsti elementidega improviseeritud etendus. Eriti menukad oli Peeter Volkonski omad Tuntumad ansamblid § In Spe § Propeller - punk rock'i esindaja Eestis. Eestvedaja Peeter Volkonski'ga moodustati skandaalne ansambel. Nende "toore" muusika tõttu said nad suhteliselt ruttu esinemiskeelu § Ultima Thule § Karavan Click to edit Master text styles Second level
Naiskodukaitse Ketriin Antson Ajalugu Loodi 2. septembril 1927. aastal Detsembris 1924.a loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks Lotta Svärd NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. 27. juunil 1940.a likvideeriti NKK koos KL. 20. septembrit 1991.a NKK taasloomise tegelik kuupäev, esinaine Dagmar Mattiisen. 1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Esinaised läbi aegade 1927–1936 Mari Raamot, Naiskodukaitse esimene esinaine. 1937–1940 Erika Oskar-Männik 1992–2005 Dagmar Mattiisen. 2006–... Airi Tooming Tegevus Koostöö Kaitseliidu, Päästeametiga, Politseiga, „Erna“ seltsiga, Kodanikukaitse seltsiga ning kohaliku omavalitsusega. Üleriigiline NKK spordilaager
1980-ndatel alustanud heliloojad/muusikud · ,,Laulev revolutsioon", mis viis 1991.a Eesti taasiseseisvumiseni · Hoogustus kooriliikumine · Taasavastati isamaalaule · Rene Eespere, Alo Mattiisen, Veljo Tormis · Vaimulikud muusikazanrid. Urmas Sisaski eestikeelne ,,Eesti missa" (ettekanne 1994.a üldlaulupeol) · Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri
Laulev Revolutsioon Laulev Revolutsioon on poeetiline ühisnimetus aastatel 1988 kuni 1991 Eestis toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks. Mõned faktid: -14
Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saadjärv. Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Tuntud inimesed vooremaalt. Alo Mattiisen Oskar Luts. Viktoriin. 1) Kui suur ala vooremaast on soostunud. 2) Mille poolest erineb vooremaa madalikust (nimeta 1tunnus). 3)Mida kasvatatakse vooremaa põldudel 4) Mida oskasid väärtustada põllumajandus juhid. 5) Millistes valdades asub vooremaa. Tänan kuulamast!
Ooper ´´Ohver" (Aleksei Tolstoi jutustuse ´´Siug" ainetel) . 1980 ilmus rockooper ´´Põhjaneitsi". Teleooper ´´Sensatsioon" . Kangro viimaseks ooperiks jäi aastal 1999 esietendunud ´´Süda". 5. 1980-ndate muusikaline iseloomustus. Kümnendi suunad, heliloojad, väljapaistvamad teosed 1980. aastate keskel hoogustus koori liikumine, taasavastati vanu isamaa laule. Peagi kujunesid välja uute isamaaliste laulude kirjutajad, populaarseimad neist olid Rene Eespere, Alo Mattiisen ja Veljo Tormis. Tekstis olid lootusrikkad ja viisid ajakohased. 1980-ndate aastate II poolel hakkasid heliloojad järjest rohkem pöörduma ka vaimulike muusikazanrite poole. Loodi sageli eksprerimenteerivat muusikat mis leidis väljundi Tartu levimuusika päevadel, mis esmakordselt toimusid 1979.aastal. Levimuusika päevadel esinesid edukalt Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen, Peeter Vähi, Igor Garsnek. Uue muusika loomist ja
ansambel Justament, eesotsas Toomas Lunge ja Jaan Elgulaga. 1980 aastad- eesti ansamblite vallutusretk itta. Jaak Joala, Tnis Mgi, Anne Veski, Marju Lnik olid lausa superstaarid, kelle vene heliloojad pakkusid laulmiseks omi laule. 80- ndatel toimunud Tartu muusikapevad tid palju uut muusikat. Esile kerkisid mitmed uue plvkonna noored heliloojad- enamasti klassikalise koolitusega, mis kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-Sven Tr, Igor Garnek , Alo Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- Psycho , Harri Krvits - Radar, Margus Kappel - Ruja, Ivo Linna- Apelsin, Andres Pldroo Ornament lid 1970 lpul ansambli Rock Hotel. Mngiti rocknrolli ja sellele stiililt lhedast muusikat. Karavan - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho
togetherness and plenty of cultural events, the majority of them geared towards younger people. Jõgeva town was born 130 years ago, thanks to the Tapa-Tartu railway: this is where the first train stopped and a village formed around the railway station. Just half a century later, Jõgeva earned its town rights. There are about 6500 people living in Jõgeva. Jõgeva events · The festival year in Jõgeva starts with a music festival dedicated to the tragic Estonian composer Alo Mattiisen · In June, around mid-summer's day, when Estonia enjoys its white nights, Jõgeva town organises its "Helisev Suveöö" ("Sound of a Midsummer Night") festival, when music can be enjoyed all over the town, including in private gardens. · In July, the annual bikers reunion Jõgevatreff takes place this motorcycle and bikers event lasts for days and its culmination is a bike parade through the town.
Täielikult kantrimuusikale pühenduvatest ansamblitest tuleks mainida Kukerpille ja Palderjani, samuti ka Justamenti. 80-ndad Eesti popmuusika oli jõudnud NSVL tipptasemele. Mõõtmatu idaturg janunes lääneliku popkultuuri järele ja pidas meie muusikuid juba peaaegu Euroopa esindajateks. Laineid lõid igal aastal toimuvad Tartu muusikapäevad. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad: Rein Rannap, Erkki-Sven Tüür, Igor Garsnek, Alo Mattiisen, Peeter Volkonski jt. Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul, kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu. 1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock'n'rolli. Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid. Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all. 1988
http://www.google.ee/imgres? q=rein+rannap&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=852&tbm=isch&tbnid=S4o4PWm9SsBRyM:&imgrefurl=http://www.sirp.ee/archive/ 1999/21.05.99/Muusik/muusik1-1.html&docid=bjkfZWfN- 7DsIM&imgurl=http://www.sirp.ee/archive/1999/21.05.99/Images/muusik1.jpg&w=350&h=256&ei=pA84T- eHFo7G8QOoyKjQAg&zoom=1&iact=hc&dur=420&sig=102728314506096900495&page=2&tbnh=148&tbnw=197&start=23&ndsp=30& ved=1t:429,r:15,s:23&tx=119&ty=85&vpx=649&vpy=575&hovh=170&hovw=230 Rein Rannap ja Mihkel Mattiisen. http://www.google.ee/imgres? q=rein+rannap&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=852&tbm=isch&tbnid=XpSlvR_XhNhhJM:&imgrefurl=http://www.tallinnmusicwee k.ee/artist.php%3Fnid%3D290&docid=dizvBQB4-OlguM&imgurl=http://www.tallinnmusicweek.ee/thumbnail.php%253Ftype%253Dartist %2526id%253D0.jpg&w=378&h=283&ei=pA84T- eHFo7G8QOoyKjQAg&zoom=1&iact=hc&vpx=201&vpy=148&dur=963&hovh=194&hovw=260&tx=121&ty=118&sig=10272831450609 6900495&page=5&tbnh=151&tbnw=202&start=112&ndsp=26&ved=1t:429,r:16,s:112
S Tüür ,,Ingerimaa õhtud"- Veljo Tormis ,,Credo"- A.Pärt ,,Pala aastast 1981"- Lepo Sumera Ooper "Cyrano de Bergerac"- Eino Tamberg Muusika filmile ,,Hukkunud alpinisti hotell"- S.Grünberg ,,Mu isamaa on minu arm"- G.Ernesaks Kontsert kammerorkestrile nr. 1 Jaan Rääts Klaveripalade tsükkel ,,Tähistaevas"- Urmas Sisask ,,Raua needmine"- Veljo Tormis ,,5 ärkamisaegset laulu" Alo Mattiisen ,,Ärkamise aeg"- Rene Eespere ,,Kodumaine viis"- Heino Eller Muusika filmile ,,Kevade"- V.Tormis Lisaküsimus: Nimeta eesti interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) Eri Klas, Georg Ots, Neeme Järvi, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoor
helirezissöörina Eesti Raadiosse. Eesti Raadios töötas ta kuni 1959. aastani. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne.. Ta suri 24. detsembril 2010, Tallinnas. Loomingust Ta esindas neoklassitsistlikku suunda Eesti muusikas. Ta kirjutas paljudes zanrides. Mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Olulisel kohal on sümfoonilised teosed ning lavamuusika. Sümfoonilistest teostest kirjutas ta neli sümfooniat ja hulk kontserte. Lavamuusikast aga 3 ooperit ja balletti. Eriti ohtralt oli tal romantilisi meloodiaid 1970. 1980
Fix ( laulja Silvi Vrait) 70ndast kaks tuntumad ansamblit ansambel ansambel Apelsin Kukerpillid Aasta oli siis 1980 O Iga-aastased Tartu O Erinevaid muusikapäevad muusikažanre ja – O Esile kerkisid uue vorme sünteesisid Rein põlvkonna heliloojad Rannap, Erkki-Sven (enamasti klassikud) Tüür, Igor Garšnek ja O Popmuusikas kerkisid esile Alo Mattiisen, ansamblid Rock Hotel ja menukad olid Peeter Karavan ( solist Karl Madis) Volkonski. O Punk rock’i esitasid siis O Fusion-muusika tippe vanad ja kogenud- esindasid ansamblit skandaalne ansambel Radar, Kaseke, Propeller V.S.P.Projekt O Heavy rock’i mängis O Riho Sibul - Ultima ansambel Singer Vinger Thule
Meelelahutuslikumas popmuusikas kerkisid esile ansamblid Rock Hotel ja Karavan. Ansamblit Rock Hotel võis nimetada supergrupiks, sest kõik osalejad olid juba endile tuntud ansamblites nime teinud. Karavani solistiks oli Karl Madis. Karavani tugevaim külg oli perfektselt esitatud mitmehäälne vokaal. Aastast 1988. Toimusid suured muutused. Just sellel aastal sai alguse avalik rahvuslik vabadusliikumine, mis puudutas otseselt ka muusikat. Sellel aastal kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. Seda perioodi nimetatakse meie ajaloos laulvaks revolutsiooniks. 1980. aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy rocki mängivad ansamblid. Tuntud oli ansambel Singer Vinger, mille lauljaks ja peamiseks ideede generaatoriks on Hardi Volmer. 1990. aastad Eesti taasiseseisvumisega 1991. Aastal kadusid kultuurilis-poliitilised piirangud ning seega muutus ka palju popmuusikas
on peamiselt maailmakuulsad interpreedid! Erkki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste tellijateks on peamiselt maailmakuulsad interpreedid. 15. Millal oli laulev revolutsioon ja kes oli neil aastatel peamine helilooja? Nimeta tema tuntumaid laule! (min 3) Laulev revolutsioon oli aastatel 1987/1988–1991 ning peamine helilooja neil aastatel oli Alo Mattiisen. „Ei ole üksi ükski maa” ja viis isamaalist laulu ehk "Kaunimad laulud", "Mingem üles mägedele", "Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes", "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 16. Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! 1990. aastatel alustanud heliloojad: Jüri Reinvere, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Toivi Tulev. 17. Nimeta eesti tuntud süvamuusika interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) min 5
Nende pidev jutt käis tuulegeneraatoritest. Märkimisväärseks saavutuseks võib lugeda selle, et nad pääsesid kuue mandaadiga Riigikokku(2007a). Rohkem nii väga suuri saavutusi ei ole neil, minu arust, olnud. Esimehe asemel on ERR-il eestkõnelejad. Valimisnimekirja liider oli Aleksei Lotman. Kuna neil ei ole otsest juhti ja kuna neil on juhatuse liikmed ning neid on üheksa, siis ma loetleksin kõik ülesse, jätmata kedagi olulist välja: Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen, Mikk Sarv, Airi Hallik-Konnula, Elmer Joandi, Olev Leesmend, Andrus Mäesepp, Riho Raassild, Tanel Tammet, Peep Tobreluts. Need isikud on valitud juhtkonda aprilli lõpuks. 2010 aastal on ERR olnud meedias oma sisekriiside tõttu. Neil olid suured probleemid. Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud
skyscraper ,,Viru Hotel" what is 74m high and located in centre of Tallinn. The Tallinn TV Tower (Tallinna teletorn) is a free-standing structure with an observation deck, built to provide better telecommunication services for the 1980 Moscow Summer Olympics regatta event. It is located near Pirita, six km north-east of the Tallinn centre. The tower has a specified height of 314 m (1030.2 ft). On 26-28 August 1988, the Rock Summer Festival was held, and patriotic songs, composed by Alo Mattiisen, were played. On 11 September 1988, a massive song festival, called "Song of Estonia", was held at the Tallinn Song Festival Arena. This time nearly 300,000 people came together, more than a quarter of all Estonians. On August 23, 1989, 50 years later the three nations living by the Baltic Sea got back on their feet and, to the surprise of the entire world, took hold of each other's hands. The 600 km human
Iseseisev töö muusikaõpetuses (10 tundi ) Õp. Lii Toots "Minu meelest on muusika olemas selleks, et tõsta meid argielust võimalikult kõrgemale." (Gabriel Fauré, kirjas pojale 1908) 1. Kirjuta vähemalt 25 lauset sellest, milline koht on muusikal sinu elus. 2. Vali YouTube'st üks endale meeldiv muusikapala ja kirjuta mõne lausega, miks see sulle meeldib. Lisa link: Autor: Esitaja: 3. Ajastud. Täida tabel. Muusika ajastu. Muusika lühiiseloomustus. Tähtsamad selle Mõned sel Ajaline kestvus. Kirjuta kuni 10 lauset sellest, ajastu heliloojad. perioodil toimunud mis antud ajastu muusikas olulised sulle kõige iseloomulikumana, ajaloosündmused. erilisemana tundub. Koht ja aeg...
mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada
Üks silmapaistvamaid üritusi oli 1988. a septembris Tallinna Lauluväljakul Rahvarinde korraldatud ,,Eestimaa laul", mis tõi väljaku rahvast täis (vähemalt 100 000 inimest). Lauldi ka 1989. a augustis toimunud Balti ketis ja muudel rahvuslikel suurüritustel. b) viis isamaalist laulu ja öölaulupeod; 1. "Kaunimad laulud" 1988 (Friedrich August Saebelmann / V. Ruubel / Alo Mattiisen / Jüri Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (Karl August Hermann / Mihkel Veske / A. Mattiisen / Henno Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (Aleksander Kunileid/ Lydia Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A
1940.1950. aastail said populaarseks svingstiilis ansamblid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. 1960. aastatel sai Eesti popmuusikavoolud jagada kõige üldisemalt kolmeks: jazz, biit ja estraad. 1963. aastal pretendeerib ansambel Juuniorid I biitansambli nimetusele. 1970. aastal sai biitmuusikast rokkmuusika. Eesti rahvusiku roki lipulaevaks oli ansambel Ruja laulja Urmas Alenderiga. 1980. aastal kerkisid esile uue põlvkonna heliloojad Rein Rannap, Alo Mattiisen jne. Popmuusikas kerkisid esile ansamblid Karavan, Rosk Hotel. 1990. aastail kerkis esile tantsumuusika. Disko, techno ja hiphop. 21. sajandil esindasid popmuusika peavoolu peamiselt Tanel Padar, Dave Benton, Ines, Liisi Koikson, Blacky jne Jazzmuusika traditsioone kannab edasi festival jazzkaar. Folkmuusika vallas jätkavad ansamblid Jäääär, Dagö, Metsatöll ja solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Anu Taul jpt. Tähtsaimad klubimuusikastiilid on trance, hiphop, reggae ja jungle.
aprill Edgar Savisaar teeb telesaates ,,Mõtleme veel" ettepaneku legaalse vastupanuliikumise asutamiseks. Sealsamas stuudios luuaksegi Rahvarinne (RR). Järgmisel päeval antakse RR'i deklaratsioon üle ka EKP-le. 14.-17.aprill Muinsuskaitse päevad Tartus kujunevad rahvusliku tunde taassünni ulatuslikuks väljenduseks koos Eesti lipu väljatoomisega. 14.mai Tartu levimuusikapäevadel laulavad esimest korda isamaalisi laule Alo Mattiisen ja Jüri Leesment. ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" saab rahva motoks. 30.mai Demokraatlikke põhimõtteid eirav valimine EKP-s vallandab rahutuste laine, mis juunis üle terve Eesti protestikoosolekuid inspireerib. 10.-14.juuni Lauluväljakul toimuvad nn. Öölaulupeod, kus igal õhtul koguneb isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest. Sealt edasi hakataksegi seda sündmusterohket suve ,,Laulvaks Revolutsiooniks" nimetama.
Kirjutab muusikat tellimuse peale parimatele interpreetidele. Tähtsus: kogu maailmas tunnustatud helilooja. Teosed: kammermuusika sari `Architectonics', orkestriteosed(Symbiosis,Exodus), 5 sümfooniat.Reekviem.Ajaloolise taustaga ooper `Wallenberg'. Urmas Sisask helilooja,koorijuht,harrastusastronoom, kelle eesmärgiks on muusikasse kirjutada kõik tähtkujud. Teosed: klaverimuusika(`Tähistaeva tsükkel'), kooriteosed(`Gloria Patri'), orkestriteosed. Alo Mattiisen on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat Eksperimenteerija. Elektrooniline muusika. Tähtsus: viie isemaalise laulu autor(`Kaunimad laulud' , `Minge üles mägedele', `Sind surmani', `Isamaa ilu hoieldes', `Eestlane olen ja eestlaseks jään'.Kõik 1988).. Teosed: Risotoorium `Roheline muna', `Näärmed'. Peeter Vähi helilooja ja muusikaprodutsent, kelle muusikas on ühendatud nii
Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik 7 Priit Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna lipuvabrikus. Lipu valgel kangal on punane mantova rist ja selle peal kuldkollase äärisega mustal sõõril heraldiliselt vasakule suunatud mõõka hoidev hõbehall soomusvarrukas käsi ning kaarjas E täht. Lipu vardapoolses ülemises nurgas on Tori valla vapp. Vardaehiseks on kuldne rist, mille peal punane heraldiline roos,
Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid : Reimo Kangro, Peeter Vähi, Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer jne. 16. Veljo Tormis(7.08.1930 Kuusalu). Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on
Ants Sõber tegi esimese eesti opereti kaasaegsel teemal „Ristuvad teed“ (1958). Valter Ojakääru „Maskeraad Ungrus“, mis on tõenäoliselt viimane eesti algupärane operett. 29. Eesti algupäraseid muusikale ja rokkoopereid. Muusikale: Ü.Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965) R.Valgre/Ü.Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967) Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969) Rokkoopereid: Raimo Kangro/Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980) Alo Mattiisen „Roheline muna“ (1987) Heini Vaikmaa „Hing ja iha“ (1990) Rein Rannap/Urmas Alender/Toomas Rull/Margus Kappel „Ruja“ (2008) 30. Kammermuusikaelu Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. 31. Eesti kammermuusikuid, kammeransambleid ja kammermuusika festivale. Muusikud: Andrus Järvi, Teet Järvi, Heiki Mätlik, Uve Uustalu Ansamblid: ERSO keelpillikvartett, Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett, Camerata
Koha, Jaan (17.12.1929 15.11.1993) Sau, Olev (10.08.1929) Tormis, Veljo (07.08.1930) Lätte, Raimond (22.02.1931 06.01.1997) Pärt, Arvo (11.09.1935) Põldmäe, Alo (22.05.1945) Lepik, Tarmo (09.11.1946 - 11.03.2001) Kangro, Raimo (21.09.1949 - 04.02.2001) Ehala, Olav (31.07.1950) Sumera, Lepo (08.05.1950 02.06.2000) Eespere, René (14.12.1953) Vähi, Peeter (19.05.1955) Grünberg, Sven (24.11.1956) Tulev, Toivo (18.07.1958) Tüür, Erkki-Sven (16.10.1959) Sisask, Urmas (09.09.1960) Mattiisen, Alo (22.04.1961 30.05.1996) Kõlar, Margo (20.10.1962) Vihmand, Mari (17.05.1967) Kõrvits, Tõnu (09.04.1969) Tulve, Helena (28.04.1972)
● Kunstniku poolt lavastatud etendus, millel on väga kindel tegevusplaan ja ajakava; ● Peamist sõnumit edastab see, mida näeme, kuid toetavas rollis võivad olla helid, kõne, lõhnad, toss; ● Sageli korraldatakse selliseid lavastusi avalikus ruumis, kus selle tunnistajaiks on peale kutsutute ka juhuslikud inimesed. Tiit Pääsuke: Rahvariietes naine Lembit Sarapuu: Kalevipoeg ja saarepiiga ALO MATTIISEN 1961-1996 ● Sündis Jõgeval Roosi tänaval 22.aprillil (Lenini ja Mart Laari sünnipäev ka); ● Käis Jõgeva Keskkoolis ja Lastemuusikakoolis; ● Oli tubli sportlane ja mingil hetkel oli kahevahel– sport või muusika? ● Läks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, 1980 ja lõpetas selle kahel erialal – muusikapedagoogika ja kompositsioon (Eino Tamberg) 1988.aastal; ● Konservatooriumi ajal 1983
aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi (professorEugen Kapi klassis) töötas ta 19531959 helirezissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne. Eino Tambergi loomingu nimekirja kuulub üle saja oopuse. Ta on kirjutanud väga paljudes zanrides, tähtsal kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Palju on ka vokaalmuusikat peateoseks oratoorium "Amores". Tamberg on eelkõige suurvormimeister. Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga
ansam bel “Justament”, eesotsas Toomas Lunge ja Jaan Elgulaga. 1980 aastad- eesti ansamblite vallutusretk itta. Jaak Joala, Tõnis Mägi, Anne Veski, Marju Länik olid lausa superstaarid, kelle vene heliloojad pakkusid laulmiseks omi laule. 80- ndatel toimunud Tartu muusikapäevad tõid palju uut muusikat. Esile kerkisid mitmed uue põlvkonna noored heliloojad- enamasti klassikalise koolitusega, mis kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-S ven T ü ü r, Igor G aršn ek , A lo Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- “P sycho ”, Harri Kõrvits - “R adar”, Margus Kappel - “R uja”, Ivo Linna- “A pelsin”, Andres Põldroo – “O rnam ent” lõ id 1970 lõpul ansam bli “Rock Hotel”. Mängiti rock’n’roll’i ja sellele stiililt lähedast muusikat. “Karavan” - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lääne ansamblite lugusid.
«Ja lõpuks, et Savisaar ei saaks öelda, et kutse oli osa valimiskampaaniast. Väliskomisjon soovib temaga kohtuda ka pärast valimisi, kuigi ka meile ei meeldi, et mõni teema on juba nii palju jahtunud, enne kui me seda arutama saame hakata,» tõdes Mikser. Tallinna Postimees, 20.11.2009 Eestimaa Rohelised valisid uue juhatuse Uute liikmetena valiti juhatusse Tanel Tammet, Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen, Airi Hallik- Konnula, Peep Tobreluts ja Elmer Joandi. Erakonna eestkõnelejad valib juhatus enda liikmete seast esimesel kokkusaamisel, mille toimumisaeg pole roheliste pressiesindja sõnul veel selge. Seni kuulusid roheliste juhatusse eestkõnelejatena Marek Strandberg, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Ahto Oja ja Mikk Sarv ning liikmetena Maire Forsel, Jüri Ginter, Katrin Idla, Agu Kivimägi, Ott Köstner, Andrus Mäesepp, Riho Raassild ja Ene Savolainen.
● Tartu Ülikooli lektor; ● Ajakirjanik; ● Andis välja Eesti esimest muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht”; ● Kirjastaja; ● Helilooja; ● Koorijuht; ● Kirjanik; ● Luuletaja; ● Rahvaviiside koguja; ● Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks; ○ Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. Eesti teisel ärkamisajal, 1988. aastal, kasutas Alo Mattiisen oma isamaalistes lauludes esimese ärkamisaja heliloojate (Kunileid, Saebelmann, Hermann) laulukatkeid, tekitades tugeva sideme kahe ajastu vahel. EESTI 19. SAJANDIL Talurahvareformide eeldused: ● Valgustusideede levik – üks inimene ei pea olema teise ori; ○ kaasa tundmine eestlastele. ● Majanduslik kriis – mõisate tulud olid kõvasti vähenenud; ● Aleksander I reformid. 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused:
okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Selle alla kuuluvad: Perestroika, Fosforiit, IME, Sinimustvalge lipp, Öised laulupeod, Eestimaa Laul, Kodanike komiteede liikumine, Balti kett ·Alo Mattiisen- 1961-1996. Oli eesti helilooja. Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale".
intellektist, poliitilise elu avatusest jne. 2. Pädevad vaatlejad mõistavad samuti poliitika ja võimu vajalikkust. On poliitilisest elust huvitatud ja väga hästi informeeritud. Erinevalt aktivistidest nad ise poliitikas aktiivsed ei ole. Võivad sekkuda poliitikasse mõjutuste tõttu. Võivad pidada vajalikuks osaleda poliitikas murrangulistel aegadel. Siis nad otsekui tunnetavad, et nüüd peab, nüüd on minu tund löönud. Nt Heinz Valk. Alo Mattiisen. Selle etapi möödumisel pöörduvad nad oma professionaalse tegevuse juurde. Osa aga nakatub poliitikast ja jäävad aktivistide hulka. See inimtüüp on tavaliselt väga autoriteetne. Neil on suur mõju teistele isikutele. Sageli esineb seda inimtüüpi kirjanikke ajakirjanike (nt Juhan Aare), muusikute, teadlaste ja teiste loomeinimeste seas. Nt ka Lennart Meri, Marju Lauristin, Egdar Savisaar, Jaak Jõerüüt, Enn Põldroos (maalikunstnik), Mati Hint (keeleteadlane) jpt
Kooli hea akustikaga saalis hakkasid regulaarselt toimuma tuntud interpreetide kontserdid ja koostöös raamatukoguga kirjandusinimeste loomeõhtud. Enamik õpilasi on koolist kaasa võtnud armastuse muusika vastu, mis on aidanud neid nii igapäevaelus kui töös. Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad õpetajatena, interpreetidena, muusikateadlastena, lauljatena jne. Muusikaelus on tuntud Alo Mattiisen, Hele Kõre, Raul Vaigla, Tiit Käosaar jpt. Jõgeval tegutseb muusikakool ka praegu. Nüüdseks on seal lõpetanud juba 48 lendu. See on üsna märkimisväärne arv väikese linna kohta. 100. Rajooni spordiliidu presiidiumi liikmetel tuli hiljuti mõte moodustada Jõgevale male- kabe klubi, mis hakkaks juhtima kogu rajooni male- ja kabealast tööd (Kastan:1961). Kuigi malet mängiti väikelinnas juba aktiivselt enne Teist maailmasõda, vallandas tõelise
17. mail need suhted taastati ning pooled leppisid kokku, et Eestis hakkab tegutsema kaks eri jurisdiktsiooni alla kuuluvat õigeusu kirikut. President L. Meri kiitis teleesinemises ametlikult heaks sihtprogrammi „Tiigrihüpe", 21. veebruar mille idee pärineb Toomas Hendrik Ilveselt. 35-aastasena suri isamaaliste laulude autorina tuntuks saanud helilooja Alo 30. mai Mattiisen. 7. juuni Tallinnas avati kunagise Rotermanni tehase soolalaos arhitektuuri- ja kunstikeskus. 8.–9. juuli USA esimene leedi Hillary Clinton külaskäigul Tallinnas. 8.–11. august Tallinnas toimusid VII ESTO päevad. Kokku tuli Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest koosnev 374- liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletamisvoorus konkureerisid 5 presidendikandidaati: T. Kelam, L. Meri, Siiri Oviir, A
annaabi.ee 
