50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiia Tonisson
Õppematerjali autor
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust
In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid
Viljandi keskajal Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest.Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul.See oli aeg , kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ja välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Tõenäoliselt ovõis kaupmeeste talvituspaigaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti
ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14. sajandil ehitati esmalt välja linnuse põhjatiib, milleks taaniaegset linnust pikendati põhja suunas. Pealinnuse ida- ja läänetiib, samuti ka võimas lõunatiib, rajati 15.-16. sajandil. Sellega saavutas linnus ka oma lõpliku, - ligikaudu 15-meetrise kõrguse
Liivimaa on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti territooriumil. erritoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väine jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana-Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia Peapiiskopkond ja Liivi orduriik ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond). Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16 sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära.
Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune
1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus
õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi muuseum siiski loomata. Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis. 1993. aastal asutati Mati Mandeli eestvedamisel fond (praegune MTÜ) Keskaegne Lihula, mille peamiseks ülesandeks sai algul rahalistesse raskustesse sattunud väljakaevamis- ja konserveerimistööde aitamine. Väga tähtsaks eesmärgiks sai ka Lihula ajaloo propageerimine. Kõige paremini oleks seda saanud teha kohamuuseum. Parima asukohana muuseumile tuli kõne alla mõisahäärber. Algul jäi aga asi soiku, sest mõisas tegutses sovhoos (hilisem osaühistu). Muuseumi jaoks ruumi ei olnud. Olukord muutus 1990. aastate keskel. Sovhoos lõpetas tegevuse ja 1995. aastal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid