Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata (0)

1 Hindamata
Punktid
Oluline!
Jälgi, et slaidil ei oleks li ga palju teksti – kasuta 
märksõnu
Soovitatav on panna slaidile mõni iseloomulik pilt
Kasuta kõigil slaididel samasugust kujundust, 
tähekuju ja tähesuurust
Kui tekst ei mahu ühele slaidile ära, si s tee mitu slaidi 
(nt 6.1 paljunemine, 6.2 arenemine jne)
Kui lisad linke videolõikudele, si s pead enne 
ettekannet proovima, kas need töötavad
Salvesta  ettekanne soovituslikult .ppt failina  (võib ka 
lisaks veel .pdf failina)
Natukene vähemoluline, kuid siiski oluline
Slaidid peavad olema kergelt loetavad – ei 
soovita tumedal taustal  heledat  kirja
Kirjasuurus peab olema lugeja jaoks nähtav 
Joonistel on al kirjad, tabelitel pealkirjad
Igasugustesse eriefektidesse tuleks suhtuda mõistlikult (mitte üle 
pingutada)
jne
Seitsetäpp-lepatriinu 
Coccinel a septempunctata 
2. Iseloomulikud tunnused
Siin kirjeldad looma peamisi ja 
huvitavaid tunnuseid
3. Levik ja arvukus
Siia pane võimalusel kaart, kus on näidatud looma levikualad
4. Elupaik ja vi s
Siia kirjutad, milliseid elupaikau loom peamiselt eelistab
5.Toitumine
Millest toitub?
Kuidas toitub?
Kas vastsed  toituvad teistmoodi?
6. Paljunemine
Siin kirjeldad looma paljunemist, sh järglaste arv jne
7.Koht ökosüsteemis
Koht  toiduahelas
Mõju teistele organismidele
8. Seos inimesega
Kahju või kasu mida tekitab
7. Midagi huvitavat 
Midagi huvitavat looma kohta (mingid faktid ajaloost, pildid, videod vms) 
Näitavad, et on tehtud uurimistööd looma kohta
7. Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse loetelu

Document Outline

  • Oluline!
  • Natukene vähemoluline, kuid siiski oluline
  • Slide 3
  • 2. Iseloomulikud tunnused
  • 3. Levik ja arvukus
  • 4. Elupaik ja viis
  • 5.Toitumine
  • 6. Paljunemine
  • 7.Koht ökosüsteemis
  • 8. Seos inimesega
  • 7. Midagi huvitavat 
  • 7. Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #1 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #2 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #3 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #4 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #5 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #6 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #7 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #8 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #9 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #10 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #11 Seitsetäpp-lepatriinu Coccinella septempunctata #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 222653 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Paranda valed väited. a) Viljastumine toimub suguliselt paljunevatel organismidel. b) Lahksugulises organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. c) Kehaväline viljastumine on võimalik vaid veeloomadel. d) Mittesugulise paljunemise korral on järglastel vanematest erinevad tunnused. e) Liitsugulisuse puhul saadakse järglased viljastumata. f) Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta lepatriinu arengu skeemil esinevatele numbritele vastavad arengujärkude nimetused. 1 → 2 → nukk → 3 3.2. Kas lepatriinu areneb vaeg- või täismoondega? 3.3. Koosta toiduahel lepatriinu vastsega. Arvesta, et nii vastne kui ka valmik on loomtoidulised. --- 23 Ülesanne 4. 4.1. Kirjuta rohutirtsu arengujärkude nimetused õiges järjekorras alustades munast. 4.2. Kuidas nimetatakse sellist arengutüüpi? 4.3. Miks noor rohutirts kasvab vaid teatud perioodidel? 4.4

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

Eesti keel
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle

Arvutigraafika
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
ÜLESANNE I PINNATÜKK
566
pdf

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva

Autocad
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun