Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaegne Pariis (0)

1 Hindamata
Punktid
Keskaegne Pariis
2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité
saarele küla
Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev
Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo
Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr
roomlaste garnisonilinn
Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale,
ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare
486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai
Frangi riigi pealinn Pariis
Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam;
võõrad maksid tolle
Karolingide valitsemisajal linna tähtsus
vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit
IX saj lõpul viikingite rüüsteretked
Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180
1223) püstitati uued linnamüürid
Ajaloolised sündmused
508 aastal, Clovis, Frankide kuningas tegi Pariisist oma riigi
pealinna
Vahepeal Prantsusmaa pealinn liikus põhja
987 aastal Capet, Pariisi krahv, sai Prantsusmaa kuningaks
Pariis sai jälle pealinnaks Philippe Auguste valitsemisajal
(11801223)
13.sajandil Pariis oli läänes kõige kõrgema populatsiooniga
linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam
15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks
Pariisi vapp
Vapikiri
FLUCTUAT NEC
MERGITUR
(õõtsub lainetel ega
upu)
1268 aasta,
kaupmeeste gild
Arhitektuur
Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite
linn
Levininum stiil keskajal oli kõrge gooti (teravkaar,
kilpkaar, roidvõlv, ristroidvõlv, roie, kiilkaar, eesliselgkaar,
teravkaarfriis, turp, trabes, tähtvõlv, vitraaz, roosaken,
haritorn)
Kuna linnad olid ümbritsetud müüridega, ruumi pidi
kasutama kokkuhoidlikult
Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise
kõrval
Kirikutel olid suuremad aknad, kui varasematel, tänu
uudsele ehitusstiilile
Notre Dame (11451220)
St. Etienne (1190....)
Meelelahutus
Kesksajal inimesed olid nõus igale poole liikuma,
et saaks midagi lõbusat näha
Väga polulaarsed olid härjavõitlused
Zonglöörid olid väga hästi vastuvõetud, sest nad
laulsid, mängisid mitut pilli, jutustasid lugukesi,
kõndisid kätte peal, viskasid nuge jne
Kõrgema klassi mehed tegelesid ka jahiga
Meelelahutus
Lemmikum oli
tantsimine ­ korraldati
mitmeid festivale
Teised:
Prostituitsioon
Saunad
Kahevõitlused
Riietus
Riietus
Riietus
Prantsusmaal algaski mood, mis levis Euroopas ­
sukapüksid.
Mehed kandsid tuunikaid ja selle peal kampsunit,
mis oli avatud eest või külgedelt
Jalas olid sukapüksid ja eraldi jalanõusid polnud
vaja, sest all olid nahkribad
Naiste riietus olenes staatusest
Vasakule Paremale
Keskaegne Pariis #1 Keskaegne Pariis #2 Keskaegne Pariis #3 Keskaegne Pariis #4 Keskaegne Pariis #5 Keskaegne Pariis #6 Keskaegne Pariis #7 Keskaegne Pariis #8 Keskaegne Pariis #9 Keskaegne Pariis #10 Keskaegne Pariis #11 Keskaegne Pariis #12 Keskaegne Pariis #13 Keskaegne Pariis #14 Keskaegne Pariis #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellu44 Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun