Parasvöötme sega- ja lehtmets (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Sega- ja lehtmets

Sega- ja lehtmets Referaat Asend. Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad Euraasia, ja Põhja-Ameerika mandritel. Hõlmab selliseid riike nagu Saksamaa, Sotimaa, USA, Ungari, Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Kliima. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega, temperatuuri aastased erinevused on suured, sademeid on piisavalt ( 400 ­ 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel

Kehaline kasvatus

4

docx

MAAILMA METSAD

Taigarahva peamiseks tegevusalaks on ajast aega olnud metsandus, jahindus, kalandus ja loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias on ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu, kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. SEGA-JA LEHTMETS Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-

Geograafia

14

docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10

Geograafia

4

odt

Loodusvööndid

(pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik ­ mustmullad ­ kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks)  5. Taimestik ­ kõrrelised, rohtkate 6. Loomastik ­ loomi vähe, sest pole piisavalt toitu. Peamiselt närilised ja hobused. Lennuvõimetud linnud. 7. Inimtegevus ­ maailma suurimad teraviljalkasvatuse piirkonnad. Karjakasvatus. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS 1. Kliimavööde ­ parasvööde 2. Kliima ­ kaks kliimatüüpi: 1) mereline kliima ­ sademeterikas, aastaringne temperatuuride amplituud väike: talvel soe, suvel jahe 2) mandriline kliima ­ kuiv, aastaringne temperatuuride amplituud suur: talvel külm, suvel soe 3. Piirkonnad ­ Euroopa, USA idarannik, Ida-Hiina 4. Mullastik ­ pruunmullad ­ toitainerohked, piisavalt huumust. Püsivad raua- ja alumiiniumiühendid. 5

Geograafia

20

docx

Geograafia koolieksam 2013

Rahvastikuprotsessid on pikaldased, kiireid muutusi ei toimu. Kõik maailma piirkonnad läbivad need etapid, mõnd etappi vahele jätta ei ole võimalik. Pilet 10. 1. Levinumad mullad. Nende kujunemine. Gleimullad: · Tundra · sademed > aurumine; · igikelts takistab vee imbumist · liigniiskus ja hapnikuvaesus · tekivad gleimineraalid · väheviljakad Leetmuld: · Parasvöötme okasmetsad; · sademed > aurumine; · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; · alused leostuvad ja muld hapestub; · kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; · mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). Pruunmuld: Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud.

Geograafia

67

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

Eesti metsad

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad

33

docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

36. Loetlege metsapuude seemnekandvust mõjutavad tegurid. Mis on seemneaasta ja seemnevaheaasta? Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil seemnesaak on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. 37. Mis on puhtkultuurid ja segakultuurid? Sega- ja puhtkultuuride eelised ­ puudused? Segakultuurid on: 1) tootlikumad, kuna segus olevad puuliigid on enamasti erineva juurestiku, toitainete vajaduse ja valgusnõudlikkusega, nii kasutatakse paremini ära mulla toitainetevarud ja päikeseenergia, 2) parandavad mulla omadusi (näit. kase- kuuse segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusiku mõju), 3) vastupidavamad putukkahjuritele ja seenhaigustele.

Eestii metsa ökosüsteemid

Meedia

Kommentaarid (0)