Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõndimine, jooksmine, hüppamine. Peenmotoorsete oskuste all mõeldakse käeliste oskuste arengut nagu
Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole (Lember, Uriko, Mets jt: 32). 9. RASEDUSKUU 9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27). Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 cm pikkune, kaalub 2,5 kg ning tema pea läbimõõt on umbes 9 cm. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Laps on valmis sündima(Lember, Uriko, Mets jt: 32-33). LAPSE EELDATAV ARENG ESIMESEL ELUKUUL Ühe kuu vanune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. Tema käed on enamasti surutud rusikasse. Lapsel on suur imemisvajadus ja seoses sellega võib ta pöidlad või koguni oma rusika suhu toppida. Ärkvel olles hakkab laps häälitsema ja naeratama (Väikelapse areng 1-kuune. 25.09.2011). 7 LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab
umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rinna najal tunneb beebi ema tuttavaid südamelööke. Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima. Kõne ja kõndimine
Individuaalsed erinevused lapse arengus on üsna suured ja avalduvad ka arengutempodes. 1.4.4 Füüsiline areng Viljastumishetkest sünnini kasvab laps tavaliselt 50-52 cm pikkuseks. Aastased lapsed on keskmiselt 75-82 cm pikkused. Poiste kaal on kolmekordistunud enamasti 11-kuuseks saades ja tüdrukutel on samad näitajad 13 kuu vanuselt (Einon 2000:10). Lapse kasvutempo on kõige suurem esimese kuue elukuu vältel. Esimese eluaasta jooksul õpib laps hoidma pead, istuma, roomama, toe najal ning iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma ning sellega manipuleerima. Progressiivsete liigutuste ja toimingute kõrval võivad ebasoodsate kasvutingimuste korral kujuneda liikumise tupikteed (sõrmede imemine, näo juurde viidud käe imetlemine, neljakäpakil kiikumine). Nimetatud liigutused eraldavad last välismaailmast - nende ajal toimub kõigi teiste reaktsioonide pikaajaline pidurdumine.
13.24 Laps keerab pea ema poole ja vaatab teda. Laps keerab pea ,,tudeng 3" poole ja vaatab teda. 13.24 Laps roomab umbes pool meetrit ,,tudeng 3" poole, jääb seisma. 13.24 Laps vaatab ,,tudeng 3" ja tema ees olevat sülearvutit, lapse suunurgad liiguvad üles ja alla. 13.25 Laps vaatab ,,tudeng 2'te" ja roomab tema poole, suunurgad on üles, teeb lühida häälitsuse. 13.25 Laps näeb lauda, kus on sülearvuti. Hakkab selle poole roomama. 13.25 Laps jõuab lauani, püüab ennast laua najal seisma ajada. Lapsel on keel suust väljas. 13.26 Laps seisab, toetudes lauale. Laseb lauast lahti ja teeb neli sammu ema poole. 13.26 Laps kukub, aga paneb käed laiali ning maandudes ette. 13.26 Laps roomab puuri poole, kus sees on jänes ja mille kõrval on kast mänguasjadega ja mänguasjad. 13.27 Laps jõuab mänguasjade kasti juurde. Võtab maast mänguasja, hoiab sellest mõlema käega kinni
Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja kõik mud väikesed asjad on vaja panna väljaspoole lapse käeulatust. Beebi võib need hingamisteedesse tõmmata või alla neelata ja mürgituse saada. Mida noorem on imik, seda kergemini on ta "tühjaksvalatav". See tähendab, et pärast söömist võib maosisaldus (eriti siis, kui on alla neelatud ka palju õhku) tulla suhu, kust see aga koos sissehingamisliigutusega võib
Teiste inimeste ütlusi mõistab kahe- aastane vaid juhul, kui need on lühikesed ja seotud hetkesituatsiooniga. Lapse motoorika areng Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. Iga oskuse valdamine viib edasi keeruliste ja raskemate ülesannete omandamisele. Suur osa imiku arengust on seotud oma keha valdama õppimisega. 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad ( sõnavaras on ligi 10 sõna). Proovib aidata vanemal ennast riidesse panna. 15 elukuuks õpib iseseisvalt käima, ukerdab trepiastmetel, viskab esemeid (mänguasju) mänguajal, avaldab enda soove zestide või hääle kaudu. 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni, visata tugevasti palli
2.kuu Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Oskab haarata ühe käega teist kätt (2-4 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) Kõhuli olles tõstab käsi (2-3 kuu) Koogab (2-4 kuu) Vastab naeratusele (2-3 kuu) Jälgib silmadega liikuvat objekti (2-3 kuu) 3. kuu Kõhuli olles tõstab rindkeret (2-5 kuu) Hoiab käes ja vehib esemetega millest on kerge kinni haarata n. rõngad, kõrinad (2,5-4,5 kuu) 4.kuu Pöörab end küljele (3,5-6,5 kuu) Püüab haarata käeulatuses asuvat mänguasja (4-6 kuu) Hoiab mänguasja käes (4-9 kuu) Pöörab pead hääle suunas (3,5-5,5 kuu) Kätest istuma tõmmates hoiab hästi pead (3,5-6,5 kuu) 5. kuu Tõstab iseseisvalt kõhuli asendis rindkeret ja õlgu (5-7 kuu) Pöörab end kõhult seljale ja tagasi (5-7 kuu) Üritab roomata ja haarata käeulatusest kaugemal olevaid esemeid (5-8 kuu) Tõstab asju ühest käest teise (5-6 kuu) 6. kuu Haarab väikeseid asju (6-8 kuu) Võõrastab (6,5-8,5 kuu) 7. kuu
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul
Rolleri tagaistmel sõites põrkas autoga kokku. Lendas vastu auto esiklaasi. Jooksis üle tee, sai autolt löögi ja lendas kapoti peale. Veel näiteid traumadest... Vigastas puuoksaga silma, silmast verejooks, ei näe. Rakett lendas silma. Lõikas käel veenid läbi (konflikt sõbraga). Tegi endale saumikseriga jäätisekokteili, püüdis seda suuga puhastada, kui mikser kogemata tööle läks. Vasaku käe pöial jäi ukse vahele, sõrme otsast tuli tükk ära. Tantsimise ajal tegi ettepoole salto ja kukkus peaga vastu põrandat. 15-18aastastega juhtunud õnnetused Sai praktikal elektrilöögi, pärast mida tekkis sees värin. Mõlema käe kahel sõrmel põletusjäljed. Sai majaomanikult, kes soovis rünnata teist meest, noahaava. Võõras koer hüppas üle tara, hammustas säärest ning hüppas oma aeda tagasi.
nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule." · Mähkme vahetamise ajal võib lauldes suudelda lapse nina, varbaid või sõrmi. UURINGUTE ANDMETEL sõltub lapse võime oma emotsioone kontrollida tema varajastest kogemustest ja kiindumustest. See kuidas me last puudutame, kohtleme ja kasvatame, avaldab püsivat mõju tema kujunemisele. See mäng tekitab imikus kindla ja turvalise tunde. KUHU SEE LÄKS? · Hoia eredavärvilist mänguasja lapse silme ees. · Liiguta seda aeglaselt ning räägi, milline see on. · Kui oled kindel, et laps jälgib eset, vii see aeglaselt ühele poole. · Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda.
( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära, - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla. TEE TALLE PAI · Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma. · Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid, näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kompetentsus kujundite, keele ja teiste sümbolite arusaamisel suhteliselt väike. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Eeloperatsionaalne periood - 2-7 eluaastat - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).
Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
Ei õpita 9 rääkima kui nt lihtsalt telekas mängib (nt kui on kurt-tummad vanemad). Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele ema nimetab ja kirjeldab mänguasja. Nimisõnad, omadussõnad tulevad esile. 2. Ekspressiivne stiil Tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem. Kasutatakse tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeritud teadete andmisele. Väiksem nimisõnade maht. Kõik sai alguse C. Fergusonist nii räägitakse ka kallimaga, koduloomadega, lastega - Baby talk. Kuidas tuleks lapsega rääkida
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Me peame Ljubovi päästma. Anduda kellelegi ilma armastuseta on patt oma siseelu vastu. Ma selgitan seda kõike isale. Materiaalse eksistentsi väline maailm on üksnes illusioon. (Tatjanat ja Mihhaili kutsutakse eemalt. Tatjana viskub Mihhailile kaela, kallistab teda tormakalt ja jookseb minema.) Issand, ma olen näljane! (Seisatub, et laualt endale sööki suhu toppida, seejärel järgneb Tatjanale.) KEVAD 1835 Aed ja veranda. Varvara tuleb välja verandale. VARVARA: Kus te kõik olete? Värske abielupaar saabus! (Ljubov ilmub aias nähtavale.) LJUBOV: Maman, nad on juba mitu kuud abielus olnud. VARVARA: Oi, preili kõiketeadja! Sa ei oleks nii rahulik, kui sa teaksid seda, mida mina tean! (Näeb Tatjanat ja Aleksandrat ja hüüab neile, enne kui tuppa tagasi kiirustab.)
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Sugutist see niiskus eelmängu ajal tavaliselt kaob, kuid naise tupp püsib niiskena.Erutumise ajal kasvab kogu organismis lihaste pinge, kiireneb südame löögisagedus ning pisut tõuseb ka vererõhk. Ülakeha nahaalused veresooned laienevad, tekib punetus, naise rinnanibud kõvastuvad. Tugevalt suurenenud verevarustus põhjustab tupe ja häbememokkade verepaisu ja turse. 2. Suguühe (coitus) Õhtumaades on kõige tavalisemaks suguühte asendiks selline, kus naine lamab selili ja mees kõhuli tema peal, toetudes küünarnukkidega voodile. Naise reied on laiali ning ta tõmbab oma põlved konksu või tõstab sääred nii üles kui võimalik. Mees peab oma keha hoidma võimalikult kõrgel naise keha suhtes, sest siis erutab omavaheline kontakt naist kõige rohkem. Suguti juure ja häbemeluu põhjustatud hõõrdumine hoiab kõdisti piirkonna pidevas erutusseisundis. Mida kõrgemale naine oma reied tõstab, seda sügavamale tuppe suguti pääseb
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
... Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad? Pm võiks ette kujutada igapäevast situatsiooni, nt Anosodiafooria - Ükskoiksus selle suhtes .Et saavad aru, et signaalid on ja tuleva,d ag aei õhtusöök koos sõbraga restoranis. On lauanõud, erinevad ruumiaspektid, sõber, kellega peab saa aru, kust tulevad. rääkima jen.peab meeles pidama,et herneid ei panna noaga suhu, samal ajal peab suhtlema Autotopagnoosia – suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida sõbraga ehk mitu asja korraga :D seda saab teha aint siis kui pea, silmad käed liiguks pmavahel koordineeritult, et silmad vaataksid aju, et tõlgiksära asjade omadused. Omadused Pimepuudutus – üks proua, kellel oli kiirusagar ulatuslikult kahjustatud, tal väljendus
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
maailmas kui näha, kuidas see pailapse eeskuju «saab». Ta oli nii tulvil juubeldust, et suutis end vaevu taltsutada, kui vana daam tagasi tuli ja kudude ees seisatas, heites vihavälke üle prillide. Tom ütles endale: «Nüüd läheb lahti!» Ja järgmisel hetkel oli ta siruli põrandal! Vägev käsi tõusis uueks löögiks, kui Tom hüüdis: «Pea ometi, miks sa mind lööd? Sid tegi selle kätki!» Tädi Polly peatus kohmetuses ja. Tom ootas lohutavat kahetsust. Ent kui tädi jälle sõnad suhu sai, ütles ta ainult: «Mh! Noh, sulle ei olnud see lops kah ülearu. Sina tegid minu äraolekul kindlasti mõne teise jultunud tembu.» Siis hakkas teda südametunnistus piinama ja ta soovis midagi head ning 'hella öelda; kuid ta arvas, et seda oleks võetud tunnistamisena, et ta oli ülekohtune olnud, ja seda ei lubanud distsipliin. Niisiis oli ta vait ja jätkas mureliku südamega oma toimetusi. Tom mossitas nurgas ja suurendas mõttes oma häda
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
