toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokriinnäärmete talitlust stimuleerivaid aineid; osaleb tagasisides; Põhjustab rütmilisi muutusi käitumises; Hüpofüüsi eessagar Kasvu e. somatotroopne hormoon (STH)- mõjustab noorloomade arengut ning toitumiskäitumist; Prolaktiin- reguleerib piimanäärmete arengut; Türeotroopne hormoon (TTH)- reguleerib kilpnäärme talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH)
stiimulile nt valu, tundlikus, ärevus, hirm Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine Vermimine- teatud kiire õppimisviis, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus 11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
Ent usaldusväärseid näiteid vähe tugev välisärritaja võib käitumise esile kutsuda ka sisemise motivatsiooni puudumisel. Näiteid veelgi vähem 11. Otsustamine loomadel. Järelikult peab esinema mingi mehhanism, mille abil loomad pidevalt vaevad nii sisemisi kui ka väliseid tegureid, mis kutsuvaid esile erinevaid käitumismustreid 12. Varaste psühholoogide ja etoloogide ettekujutus otsustamismehhanismist. Esineb piiratud arvul "instinkte" (söömine, agressiivsus, sigimine jne.). Iga instinkt kontrollib mitut käitumismustrit (näiteks sigimisinstinkt pesa ehitust, kosimiskäitumist, vanemhoolt jne.). Instinktid konkureerivad omavahel pidevalt. 13. N. Tinbergeni hierarhiline mudel, selle puudused. iga instinkti kontrollib ajus paiknev spetsiaalne kontrollkeskus * käitumise "energia" voolab neist keskustest "allapoole" teistesse keskustesse, mis kontrollivad seotud tegevuste rühmi * sealt omakorda keskustesse, mis kontrollivad üksiktegevusi *
- Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku.
valkude polüpeptiidahelate vahel. 8. HORMOONID. Kus toodetakse hormoone? Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid reguleerivad organismi talitust ja protsesse. Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Mingi hormooni üle- või alatootmine toob endaga kaasa suured muutused inimese käitumises olenevalt, kuhu vastav hormoon mõjuma peaks. II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada
ajuvatsakesest külgmisemal, optilise kiasmi kohal. SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz). Bio kella geenidest lähtuv regulatsioon. Per ja Cry geenide transkriptide tasemed on kõrgemaid keskpäeval ja pärastlõunal, PER ja CRY valgu tasemed on kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK-
Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma. Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema. Kui näidata talle elusa isase asemel kosimisrituaali etendava isase varju mattklaasil, hakkab ta munele (kuigi need jäävad viljastamata). Põhjuslik mehhanism: isase kosimiskäitumine põhjustab emasel teatavate hormoonide nõristumise verre, mis kutsub tal esile pesaehitus- ja munemiskäitumise. Viimased omakorda põhjustavad progesterooni taseme
närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljudest neist hormoonidest, aga reguleerivad omakorda teiste tööd. Ajuripats on ``juhtnääre``, sest ta korraldab kõigi teiste hormooninäärmete tööd. Ta annab allasuvatele näärmetele teada, mida on vaja toota, et elu liiguks ja, mille tootmine korraks katkestada, sest seda on hetkel piisavalt. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. FSH-foliikuilite kasvu ja arengut soodustav hormoon ja LH- hormoon, mis mõjutab munaraku ovuleerumist. Nõristab ka kasvuhormooni. Ajuripats eristab hormonoe, mis reguleerivad organismi homÖoastaasi ja stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid Kilpnääre on inimeste ja teiste selgroogsete kõri külgedel asuv nääre. Kilpnäärme hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust.
Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite
*vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s – ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) – juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid – lihased, näärmed jne. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. (2.3.4) Tingimatu refleks: *NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele *alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale *nende närvimehhanismid on pärilikud Tingitud refleks: (2.3.5) *kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne akt, tegutsemis-või käitumisviis *iga ärritaja võib esile kutsuda mistahes vastureaktsiooni *selle närvimehhanismid ei ole pärilikud vaid kujunevad välja organismi eluaja jooksul Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. (2.3.6) Tingitud reflekside Väljakujunemise tingimused:
türoksiini, vaseioone. 2) beta-globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin). 3) gamma- globuliini hulka kuulub enamik antikehi. Põletikuliste protsesside puhul nende hulk veres suureneb. Vvastsündinud loomade ( välja arvatud närilised, inimahvid ja inimene) vereplasmas gamma-globuliinid puuduvad või esinevad väga väikeses koguses ( platsenta on neile läbimatu ja loode ise ei sünteesi). Gamma-globuliinide defitsiit kompentseeritakse emaslooma ternespiima suure gamma-globuliinisisaldusega. ·fibriogeen molekulmass 400000, sisaldus plasmas keskmiselt 3-7 g/l. Vere hüübimisel väljastatava fibriini lahustunud eellane. 10. Vere puhversüsteemid. Puhversüsteemi talitlus (vesinikkarbonaatpuhvri näitel). Atsidoosi ja alkaloosi mõisted ning võimalikud tekkepõhjused. Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem kasutab vere abil transporditavat süsihappegaasi. Kopsud säilitavad CO2 ja
raha,saavad muuta ka nt oma tulevase järglase intelligentsuse taset jne, kuid selleks puudub võimalus inimesel, kes tuleb vaesemast taustast. NÄRVISÜSTEEM – KOMMUNIKATSIOON MEIE SEES. ● Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg. ● Teadmised aju ja närvisüsteemi kohta on tulnud vigastada saanud aju uuringutest. ● Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondadest. Närvisüsteemi ülesehitus. Sümpaatiline – võitle või põgene reaktsioon Parasümpaatiline – puhkamine-taastumine Aju ehitus: Ajutüvi (brainstem) – kõige primitiivsem ajuosa, reptiili aju; tagab põhilised reaktsioonid ja põhilised eluks vajalikud protsessid Ajukoorealused stukuurid – limbiline süsteem; teine aju kiht ehk imetaja aju (emotsionaalne aju); emotsioonide ja motiivide kujundamine (nt. söögiisu, viha väljaelamine), õppimine ja mälu; alateadlik info töötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi (nt. söömine,
Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab
2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias 11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1
põhimõtteline küsimus on hoopis see, kas looma konkreetse käitumise vallandumise tõenäosus tõepoolest alati suureneb vastavalt sellele, mida rohkem aega on möödas eelmisest korrast, nagu akumuleerumise põhimõte ennustab. Mõnede käitumiste puhul paistab akumuleeruvus esmapilgul tõepoolest kehtivat, näiteks söömise ja joomise puhul. Lorenz ise kasutas oma mudelit agressiivse käitumise seletamiseks. Tema väitel olevat agressiivsus elusorganismi kaasasündinud vältimatu vajadus, mis koguneb ajaga ja peab saama aeg-ajalt kulutatud ainus võimalus selle halbu tagajärgi vältida on suunata see ohututesse kanalitesse (inimese destruktiivsetest tungidest aitavat vabaneda näiteks sport.) Agressiivse käitumise põhjalikud uuringud on näidanud, et agressiivsust mõjutavad mitmed sisemised (stressihormoonide tase, nälg jm) ja välised (rivaalide esinemine, ressursside nappus jm) tegurid
Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud
Organismi ainevahetuse humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiviseerides. Hormoonid toimivad väga väikeses kontsentratsioonis. Sisenõrenäärmete hormoonid imenduvad otse verre. Funktsioonid: Hüpofüüs – e ajuripats toodab hormooni, mis juhib teiste näärmete talitlust ja kasuhormooni. Käbikeha – asub peaajus, hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme ja nahapigmendi sünteesi. Kilpnäärme hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja eritusprotsesside tugevust. Kõrvalkilpnäärme hormoonid reguleerivad Ca ja P ainevahetust Neerupealised eritavad adrenaliini – hirmuhormooni hirmu, viha, erutuse korral, mis tõstab vererõhku ja hingamissagedust.
Hingamine ja südame löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav
a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid
Erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse (nt intensiivne tuupimine enne eksamit) korral järgneb sellel kaitseraktsioonina pidurdus (nt eksamil peal enam ei tööta). NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult · ajukoore toonuse tagamise blokk põhilülideks on retikulaarformatsioon, hüpotaalamus, limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Psüühika eksisteerib reaalselt (ta on olemas). Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
- eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 – 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F
- eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nn "mustaks kastiks", mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele - daatumiks on J. B. Watsoni(1878 1958) artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest - 1920.a "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga. Sisend ->must kast->väljund, tingitud ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F
· Muutused inimese füsioloogias · Muutused subjektiivses kogemuses · Käitumise muutused Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus) Emotsionaalse käitumise osad. Sündmus Sündmuse kodeerimine · Alandus, solvang,oht meelelahutus, Hinnang · Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule Füsioloogiline reaktsioon Tegutsemisvalmidus Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika, zestid Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) · Kultuurinormid 35. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus 36. Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad
2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! topograafiline jaotus: arenguline jaotus: ajuosad: OTSAJU - suuraju poolkerad (2) SUURAJU VAHEAJU - taalamused - hüpotaalamus - põlvikkehad KESKAJU - kateeplaat e nelikküngastik AJUTÜVI - suurajujalakesed TAGAAJU - ajusild ja väikeaju PIKLIKAJU VÄIKEAJU - poolkerad - uss Ajutüve hulka kuuluvad: ● PIKLIK AJU ● AJUSILD
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2
Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees
Rahustid ja uinutid. Toimed: anksiolüütiline, sedatiivne, uinutav, krambivastane, lihasrelakseeriv. Võõrutussündroom: ärevuse psüühilised ja kehalised sümptomid. Unehäired. Krambid. Stimulaatorid. Kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ecstasy. Stimulaatorid võimendavad ajus monoamiinide (dopamiin, serotoniin, noradrenaliin) poolt vahendatud närviimpulsi ülekannet, eriti sünapsites, kus mediaatoriks on dopamiin. Intoksikatsioon: eufooria, hüpervigiilsus, suurusmõtted, agressiivsus, meeleolu labiilsus, illusioonid, hallutsinatsioonid, paranoidsed mõttet, tahhükardia, oksendamine, kehakaalu langus, lihasnõrkus jne. Võõrutus: düsfooria/depressioon, väsimustunne, psühhomotoorne pidurdus või rahutus, iha stimuleeriva aine järele, söögiisu tõus, insomnia või hüpersomnia, veidrad või ebameeldivad unenäod. Hallutsinogeenid. LSD, Fentsüklidiin, Ecstasy. Intoksikatsioon. Ärevus- ja hirmutunne, illusioonid või hallutsinatsioonid, paranoia, meeleolu labiilsus,
Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta. Silma kaitseaparaat: Pisarnääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamise ja kaitseb seda nakkuse eest
võimelised haiguse tekitajaid kahjutuks muutma. Hüübimine kaitseb verest tühjaks voolamise eest. 1. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid: Humoraalsed mehhanismid: komplement. Rakulised mehhanismid: fagotsütoos, eriti olulised on neutrofiilsed granulotsüüdid ja monotsüüdid 2. Spetsiifilised kaitsemehhanismid: humoraalsed mehhanismid: antikehad plasmarakkudest, antigeen- antikeha reaktsioon. Rakulised mehhanismid: T-lümfotsüütide tsütotoksiline toime b) transpordifunktsioon- veri kannab kudedesse hapnikku ja imendunud toitaaineid, viib CO2 kopsudesse, toimetab hormoone jm biol akt aineid toimekohtadesse, vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt ka soojus. c) sisekeskkkonna suhtelise püsivuse säilitamine- happeliste/aluseliste ainete puhverdamine, vere mahu kaudu soola ja vee regulatsioon organismis, ainevahetusest tekkinud soojuse ühtl Kehamassist mood veri 6-8%, ca 5l
Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
4.Vere füüsikalis-keemilised omadused osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja -7,4- 7,6 atm Osmootset rõhku reguleeritakse: 1) aine filtreeritakse organismist välja 2) tasakaalustatakse mõnda teist ainet lisades. Kui rõhk ületab piirid, kaotavad verelibled oma funktsiooni, tagajärjeks võib olla surm. onkootne rõhk e. kolloidosmootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. Hoiab verd veresoontes. konstantne reaktsioon – sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH. Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed. Vere külmumistemperatuur on -0,55 C. puhveromadused – omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
