Lehtpuu oksade kirjeldused (1)

Kutsekool - Metsandus - Dendroloogia

5 VÄGA HEA

Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi

Lõik failist

Oksade kirjeldused
VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL
Astlad

Harilik kukerpuu – kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane.

Tunbergi kukerpuu – üks astel. Puit on punane.

Karvane viirpuu – peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm)

Harilik robiinia – pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel
x x x x

Äädikapuu – heledad pungad , vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline.

Must lepp – pung musta värvi, jämedam palja koorega oks
Pungaroots on pikk 3-5 mm

Hall lepp – koor on karvane, pung on natuke halli kattega

Arukask – koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad karedaks)

Sookask – pehmed ja karvased oksad .

Hõberemmelgas – karvane
Pungad on nagu pardinokad, liibuva kujuga

Leinaremmelgas – painduv , kollane vars

Harilik pärn – kollakaspruun, koor on paljas
Oks on võnklik, pung on punakaspruun

Suureleheline pärn – karvane oks, koor on pruunikam,
noored võrsed võivad punakad olla

Harilik haab – läikiv koor, liibuvad suuremad pungad, pung on sale ja sihvakas , punga ots on terav .

Harilik toomingas – koor pruun, teravatipulised koonilised pungad. Pungad liibuvad ja väikesed. Eriline lõhn!

Harilik jalakas – tumedad teravkoonilised ümarad mustjaspruunid pungad, suur pungaalune kolmnurk. Oks võnklik!

Künnapuu - kollase pruunikirjud…? (Pilti polnud, vist ei pea)

Harilik tamm – tipus on kolm või enam punga, pungad tõrukujulised, ümarad, külgpungad väiksemad.

Punane tamm – tipus 3 või enam punga, pung on teravatipuline, arvukad külgpungad teravkoonilised

Harilik pöök – teravkoonilised ja väga pikad pungad, pung on terav. Oks on tumepruun .

Suureleheline tobiväät – oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged.

Harilik metsviinapuu – suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte.

Harilik sarapuu – koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud.

Suur läätspuu – roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks.

Alpi kuldvihm – rohelisel koorel hõbedased pungad.

Raagremmelgas – roheline koor, võib olla urbi . Pung on pruun

Hall pähklipuu – tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks.

Harilik pihlakas – pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks.

Tähktoom pihlakas – sama kui eelmine , kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem.

Tume aroonia – punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu

Läikiv tuhkpuu – oksad on paksult võrsumispungi täis

Lodjapuu – punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada.

Võnkpärg enelas – vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all.

Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun.

Nipponi enelas – hästi sooniline ja väga palju pungi , pikk ja sirge oks punane.

Verev õunapuu – puit on seest punane, pisikesed pungad ja võivad olla veidi viltjad

Magesõstar – valkjas oks on laineline , pung on valge ja liibub oksa külge.

Kuldsõstar – koor on pruunikas-kollane, pungad väikesed nagu konksud .

Heitlehine rododendron – palju väikeseid kasvupungi, kollased suured pungad, jätab mulje, nagu läheks kohe lehte

Dauria rododendron – rohelised lehekesed on küljes.
PUNGAD ON VASTAKUTI

Harilik saar – süsimustad kolmnurka hoidvad pungad ja roheline koor

Harilik vaher – keskel suur pung, külgedel kaks väiksemat, koor on pruunikas. Pung: suur, ümar ja koonusjas, punga all on kaar.

Saarvaher – pikk, sile ja libe oks, läigib ( rohekas -pruun). Hõbedase tooniga pung, kaelus ümbritseb punga, pung on väga väike.

Harilik sirel – tipus 2 suurt punga, mustjas hall oks.

Harilik kikkapuu – roheline ja kandiline oks, servas korgiliistakud, pungad on rohelised ja ümmargused

Korgikikkapuu – sama kui eelmine aga tiivad on pikemad (vt joonis)

Harilik lodjapuu – (ära aja sireliga segi!) pungad on kilpkonnakujulised, oksa ülemine osa on surnud

Villane lodjapuu – sibulakujuline õisik, ei ole pungasoomuseid.

Sinine kuslapuu – kolm punga koos (ümarad)

Tatari kuslapuu – pungad on kahekaupa, koor on hall-hõbedane.

Harilik hobukastan – suured lehearmid ja väga suur tipupung.

Jaapani juudapuu lehik – ilusad punased pungad, läikivad. Koor on pruun. Pung meenutab küünist ja liibub vastu oksa, väga väike pung.

Punane leeder – spetsiifiline lõhn, paks ja helepruun-hallikas oks. Säsiosa on pruun. Punga all on suur kolmnurk

Must leeder – säsi osa on valge, muidu eelmisega sarnane.

Amuuri korgipuu – puit on kollane, hobuseraua kuju punga ümber.

Kare deutsia – seest õõnes toru , ilma säsita, kasvõi puhu sisse. Kollakas oks on sile.

Laialeheline ebajasmiin – heledad kolmnurgad, koor on hall. Pungad on pisikesed, keera et näha!

Harilik ebajasmiin – koorevärv on pruun, punga pole näha. Ebajasmiinidel on pikad peened külgraod.

Korea forsüütia – helepruun kollakas oksakoor, punga tipus must tükike, tipus tipppung.

Varajane veigelda – viljad , kuprad jäävad külge. Oks on hall ja kupar tumepruun.

Siberi kontpuu – ilus punane koor (1a oks), pungasoomused puuduvad (vana oks on pruunikas).
MÄNNASELISE ASETUSEGA

Aedhortensia – pruuni koorega, ümmargune pung, pungad ilusasti ümber koore ringjalt. Puishortensia koor on hall.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-08-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Triksu Õppematerjali autor

Konspekt lehtpuu okste kirjeldusest. Materjal koostatud, et lihtsustada lehtpuu okste äratundmist talvel. Väljatoodud tähtsamad ja äratuntavamad tunnused.

lehtpuud okste kirjeldus okste tunnused

Sarnased õppematerjalid

docx

Dendroloogia praktikumide konspekt: lehtpuud, okaspuud

Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga (hästi pikad ja pehme

Ainetöö

ppt

Puittaimed

Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaatika On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid

Dendroloogia

pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

lõunaosa Võra koonusjas, kuhikjas või lai- kuni kitsaskoonusjas, kitsaskoonusjas, laikoonusjas kuni sammasjas kitsaskoonusjas ebakorrapärane; kuuskedest kõige koonusjas, korrapärane oksad peened, sihvakam, vanemas lühikesed eas sammasjas Koor õhuke, hallikaspruun; õhuke, hallikaspruun, õhuke, hallikas- või õhuke, tumepruun, hallikaspruun, kestendav või vanemas eas kestendav või sile punakaspruun, vanemas eas plaatjas plaatjas väikeplaatjas, soomusjas peenplaatjas või

Dendroloogia

142

pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Areaal Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Hobukastani- keerukoi Harilik pöök Fagus sylvatica AREAAL Lääne- ja Kesk-Euroopa SUURUS 30-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. VÕRA Veidi lookleva tüvega, laimunaja võraga, puistus hästi laasuv. Vabalt kasvades võra laiuv. Oksad tugevad, pikad. KOOR, VÕRSED Sile, hall, vanemas eas ribiline. Noored võrsed punakaspruunid, peenikesed, algul siidkarvased. Pungad kuni1,5 cm pikad, värtnakujulised, teravatipulised, võrsest eemalehoiduvad. LEHED Vahelduvad lihtlehed, 5-10 cm pikad, ovaalsed, terve või lainelise servaga, leheservas valged ripsmekarvad. Külgrood pöörduvad enne leheserva järsult tipu suunas. Leheroots kuni 1 cm pikk, karvane.

Aiandus

xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub

Dendroloogia

107

pdf

Taimede paljundamine 2016

kontpuu). seemikud kasvavad algul väga aeglaselt (pärn, kikkapuu). seemned on madala idanevusega (hortensia, deutsia, enelad). Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini pistokstega ja haljaspistikutega paljundamist ja pookimist. 27.04.2016 Marje Kask 44 Paljundamine võrsikutega · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. · Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Muld peab olema viljakas, vaja on väetada. · Emataimed istutatakse vahedega 2,5-3 x 2 m, väiksemakasvulisi põõsaid tihedamalt. · Järgmisel aastal lõigatakse põõsad tüükale. · Kui noori võrseid moodustub peale lõikamist 8 10, võib järgmisel kevadel pooli neist mullata. Kui võrseid moodustus vähe, tuleb neid veelkord tagasi lõigata. · Kui emataimi kasutatakse järjest mitu aastat, tuleb lasta

Bioloogia

137

docx

Puu ja põõsad

Lõuna-Eestis kasvab looduslikult, mujal levinud ilupõõsas, puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses Märkused SIBERI KONTPUU Euroopa kirdeosa, Siber, Kaug-Ida, Mongoolia Päritolu 2-3 m Kõrgus peente okstega püstine või kaarduvate okstega põõsas Kasvukuju vanemad oksad hallikaspunased, nooremad erepunased. Noored võrsed kaetud vahakirmega Võrsed külgpungad kahe soomusega, kujult lantsetjad, 0,3-0,7 cm pikad, roostepruunid ja hallikarvased Pungad vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel Lehed lehed lillakaspunased

Dendroloogia

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra

Dendroloogia

Rohkem sarnaseid