Parasvöötme sega- ja lehtmets (0)

Parasvöötme sega­ ja 
lehtmets
Sandra Ivanov
Levikualad:
o
Põhjapoolkeral väga ulatuslik
o
Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast 
leidub parasvöötme metsi väga vähe
Kliima:
o
Keskmiselt sademeid 500­1000 mm aastas
o
Aasta keskmine temperatuur  3­10° C
o
Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev 
sademete hulk
o
Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel 
võib langeda kuni ­15°C
Kliima:
Mullastik :
o
Levivad  pruunmullad
o
Kevadeti  laguneb orgaaniline aine inten­
siivselt
o
Valitseb pruun värvus
o
Huumust mõõdukalt
Taimestik :
Suvel pakatavad leht­ ja  segametsad  rohelisest värvist. Aga 
nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui 
sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes 
ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed 
langevad.
Taimestik:
Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi. 
Seega on tegemist siirdealaga leht­ ja okasmetsade vahel.
o
Puurinne  – ülekaalus on tamm, pöök,  vaher , pärn, saar, 
jalakas , kastan, pähklipuu,  Ameerikas ka hikkoripuu
o
Madalam puurinne – koosneb peamiselt kasest, haavast ja 
pajust
o
Paremates kasvukohtades esineb põõsaid – sarapuu, 
kuslapuu, rododendron jt
o
Rohu­ ja  samblarinne  on rikkalik
Puud:
o
Pöök
o
Hikkoripuu
o
Vaher
o
Paju
Põõsad:
o
Sarapuu
o
Kuslapuu ( marjad  mürgised)
o
Rododendron
Loomad:
o
Tüüpilisemad on seemnetest, pähklitest,tammetõrudest ja 
ka kõigesööjad  imetajad
o
Kiskjaid ja ulukeid on küttimise ning tiheda asustuse tõttu 
väheks jäänud
o
Linnud  on enamasti seemnetest ja pähklitest toituvad, nad 
aitavad kaasa  lehtpuude  levikule
o
Rändlinnud on enamasti putukatoidulised
o
Loomad on  kohastunud  aktiivse elvuviisiga, vaid osad 
neist jäävad  talveunne .
Imetajad ja  kiskjad :
o
Metsnugis
o
Metssiga
o
Metskass
Linnud :
o
Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi 
sabatihaste salgad. Need püsivad koos tänu sellele, et linnud 
peavad häälitsedes omavahel sidet.
o
Roherähnid söövad Putikaid,kes puude sisse käike uuristavad. 
Rähni jalal on kaks ette­ ja kaks tahapoole suunatud varvast. 
See aitab tal mööda puutüvesid ronida.
Inimtegevus:
o
Soe ja niiske suvi, pehme talv, head  mullad  ja metsade rohkus 
on tiheda asustuse peamisteks tingimusteks
o
Metsavööndis on pikka aega tegeldud karjakasvatuse, 
maaviljeluse, metsanduse kui maavarade kaevandamisega
o
Maastike ilme on suuresti inimese poolt loodud
o
Olulisemad maavarad praegu on ­  nafta ja  gaas
o
Peamise põllukultuurid on  ­  nisu,  rukis ,  oder ,  kartul  ja 
paljud söödakultuurid
o
Lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini
o
Niitmise vajadus on kujunadanud uue  taimkatte  tüübi­
niidud.Märgadel aladel on  puis ­ ja lagesood.
Tänan 
vaatamast!
J

Document Outline

• Slide 1
• Levikualad:
• Kliima:
• Kliima:
• Mullastik:
• Taimestik:
• Taimestik:
• Puud:
• Põõsad:
• Loomad:
• Imetajad ja kiskjad:
• Linnud:
• Inimtegevus:
• Slide 14
• Slide 15