Eesti pealinna vaatamisväärsused (0)

Vana- Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
Eesti pealinna vaatamis väärsused
Referaat
Koostaja: Svetlana Korneva
14KS1
Vana-Vigala 2014
3. Eesti pealinna vaatamis väärsused
Tallinn on Eesti pealinn ja seega on seal palju erinevaid ehitisi ja inimesi.
Siin on palju vaatamisväärsusi, millest osasid ma teile tutvustan.
Kasutatud allikad
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175387
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175052
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_17702
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_175115
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174325
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn#!p_174746
4.1
Bastionikäigud
Tallinna muldkindlustuste arvukad salapärased käigud ehitati koos bastionitega 17.–18. sajandil. Käikude rajamisega alustati tõenäoliselt juba 1630. aastatel
Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.
XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid.
Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona.
4.2
Dominiiklaste kloostri klausuur
Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast.
4.3 Hellemanni torn ja linnamüür
Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus. Kaitserajatisena oli ehitis kasutusel kuni Põhjasõjani. Torni laskeavad olid ümmargused, seal kasutati suurekaliibrilisi kahureid, tolle aja kohta edumeelset miiltaartehnikat. Aegade jooksul on ehitist kasutatud vanglana, laskemoonalaona ja kohvikuna. Nõukogude ajal kuulus torn kinoliidule. Pärast tolleaegset lagunemist ning torni konserveerimist, renoveeriti see alles 2006. aastal. 
4.4 Kalevi martsipanimuuseum
Martsipanist, mis on Eestis tuntud juba viimased viis sajandit, on aegade jooksul saanud apteegis müüdud ravimist dekoratiivne maiustus . Martsipanitoas saab tutvuda selle maiustuse kujunemislooga ning näha ja osta kõige põnevamaid martsipanikujukesi.
4.5 Neitsitorn
Seda algselt kolmekorruselist Tallinna linnamüüri torni on esmakordselt mainitud 1373. aastal. Torni on sajandite vältel mitmeid kordi ringi ehitatud, kuid arhitektuurilise omanäolisuse annab talle endiselt trapetsikujuline põhiplaan. Torni nimi pärineb tolleaegselt tornipealikult Hinse Meghelt, mis hilisemates versioonides mugandus Mädchenthurmiks, eesti keelde tõlgituna Neitsitorniks. Hoone on aegade jooksul olnud kasutuses kaitsetorni, elamu ja kohvikuna, räägitakse, et seal kummitab endiselt! Siin on töötanud kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, kellele on Neitsitorni kõrval asuvas Taani Kuninga aias püstitatud kivist mälestustahvel.
Praegusel ajal on torn avatud muuseumkohvikuna, kus saab külastada kolmel korrusel asuvat kohvikut, nautida vanalinna vaadet linnamüüril jalutades ning vaadata vahetuvaid näitusi hoone keldris.
4.6 Paks Margareeta – Eesti Meremuuseum
Suur Rannavärav on ehitatud Tallinna linnamüüriga samal ajal, 14.sajandil. Paarsada aastat hiljem, 1529. aastal, püstitati värava kõrvale suurtükitorn Paks Margareeta, üks varasemaid rannakaitse ehitisi Eestis. Selle omapärase ümara ehitise seintes on 155 laskeava ning läbimõõt on linnamüüri torni kohta suur, nimelt 25 meetrit. Oma nime on Paks Margareeta saanud tõenäoliselt oma kuju järgi - on ta ju kõige tüsedam torn linnamüüris. Torn on olnud kasutusel laskemoona- ja relvalaona ning vanglana. Paksu Margareeta kohta räägitakse mitmeid toredaid lugusid. Tallinna rae dokumentidest leiab kinnitust üks lausa uskumatuna tunduv seik 16.sajandi keskpaigast. Nimelt olla Tallinna saabunud köietantsijad Itaaliast , kes pannud ühe otsa köiest Oleviste kiriku külge ja teise sadamasse, mis oli tol ajal Paksu Margareeta juures, ning kõndinud mööda seda köit alla.
Tallinna sümbolina tuntud väravatornis asub praegu Eesti Meremuuseum, kus saab tutvuda Eesti laevandust, merendust ja kalandust tutvustava väljapanekuga. Muuseum tutvustab Eestit kui ajaloolist mereriiki. Neljale korrusele on välja pandud kõikvõimalikke teemakohaseid esemeid: vanaaegne sukeldumis- ja kalapüügivarustus, erinevaid merepõhjast leitud esemeid, merekaarte jmt.
 
Maist septembrini lubatakse külastajaid muuseumi katusele nautima vaadet merele ja vanalinnale. Avatud on ka jäätisekohvik.
5. Referaadi kokkuvõte
Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid vaatamisväärsusi teada, mis on Eesti pealinnas.
Sisukord

Tiitel leht................................................................................................ 1

Sisukord................................................................................................. 2

Sissejuhatus........................................................................................... 3

Põhiosa.................................................................................................. 4

Bastionikäigud..................................................................................... 5

Dominiiklaste kloostri klausuur.......................................................... 6

Hellemanni torn ja linnamüür............................................................. 7

Kalevi martsipanimuuseum.................................................................8

Neitsitorn............................................................................................ 9

Paks Margareeta- Eeati Meremuuseum............................................. 10

Kokkuvõte...........................................................................................................11

Kasutatud allikad...................................................................................................... 12