Peamiste usundite levikualad ja sümbolid:
............................................................................................................ 5 Mõju........................................................................................................................ 6 Kahjustused............................................................................................................ 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Mis on oopimum? Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv
RÜÜTLIKIRJANDUS (12.-13. SAJAND) 12. sajandil sai Lääne-Euroopas erakordselt mõjukaks rüütelkonna kultuur. Feodaalide poegadel oli võimalus valida kahe poliitilise tegevusala vahel: 1)saada ratsasõdalaseks-rüütliks; 2)omandada vaimuliku elukutse Kolm etappi: kuni 7 eluaastani elas kodus 1. 7. aastaselt läks õppima süserääni juurde, temast sai paa, kes pidi saatma patrooni. Õpetati käitumist seltskonnas ja kombeid. 2. 15. aastaselt sai paa kannupoiss. Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüüt...
Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
Konfutsianism Levikualad Hiina idaosa, Filipiinid, Lõuna- ja Põhja-Korea. Kaart Usundi kujunemine Hiinas, Lu provintsis õpetlane, K'ung-fu- tzu(läänes tuntud kui Konfutsius). Elas 551- 479 e.Kr., sõjad ja rahutused. Konfutsius Meng-tzu. Xunzi Reeglid ja tõekspidamised kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale, käituda õiglaselt, sügava inimlikkuse (ren'i) tunnetamine, Kuldreegel: "ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid." li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muus...
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e
Slaidid peavad olema kergelt loetavad ei soovita tumedal taustal heledat kirja Kirjasuurus peab olema lugeja jaoks nähtav Joonistel on allkirjad, tabelitel pealkirjad Igasugustesse eriefektidesse tuleks suhtuda mõistlikult (mitte üle pingutada) jne Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata 2. Iseloomulikud tunnused Siin kirjeldad looma peamisi ja huvitavaid tunnuseid 3. Levik ja arvukus Siia pane võimalusel kaart, kus on näidatud looma levikualad 4. Elupaik ja viis Siia kirjutad, milliseid elupaikau loom peamiselt eelistab 5.Toitumine Millest toitub? Kuidas toitub? Kas vastsed toituvad teistmoodi? 6. Paljunemine Siin kirjeldad looma paljunemist, sh järglaste arv jne 7.Koht ökosüsteemis Koht toiduahelas Mõju teistele organismidele 8. Seos inimesega Kahju või kasu mida tekitab 7. Midagi huvitavat Midagi huvitavat looma kohta (mingid faktid ajaloost, pildid, videod vms) Näitavad, et on tehtud uurimistööd looma kohta 7
vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laamade liikumist seal, kus esineb sageli maavärinaid Iseseisev töö informatsiooni saamiseks Leia atlase kaardilt riike, kus on toimunud purustavaid maavärinaid Keelekasutus Uued mõisted Tumedas trükis, mis paistab silma ja näitab olulisust lugematagi Mõiste tekstis ka lahti kirjutatud
Parasvöötme sega ja lehtmets Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi....
4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen? Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntuimaid vanakreeka arhitektuurimälestusi
aherainemägesid. Põlevkivi Eestis Eestis leiduvat põlevkivi kukersiiti kihtide paksusega umbes kolm meetrit, on kõige rohkem Kohtla-Järve ümbruses. Kukersiit on maailmas parim põlevkiviliik, kõrge orgaanilise aine sisalduse ja sellest tulenevalt suure õlisaagise (2025%) poolest. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata , väikse kütteväärtuse tõttu. Levikualad Eestis Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse. Kaevandamiseks ebapiisava paksusega, kuid äratuntavad on tootsad kihid veel Tallinnast läände jääval alal, ida suunas ulatuvad aga mõnikümmend kilomeetrit Narvast Peterburi poole. Lõunasse saab kihte jälgida Juuru- Järva-Jaani- Mustvee jooneni. Peale Kirde-Eesti kaevanduspiirkonna on Eestis veel teinegi põlevkivileiukoht, nn
Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites
4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) 3. Geneetiline mitmekesisus Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam
Metsamajaandus tegeleb puude istutamine, hooldamine, haiguste, kahjurite tõrje, kuivendamine Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja toodete valmistamisega 17. Mis on metsatööstusklaster, millises piirkonnas paiknevad suurimad? Kõik hõlmuvad metsamajandamise, puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Lääne- ja Põhja- Euroopa, Põhja- Ameerika, Jaapan 18. Oska kanda kaardile erinevate metsatüüpide levikualad? 19. Nimeta suurima paberipuu toodanguga riigid, suurima küttepuidu toodanguga ja suurimad ümarpuidu toodanguga riigid? Paberipuu toodangga riigid: USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi. Küttepuidu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indioneesia. Ümarpuidu toodanguga riigid: USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia. 20. Millised on metsamajandamise põhimõtted? Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga, kaitsta kahjurite ja tulekahju eest,
Kui midagi paremat ei leidu, hakkavad nad krõbistama isegi betooni, pehmeid metalle, elektrijuhtmeid ja muid esemeid-materjale, mida nad toiduks ei tarbi. 3 Eestis arvatakse kõige kahjulikum näriline olevat rändrott. Ta on kohanenud inimesega kiiresti ja teda hävitatakse igal võimalikul juhul. Tänu oma kiirele kohanemisvõimele on ta vallutanud koduroti endised levikualad, kodurott on muutunud haruldaseks. Ka põldhiirte hävitamine on küllalt tülikas, kuna nende eluviis erineb oluliselt koduhiire omast. Närilised levitavad nakkushaigusi, mis võivad kahjulikud olla nii loomadele kui ka inimestele. Paljudes maailma maades pööratakse närilistega võitlemiseks palju tähelepanu, USAs on sellega seotud umbes 80 erinevat firmat. Suuremat kasvu närilised Suuremad närilised elavad rohkem metsades. Neid ohustavad kiskjad, kärbid, saarmad,
org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et
org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide tugeva kokkusurumise tagajärjel. Fotolt on näha, et
Kui näiteks kivimid satuvad oma harjumuspärasest keskonnast keskonda, kus on kõrgem rõhk või temp. siis sulavad nad üles ja moonduvad millekski muuks. Nt. marmor. 8. Mis on tulevöö, kus esineb? Tulevöö ehk vulkaanide esindusalad laamade piirialadel. Nt. Vaikse ookeani tulevöö ja Vahemere tulevöö. 9. Millest moodustub maakoor? Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest (kivimitest). 10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad? Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik. Vulkanism - Jaapani saarestik, Lõuna - Ameerika idaosas. 1 11. Noored kurdmäestikud. Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid, Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid. 12. Ookeani põhjareljeef. Manner, mandrilava, mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared. 13. Maailmamere keskmine soolsus. 35 promilli
teadlane Jacob de Geer oli Mandrijäätumise hääbumise kolm etappi: dani(1815 tuhat) , goti (1510 tuhat), flingatsiaalne (108 tuhat). Kasutas selleks viirsavide loendamise meetodit. Liustike sünni ja surmalugu Maksimaalse jäätumise ajal oli jääga kaetud 45 miljonit km2 maismaast ja suur osa poolustelähedasest merest. Liustiku tekkeks on vaja mõõdukat külma, rohkelt lund ja rohkelt sademeid. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritestud ookeanitest. Suured liustikud vajavad sulamsieks 10 tuhat aastat, Antartika ja Gröönimaa jääkilp koguni 100 tuhat aastat. Liustikukoorma all maapind vajus, sellest vabanedes hakkas aga kerkima. Mis juhtuks Antarktika liustikuga, kui nende keskmine mitmekümend kraadi alla nulli olev pinnatemperatuur tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete
isolatsiooniga - Rühm isendeid eraldub lähterühmast → geograafiline isolatsioon - Muutub eraldi rühma geneetiline struktuur (geenitriiv + mutatsioonid + kombineeritud muutlikkus) - Erinevates keskkonna tingimustes muutub loodusliku valiku suund - Aja jooksul → uued kohastumused - Tekib ristumisbarjäär lähterühmadega 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant - Ameerika ja Euroopa naarits 2. Bioloogiline isolatsioon - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants
92-99 % kivivilla mahust moodustab õhk, seega on tagatud hea soojusisolatsioonivõime. Kivivill laseb läbi veeauru sama palju kui õhk, tänu sellele on kivivill ,,hingav" ja tagab on hea mikrokliima. Kivivill omab suurt tulekindlust ja head heliisolatsioonivõimet. Kivivilla on töödeldud niiskuse imamisvõime vähendamiseks vastavate ainetega. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi. Ülejäänud osa moodustavad vaik ja õli. Kork, mis pärineb Euroopast ja Aafrikast (Põhilised levikualad: Hispaania, Portugal, Alzeeria, Maroko, Tuneesia). Korgitamme koorest tehtud isolatsiooniplaadid on looduslikud, nende tootmisel kasutatakse minimaalselt energiat ja nad on 100% ümber töödeldavad. Korkplaat moodustab seinas hea akustilise barjääri. Kork on tulekindel ja hea soojusisolatsioonivõimega. Ta on ilmastikukindel, kuid kuid salvestab ja vabastab õhuniiskust, seega sobib ta palkseina kõrvale häid sisekliimaomadusi toetama.
•Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Mis on maavärin? • Maavärin on maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine (vappumine), mis on põhjustatud kivimitesse kogunenud pingete vabanemisest. • Pinged kogunevad kivimitesse (litosfääri) eelkõige laamade liikumise tõttu, s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel. Üheks põhjuseks on näiteks konvektsiooniprotsessid. • Maavärinal vabaneb tohutult suur hulk energiat.
maapinnale jõuab Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid: - Laava - Tefra - tahke - Vulkaanilised pommid - suured - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid Vulkaanilised gaasid: - Veeaur - CO2 - Väävliühendid Lõõmpilv on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h Vulkaanide levikualad: - Laamade serva-alad - Laamade põrkealad - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid) - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax - Vahemerevöö - Nt. Vesuuv, Etna - Laamade lahknemisalad - Nt Hekla, Laki, Teide - Maakera “kuumades” täppides, “kuum täpp” on vahevöö tõusvate soojusvoogude kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala
Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada. Paris andis Aphroditele, armastusjumalannale, kes lubas talle Ilusa Helena, kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja. 9.Trooja asus Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 10.Väljakaevamised Mükeenes ja Troojas saksa ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann. Vanakreeka kunst. 1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr 2.Kunsti levikualad väljaspool Väike-Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika. 3.Kreeka templi põhiplaan sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel. Keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalakuju, sambad ümbritsesid hoonet kas ühes või kahes reas. 4.Dooria sammas (vanim stiil) kõige lihtsam, üleval kaks kiviplaati, üks kandiline, teine ümmargune, templil kaunistusriba-friis
[6] 8 Leetjad mullad hõlmavad ca 2,4% kogu Eesti maafondist ja 6,3% põllumaast. Levikualaks on kollakashalli moreeni puhul Pandivere kõrgustik ja punakaspruuni moreeni puhul Viljandi ja Tartumaa. Gleistunud pruunmullad hõlmavad 7,3% kogu maafondist ja 12% põllumaast.[7] Eesti muldkattest moodustavad normaalse arenguga gleimullad ca 27,7 %. Haritaval maal on gleimuldi 16,9% ja metsamaadel 30%. Suurimad levikualad on Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Soomaa põhjaosa ja Hiiumaa. [7] Kasutatud allikad [1] Geoportaal. Mullakaardi-kaardirakendus. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Mullakaardi-kaardirakendus/Varvikoodide- tabel-p174.html (24.04.2016) [2] Pria. Kaart. https://kls.pria.ee/kaart/ (24.04.2016) [3] Mullakaardi seletuskiri. mullakaardi_seletuskiri(1).pdf (24.04.2016) [4] Eesti muldadest põllumehele. http://webcache.googleusercontent.com/search?
4)Mille poolest erinevad dooria,joonia ja korintose sambad?Milline neist stiilidest on vanim? 5)Millised materjale kasutaisd vanakreeka kujurid? 6)Millise suure muutuse tüi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7)Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8)Miks lõid kreeklased nii palju meeskate? 9)Mille kaudu saame aimu vanakreeka maailikunstist? 10.Milliseid vanakreeka vaasimaali stiile tead?Mida kujutati? 11.Millised olid kreka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen?Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntumaid vanakreeka arhitekuurimälestisi. ETRUSKI JA ROOMA KUNST Etruski kultuur Etruski kultuur 8-3 saj. e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst
populatsioonis, arvukuse järsk langus - Pudelikaelaefekt - Asutaja efekt Liik, liigiteke Liigi moodustavad sarnaste tunnustega isendid, kes ristumisel annavad viljakaid järglasi - Liigi keskmiseks eksisteerimisajaks loetakse 10. milj. aastat - 90% maal elanud liikidest on väljasurnud - Isolatsioon - tagab liigi säilimise ajas 1. Geograafiline isolatsioon - liikide levikualad ei kattu → liigid ei ristu - Aafrika ja India elevant - Ameerika ja Euroopa naarits 2. Bioloogiline isolatsioon - liigi bioloogilised iseärasused, mis soodustavad ristumist oma liigiga ja takistavad ristumist võõra liigiga - Ajaline eraldatus - pudemine/õitsemine erineval ajal (kirss, õun) - Erinevad signaaltunnused - hääled, lõhnad jne, nt. sookured - pulmatants
kuulub üldistus. Vanasõna koosseisu võib kuuluda iga liiki kõnekäände. Samuti on vanasõna tunnuseks poeetilisus ja allegooria, ka personifikatsioon. Teistest rahvaluule lühizanridest on eesti vanasõnadel väga tihedad sidemed kõnekäändudega, kuid minimaalsed mõistatustega. Eestis on üles kirjutatud umbes 82 000 autentset vanasõna. Osa vanasõnu tuntakse üle Eesti, mõned on rahvusvahelisedki, kuid kolmandate levik piirdub ühe murdepiirkonnaga. Eesti vanasõnade esialgsed levikualad on: 1. Põhja- ja Kesk-Eesti, 2. saared, 3. Lääne-Eesti ja Edela-Eesti (kaasa arvatud Mulgimaa), 4. Lõuna-Eesti. Vanasõna on lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja tõde. Neid võib võrrelda elamisstrateegiatega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnad on rahva ühislooming. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline
8. Trooja sõda oli Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 9. Trooja linn asub tänapäeva Türgi territooriumil. 10. Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised
Põllumaast moodustavad gleistunud leetjad mullad suurema osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses (Mullateadus 2012). Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17% põllumaast (Penu 2006). Gleimuldadest suurima levikuga on leostunud gleimullad, moodustades ligikaudu poole kõigist gleimuldadest (Mullateadus 2012). Ka leetjate gleimuldade osakaal on suur: nad moodustavad ligikaudu 1/3 kõigist gleimuldadest. Nende suurimad levikualad on Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Raplamaal. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti mullastik. 2011. Eesti entsüklopeedia. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik 2. Muldade väliuurimine. 2013. Koostajad: A.Astover, E. Reintam, E. Leedu,R. Kõlli. Tartu. 70 lk. 3. Mullateadus. 2012. Koostaja: A.Astover. Tartu. 486 lk. 4. Penu, P. Eesti muldadest põllumehele. 2006. Põllumajandusuuringute keskus. http://pmk.agri
mullavee ja mulla neelava kompleksi kaltsiumirikkus. Gleimullad on aeglasti soojenevad, sest nad on veest küllastunud, seepärast algab nendel muldadel kevadine vegetatsioon kuskil kaks nädalat hiljem. Kultuurimaana kasutamisel vajavad kuivendamist. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel. Nende kuivendatud muldade perspektiiviboniteet võib olla 35-40 hindepunkti. Suurimad levikualad on Pärnu-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. [2] Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjatel liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Väga hästi sobivad teraviljade kasvatamiseks, kasutussobivus teraviljade kasvatamisele on 10 punkti. Kõige madalam kasutussobivus ehk 7 punkti on tatra kasvatamiseks. [2]
mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske.
· rekultiveerimine nõuab kapitalimahutusi. Litosfäär 3 (vulkanism) Mõisted: vulkaani ehituse mõisted (vulkaan, kraater, lõõr, magmakolle, kivimkehad e intrusiivid), magma, laava, vulkaanide liigid, kuumaveeallikad ja geisrid, aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid Vulkaanide paiknemine: (vt joonis lk 82 ja 63 Avita õpik 2002 või Maailma atlas lk 72, 73) Ülesanne: nimeta kuulsamaid, kõrgemaid jne vulkaane, näita kaardil. Kus on vulkaanide levikualad? (Subduktsioonialad, laamade lahknemise alad, kuumad täpid; vt laamade liikumise viise) Kuumad täpid (punktid) (vt Avita, lk 85). Osaliselt üles sulanud vahevöö kivimid ja magma liiguvad ülespoole, tekitavad vulkaane ka laamade keskel. Ookeaniline laam triivib astenosfääri peal omasoodu, kuum täpp jääb aga kohale. Kuumi täppe on palju, ei lange kokku laamade äärtega (nt Hawaii, Yellowstone). Seletust ei ole, miks magma tõuseb kõrgemale. Ka
lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ning esitati pillisaadetel, lisaks on uuemal rahvalaulul lõppriim ja salmid. Uuema rahvalauluga hakkasid tegelema ka mehed, mistõttu muutus sisu laieldasemaks ja vanamoodne keel asendus uuemaga. Laulude viisid muutusid pikemaks ja keerulisemaks, rütmipilt mitmekesistus. 2)Rahvalaulude levikualad, erinevused piirkonniti. Vanimad ülestähendused. Vanimaks rahvalaulu vormiks on regilaul, kus üldiselt oli viisi kordus ühehäälne ja monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane. Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest. Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni
talituste, kvaliteedi ja kasutussobivuse halvenemist MULDADE PARIM KAITSE ON NENDE ÕIGE KASUTAMINE. IGALE MULLALE VASTAVALT TEMA VÕIMETELE Võib jagada: * ehitusdegratsioon, olme-, masina-, looduslikdegratsioon 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. 72. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised levikualad Eestis jne. Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide arvestuse edukas läbimine. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 20 punkti: • 5 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 5 punkti) • 2 avatud küsimust (üks 3-punktiline ja üks 6-punktiline – kokku 9 punkti) • mullastikukaardi ülesanne 6 punkti Koostas: Alar Astover Tartus, 29.04.2014
pinnamoest, muld- ja taimkattest. · Jõgede kaudu voolab üleliigne vesi jõgikonnast ära. · Järved ja sood on kujunenud maapinna nõgudesse, kust vee äravool on takistatud. · Sood on liigniisked alad, kus tekib ja laguneb turvas. Sood tekivad järvede kinnikasvamise või maapinna soostumise tagajärjel. · Jäätunud alade hulka kuuluvad mäe- ja mandriliustikud, igikeltsa ja alalise merejää levikualad. · Mageveevarud on maailmas kahanemas, sest nende kasutamine on suurem, kui neid looduslikult juurde tuleb. · Maailmamere põhilised kasutusalad on laevandus, kalandus, loodusvarade ammutamine, puhkemajandus,energeetika. · 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral. Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus, mäestikud ja paljud muud tegurid muudavad kohapealseid tingimusi.
lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel
-- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale. Geiser on perioodiliselt vett ja auru purskav kuumaveeallikas. Neid leidub vulkaaniliselt aktiivsetes piirkondades. Geisri tekkimiseks on vajalik vastav maa-aluste lõhede ja reservuaaride süsteem, vee allikas ning geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku. Tegutsevaid geisreid on maailmas ligikaudu tuhat. Olulisemad geisrite levikualad on Geisrite org Kamtsatka poolsaarel, Uus-Meremaa Põhjasaar, Island, Yellowstone?i rahvuspark ning Steamboat Springs ja Beowawe Geyser Field Ameerika Ühendriikides, El Tatio org Tsiilis, Umnaki saar Aleuudi saarestikus. Andke õpilastele ülevaade geotermaalenergia olemusest ja kasutamise võimalustest. Geotermaalenergia ehk geotermiline energia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja
sajandil millest hiljem eralduvad üksikud keeleharud ja keeled (puu oksad), Soomeugri keeled tänapäeval nimetatakse eraldumis- ehk divergentsiteooriaks. Kaardil 1 on esitatud uurali keelte levikualad 20. sajandil. Kaarti silmitse- Joonis 3 kujutab aga harali juuri, des võib täheldada, et neenetsid, nganassaanid ja handid asustavad ala, mis eel- mis tihenevad maa peal võsasti- on mitu korda suurem kui ungari ja eesti keele levikuala. Tuleb aga arvesta-
hakanud. Põhjuseks on ookeanist lähtuv soe voolus, mis pääseb liustiku suudmeni jääd altpoolt sulatama. Muutuste taga võib olla ka Antarktika vulkaaniline aktiivsus. Antarktika Liustikud Liustike jäämass oleneb lokaalsest kliimast ehk milline on sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaal. Et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Juurdekasvu tagavad sademed. Kõvast pakasest üksi ei piisa, kui lund pole või on vähe. Suurimad mandrijää levikualad on ümbritsetud ookeanidest, mis on valdava osa aastast jääkatteta ning seetõttu pidevaks sademete allikaks. Viimastel kümnenditel on ülekaalus liustike taandumised. Eriti drastiline on kadu Alpi liustike puhul. Alates 1850. aastast on pindala vähenenud 30-40%, mass poole võrra. Kasvutrendi on täheldatud osade Kanada, Lõuna-Norra ja Patagoonia liustike juures. Lõuna-Norra liustike mahu muutused 1963-2004 Merepinna tõus
lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel
lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad. Puistu boniteet männienamusega metsades suhteliselt kõrge, I-II klass. Põllumuldade keskmine boniteet on 35...45 hp. Leetunud mullad moodustavad kogu Eesti maast 3% ja põllumuldadest 3,3%. Umbes ¾ leetunud muldadest on metsade all. Peamised levikualad Kagu-Eestis, vähem Põhja-Eestis (Kunda ümbrus). 3. Gleistunud leetunud mullad. a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg. Lisaks perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee tase. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel pole kuivendus hädavajalik. b) Gleistunud leetunud mullad LkI-IIIg. Liivadel tekib Bhf-horisondiga mullaprofiil: (O)-A-E-Bhfg-Cg. Raskematel
mõisted: murrang, maavärin, epitsenter. Maavärinate esinemispiirkonnad: · Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Väiksemaid maavärinaid võivad esile kutsuda: · Koobaste sisselangemised · Kaevanduste varingud · Maaalused 10 Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid
Horisondis märgatavad ka roostetäpid. Kuna horisont on tugevalt rähkne, siis algab keemine juba 23 cm sügavuselt. Rähksuse, liigniiskuse ja keemise kõrguse järgi (20 cm) selgub, et tegemist on rähkse gleimullaga, mulla kood on Gk. Muldade klassifikatsioonis kuulub see gleimuldade alla. [4] Joonis 9. Metsakeve profiil 5.3.1 Levik ja osatähtsus 17 Gleistunud rähkmuldada suurimad levikualad asuvad Saare-, Lääne- ja Hiiumaal. Kui kõrgematel aladel kaasnevad selliste muldadega paepealsed mullad, siis madalamatel kohtadel küllastunud turvastutnud ja madalsoomullad. Tartumaal on rähkne gleimuld väga vähe levinud, moodustades kõikidest muldadest tühise osa. (10 ha) [1] [4] 5.4 Vaatluse all olevate muldade võrdlus Esimene sügavkaeve tehti põllul, mullaks määrati KI. Rohumaakaevest selgus, et tegemist on Ke mullaga. Metsas tehtud kaeve muld on Gk
lahutusvõime. Nt basalt. Obsidiaan e vulkaaniline klaas on looduslik amorfne kvarts (kvartsklaas), mis sisaldab mitmesuguseid lisandeid (raud, magneesium). Omadustelt kõva, habras, värvus tingitud lisanditest. Obsidiaani purunemisel tekkivad väga tervavate servadega killud. Teke: looduslik, tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel (tahkestunud amorfne silikaatne laava, mis kiire hangumise tõttu pole jõudnud kristalliseeruda). Levikualad Mehhiko, Jaapan, USA, Island, Siber, Kreeka. Rakendati kiviajal töö-, jahi- ja sõjariistade (noad, nooleotsad) valmistamiseks. Tänapäeval ehiskivina (eriti nn. vikerkaarobsidiaan, rainbow obsidian). Piiratud ulatuses kasutatakse obsidiaanskalpelle ka tänapäevases kirurgias. Amorfne = kristallideta = klaasjas. 15 65. Magmakivimite klassifikatsioon tuginedes ränidioksiidi sisaldusele ultraaluselised, aluselised,
vastavalt nendele erinevused taimestikus. Praegusest Eesti territooriumist oli juba neemeni Eestis. ajajärgu lõpul suur osa (Madal-Eesti) Balti jääpaisjärve all. Balti ajajärgul kujunes sellest Joldiameri, edasi Antsülusjärv, Litoriina- ja Limneameri. Viimane staadium kestab veel praegugi. Nende veekogude tegevuse tulemusena on Madal-Eestis kujunenud mitmesugused rannamoodustised (rannasetted) ning mere- ja järvesetted. Nende tüüpilisemad levikualad on Kasari ja Pärnu jõe madalik, kus esinevad tüsedad viirsavisetted, mis pinnalt on valdavalt kaetud meresetteliste liivade, saviliivade ja liivsavidega. (Balti mere erinevate staadiumide setted ei ole iga kord setete iseloomu järgi selgelt eristatavad.) Balti ajajärgu algul oli Kõrg-Eesti maismaa, Madal-Eesti aga vabanes järk-järgult mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka tänapäeval (kuni 3mm aastas).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
