REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6
Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv neljakorruseline hobuserauakujuline torn. Tallinna linnamüür, Müürivahe tänav ja Munkadetagune torn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hellemani torn Viru värav
/Oleviste kirik XVI 159 , 1 . 16. sajandil oli hoone kõrguseks 159 meetrit, mis tegi temast tollal maailma kõrgeima ehitise. /Raekoda T . Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne raekoda. / Linnamüür , , XVI . Linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandiks muutunud Põhja - Euroopa üheks võimsamaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks. --- , ---, XV , Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. /Toompea loss on . 48- . Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid
Keskaegne vanalinn Geithy Tamme, Keity Härm, Sandra Valk, Katariina Udam Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna alllinna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür oli madal ja tagasihoidlik, käsu selle ehitamiseks andis Taani kuninga ema Margarete 13. saj, selle pärast nim seda Margareti müüriks. Järgmistel saj ehitati ja lammutati müüri kõvasti. Viru värav Viru värava eesvärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri Viru värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk
Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat. Praegusega võrreldes oli see torn palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli 38 meetrit. Torni läbimõõt oli 17,3 m. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Tallinna Linnamüür Linnamüür oli all-linna ja Toompea kaitseks rajatud keskaegne kaitsepiire. Praeguseks säilinud müüri hakati ehitama aastal 1311. Sõjatehnika arenedes müüre tugevdati ja lisati torne. 15. sajandi keskel hakati rajama eeskaitsevööndit. Tallinna Linnamüür oli üks Põhja.Euroopa tugevamaid. Selle ehitust on mõjutanud Taani ja Saksa Ordu kindlusarhitektuur. Müüri täiustati 17. saj. alguseni. Sõjalist tähtsust omas ta 19. saj. esimese pooleni
Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. N: Rouen'i katedraal, Prantsusmaal. SIIR ristikheinalehte meenutav kaunistus N: Doodzide palee, Veneetsias ARKAAD ehk kaaristu, roomlased kasutasid ka akveduktidel N: San Zeno Maggiore klooster, Itaalias. TORNIKIIVER tornikatus N: Rüütlisaare kirik Rootsis, tulekahjus selle kiiver hävis kuid tehti uus metallist kiiver. TALLINNA LINNAMÜÜR. Tallinna Linnamüür on ehitatud keskajal, alustati 1310. aastatel ja 1561 aastaks moodustas 2,35 km ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist.
Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5. Tallinna keskaegsed kirikud ja nende ehitusaeg: Niguliste kirik(1315), Oleviste kirik(1265/1267), Püha Vaimu kirik(14.saj), Toomkirik (1233) 6. Tallinna linnamüür: Tallinna linnamüür on 25 km, tornid on 23 korruselised, Kik in de Kök 6korruseline, torne on kuskil 30ne ringis. 7. Seleta mõisted ja too näiteid: profaanarhitektuur ühiskondlikud hooned Nt: Suurgildi hoone etik etikukivid (ukse ees). Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone
TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007 SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav .......
keskus. LINNA TUNNUSED Linnamüür Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. Vana- ja keskajal olid müürid linnade ümber üldlevinud. Massiivsete müüride ehitamine oli eriti hoos linnriikides.See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Linnamüüride tõttu olid majad ehitatud tihedasti üksteise kõrvale, kuna ruumi oli vähe. Euroopas on linnamüürid alates keskajast olnud pea eranditult kivist, samas on neid tehtud ka mullast, tellistest, puust jms. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma, siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks
ka väiksed poed. Sinna sai läbi iga tähtsama tänava kaudu.Seal seisis tavaliselt kõige ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda. Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas.
Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m
Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised. All olid majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni. 5) Mis on diele? Elamu tähtsaim ruum oli koda ehk diele, mille nurgas paiknes lahtine tulekolle. 6) Mis on dornse? Ainuke köetav ruum oli kojatagune tuba ehk dornse 7) Nimeta keskaegseid ühiskondlikke hooneid Tallinnas! *Tallinna raekoda *Suurgildide hoone. § 35 Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis
Arkaad Anastassia Nerobova EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana. Kõige kuulsam arkaad on Galleria Vittorio Emanuele II Milanos(1861-77) Tallinna linnamüür Raeko...
aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 4.2 Dominiiklaste kloostri klausuur Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus. Kaitserajatisena oli ehitis kasutusel kuni Põhjasõjani. Torni laskeavad olid ümmargused, seal kasutati suurekaliibrilisi kahureid, tolle aja kohta edumeelset miiltaartehnikat. Aegade jooksul on ehitist kasutatud vanglana, laskemoonalaona ja kohvikuna. Nõukogude ajal kuulus torn kinoliidule
Lossides oli eri tasapindadel ohtralt ruume, ladusid, treppe, sambaid. Erilised olid sambad alt ülespoole laienemise poolest. Losside seinad olid kivist, laed puidust. Seintel oli maalinguid ja ornamente. Kogu kunst ja kultuur oli elurõõmus ja loomulik. Keraamika oli värviline ja uhke mustriga, sellel kujutatud stseenid kiidavad meelelisust ja loodust. Ornamendis kasutatakse stiliseeritud mereloomi ja .taimi. Suursugustest lossidest ja linnamüüridest on võimsaim Mykene linnamüür, mida kivide suuruse tõttu arvati olevat ladunud kükloobid, ja samas valminud kuulus Mykene Lõvivärav. Väga kõrgel tasemel oli kullasepakunst.
Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Linna süda Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaja raaD JA RAEKODA Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades
rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. 5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. 7) Väravad linnamüüris olid tornideta. 8) Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. 9) Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool . 10) Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. Allikas: http://viljandiveeb.weebly.com/ajalugu.html
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................
• Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik • Nimetus Babüloni linna järgi • Tekkis umbes 1800 e. Kr • Kuulsaim valitseja Hammurapi • Oli Babüloonia riigi rajaja • Koostas seadustekogu • Antiikaja esimene ja tähtsaim • Sisaldas mitmeid olulisi seadusi • On aluseks tänaste seadustekogude ülesehitusele • Assüüria esilekerkimine • Oli väga sõjakas riik • Pealinnaks Niineve • Allutas Babüloonia jäänused umbes 900 e. Kr enda võimu alla
ALAMKIHT(õllepruulid,linnateenijad,voori mehed,soolatõukajad jne)- maksukohuslased- 1300-1400(23,5%) - ei maksa makse(sellid,teenijad)- 1800-2000(33,5%) -eeslinnade elanikud- 700(12,5%)elanikku Kirjakultuur • Müsteeriumid • Värssjutustused • Rüütliromaanid • Kangelaseeposed • Pühakute elulood • Piibliteemalised näitemängud Linnakultuur • Tänavad olid kitsad • Kõrged kirikud ja ja tornidega linnamüür paistsid juba kaugelt • Usulised kõhklused • Linnakodaniku seisuse teke,linnade liidud Kasutatud kirjandus • Õpik lk.88-91 Aitäh!
võimsamaid torne. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastal Tallinna asehalduriks määratud Johannes Canne (Jens Kanne) juhtimisel. Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhjasuunal kuni Suure Rannaväravani ja sealt mööda tänapäeva Laboratooriumi tänavat ümber
Elu keskaegses linnas Tere. Olen nüüd juba pikka aega linnas elanud ning palju näinud. Kõige naljakam tundus algul mulle see, et inimesed viskasid kogu oma solgi ja elamisest üle jäänud prahi lihtsalt tänavale. Esimene koht, mida uudistamas käisin oli linnamüür. See on nii kaugelt kui ka lähedalt oma paljude tornidega vägev. Lahke vahi abil sain ka müüril ning tornides käia. Vahiga juttu puhudes sain teada ka, et isegi pimedas, kui neid hästi näha pole, valvavad nad linna. Müüril on ka väga hea vaade, nägin sealt linna kõiki tänavaid alates suurtest peatänavatest lõpetades väikeste ja kitsaste kõrvaltänavatega. Suurim inimeste kogunemiskoht on turuplats, kus alati midagi toimub. Kaubeldakse,
ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus- ja sakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja ladudega. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks.Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest.
ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused Müsteeriumid ehk 1535 Esimene osaliselt piibliteemalised säilinud eestikeelne näitemängud trükis Wanradt-Koelli katekismus Veel linnakultuuri kohta Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma Tänavad olid kitsad Usulised kõhklused ja kahtlused = reformatsioon Linnakomuunide ja tsunftide loomine, tsunftikäsitöö kasv ja õitseaeg Linnakodaniku seisuse teke, linnade liidud Linnast sai alguse rahamajandus, mis väärtustas kõike kiiresti tulu toovat. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. Aitäh!
Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 1619. sajandil rajatud muldkindlustused.
musta kollasega Arthur evans alustas 1900 kreeta saarel väljakaevamisi ehitas uuesti ülesse Knossose kasutas puu asemel puu imitatsiooniga betooni. ehitas 3 korrust kuigi pole mingit alust arvata, et varem oleks olnud üle kahe korruse. Tirynsi linnamüür massiivsetest kividest arvatakse, et need ehitasid kükloobid (ühesilmsed suured koletised) läbimõõt väga suur Knossose palee suured ruumid palees oli olemas kõik, mida oli eluks vaja. teatriväljak laoruumid-annavad mõista, et võis olla vahetuskeskuseks troonisaal eluruumid
muisasajast peale. Ala oli palju kordi vallutanud venelased ja eestlased vaheldumisi kuni Tarbatu linnuse kindlustasid sakslased. Keskajal linnuse ümber kujunenud linna nimeks sai Tartu või saksapäraselt Dorpat. Linnast sai juba 1224. aastal Tartu piiskopkonna keskus. Järgnevatel aastakümnetel toimus Tartus kiire ehitustöö. Senise puitlinnuse asemele rajati piiskopi kivilinnus, mille järel rajati erinevaid kirikuid. All-linna ja jõe vahele rajati linnamüür koos tornidega; ümber Toomemäe vallikraav, mis oli ühenduses Emajõega. Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige vene vägede tõrjumiseks 13. sajandi keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes linnana, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust Hansa Liidu liige. Tartu asus Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Linnast kujunes tolle
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogu...
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid|Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk
.........7 2 Sissejuhatus Keskaegse linna keskel asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Raekoja ees asus raeplats ehk turuplats, kuhu viisid kõik linna tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Kui kohus oli surmanuhtluse määranud, siis see viidi täide linna väravate juures ning laibad jäeti linna piirile. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis
13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinna kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud, mis mujal olid tihti suureks probleemiks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 1619. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Väga hästi on säilinud raekoda, mis oli keskajal õige tähtsam ilmalik ehitis
1988 1988...2015 linnamüür, kahjuks pole see aga tänaseni säilinud. Eesti Energia Narva
reljeefidega Gooti stiil ● Kesklööv külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem ● Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust ● Üks ilusaim ja suurejooneliseim - Pariisi Notre Dame katedraal Gooti stiilis Pirita klooster “Viimne reliikvia” http://youtu.be/LdSPCQiGPQQ?t=2m45s Notre Dame de Paris Võlvide liigid Silindervõlv Ristvõlv Roidvõlv Siirid Roosaken Neliksiir Kuuiksiir Keskaegne Tallinn ● Linna ümbritses tugev linnamüür ● 46 torni, millest umbes pooled säilinud ● Linnamüüride piires majade ehitamisel kindlad nõuded ● Linn praktiliselt üleni kivist ● Tallinna vanalinn on säilinud tänu sellele, et 19. sajandil polnud see nii jõukas ning ei vajanud nii palju uuendamist Tallinna vanalinn tänapäeval Kasutatud materjalid http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur3.html http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitekt uur/Keskaegne_linn/
rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas
Gooti stiilile on omased roosaknad, teravkaared, roided e. tugikaared, klaasvitraaz. (Jumalaema kirik Pariisis) Tallinn Linna kodanikke kaitsti Maaala oli piiratud ja kodanikuks saamine oli kallis Majad olid külgepidi koos Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade
merele nähtavaks. Kõrgusega kaasnes paraku oht: vähemalt kaheksal korral on torni tabanud välk ning kogu kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil puhkudel üle mere Soome. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tallinna linnamüür Tallinna vanalinna ümbritsev linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandil PõhjaEuroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Keskaegsed kindlused, mis tekkisid linna arengu käigus 13. sajandi lõpus, muutsid kesklinna suletud kaitsetsooniks. 16. sajandiks oli Tallinna kaitsesüsteemist saanud Põhja-Euroopa üks võimsamaid ja tugevamaid. Linnamüür oli siis 3 meetrit paks ja 16 meetrit kõrge ning moodustas koos 46 kaitsetorniga 4 km pikkuse ringi ümber linna. Algsest müürist on tänapäevani säilinud
kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt. Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a. paiku- ulatuslikud tööd Pärnu kindlustustel, millede raames oletatakse Punase Torni rajamist 1543- sisseseatud Pärusraamatus mainitakse korduvalt Punast Torni 1543-1783- eksisteeris kolmekordne punane vangitorn 1695- vangide põgenemine Punasest Tornist 1706- vangide põgenemine Punasest Tornist
abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Sürakuusa kaitsmine Pärast kuningas Hieron II surma (214 eKr), kuulutas Sürakuusa ennast Kartaago liitlaseks. Seejärel blokeeris konsul Marcellus kuuekümne laevaga linna mere poolt. Ta kinnitas üksteise külge 8 laeva. Nende peale ehitati suur piiramistorn, mille abil loodeti linnamüür mere poolt purustada. Archimedese plaanide järgi konstrueeritud masinad heitsid selle pihta umbes 500 kg kaaluvaid kive. Nendega hävitati Marcelluse torn. Oma leiutistega aitas Archimedes kaks aastat kaitsta Sürakuusat nii maa kui ka mere poolt. Kuid geniaalne matemaatik ei suutnud päästa linna. Peale seda, kui Kartaagost saadetud abiväed taganesid roomlaste eest, oli Sürakuusa saatus otsustatud. Rooma väed tungisid linna ja alustasid rüüstamist, riisumist ja tapmist
kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15
Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid Ajaloolised sündmused 508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi
linnade võrguga. 2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme grupi: 1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid Keskaja linn säilitas plaanis antiigist pärineva ristkülikukujulise skeemi, kunagised peatänavad on linnaplaanis praeguseni loetavad, sest nad olin kaljusesse pinnasesse süvendatud. Keskaegne linnamüür , mis on tänaseni osaliselt säilinud,rajati Rooma-aegsele vundamendile. Näiteks: Bordeaux Prantsusmaal, Viin Austrias, Köln Saksamaal, Chester Suurbritannias. 2. Sõjalise otstarbega linnad Keskajal tekkinud sõjalise otstarbega linnad olid rajatud ainult sõjaliseks otstarbeks, neil puudub keskaegsetele linnadele omane maalilisus, sest taoliste linnade peamine eesmärk oli kaitse. Tavaliselt need olid ainult
seitsmekorruseline pühamu. Seda templit nim. ka "Paabeli torniks" Babüloni rippaiad Istari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi- platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid. Tollase kuninga Nebukadnedsari ehitatud Babüloni linnamüür koos rippaedadega kuulub vanaaja Seitme maailmaime hulka. Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. Arheoloogid on leidnud hulgaliselt pitsatsilindreid. Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja. Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest,
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid
Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Juba kaugelt hakkas mulle silma suur ja kõrge linnamüür koos veel kõrgemate tornidega. Linna südameks oli turuplats ja sinna viisid kõik linna tähtsaimad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja
ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst puudus ümarplastika, ikoonimaal seintel mosaiigid, fresko, Vladimiri jumalaema, maalija Theophanes Kreeklane (pühakud olid sügavamõttelised ja targad, üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel) ja Andrei Rubljov (värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu teravus ja nurgelisus, on ümarad ja pehmemad), ikonostaasid. Islam jumal Allah, prohvet Muhamed, püha linn Meka, islamiusuline on moslem, araabia
polnud tappa. 9. Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks. 10. Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest? - Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal on 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid: Tsunft – käsitööliste vennaskond. Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister Sedööver – Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12.Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust. – Tõi poolesajandise kaubandusliku õitsengu. Kaks sadamat: riia ja tallinn. Edukusele pani
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
