Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÄEVALILL (esitlus koos tähtsama infoga) (0)

1 Hindamata
Punktid

PÄEVALILL
PÄRITOLU JA  KASVUKOHAD
∗Päevalill on pärit Ameerika mandrilt, täpsemalt Lõuna-Ameerika preeriatest.
∗Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse.
∗Päevalillede perekonda kuulub umbes 70-80 liiki
∗Looduslikult on levinud peamiselt Põhja – Ameerikas.
∗Harilikku päevalille kasvatatakse peamiselt Euroopas ja Lõuna – Ameerikas  tööstustaimena, Eestis 
aga vähesel määral. 
KASVUKLIIMA
∗ Soe ja päikseline kasvukoht.
∗ Ei vaja palju niiskust.
∗ Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel 
muldadel.
∗ Kasvab parasvöötme ja  sammuti ka lähistroopilise kliimaga  aladel.
∗ Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi.
 KUIDAS KASVATATAKSE JA 
SAAGIKUS
Külv vi akse läbi april i lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm.
∗ Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm.
∗ Idanemistemperatuur 16 kraadi.
∗ Annab ühe saagi aastas.

    
MILLEKS KASUTATAKSE
∗ Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest  pressitakse  päevalil e 
õli.
∗ Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartami ni, mida kasutati 
varem  kangaste  värvimiseks.
∗  Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja 
biotehnoloogiatööstuse  tooraineks .
∗ Päevalille seemneid lisatakse paljudesse lemmikloomade toitesegudesse, 
on talvine linnusööt  ning purustatult vajalik  lisand  kalade peibutussöötades.
MUUD HUVITAVAT
∗ Kõige kõrgem päevalill on kasvanud Hollandis, sel e kõrguseks on 7,5 meetert.
∗  Euroopas on tähtsaim päevalil ekasvataja  Rumeenia .
∗  Päevalil eseemned sisaldavad 28-33% õli, uuemate sortide õlisisaldus ulatub kuni 70%.
∗ Päevalil eseemneid hakati Euroopas toiduks tarbima XVIII sajandil. 
∗ Päevalil  on oma nime saanud sellest, et õisikud järgivad päikese päeva teekonda 
taevavõlvil.
∗ Päevalil e seemned sisaldavad rohkesti linoolhapet ja vitamiine: A-, D-, E- ja K

Document Outline

  • PÄEVALILL
  • PÄRITOLU JA KASVUKOHAD
  • KASVUKLIIMA
  •  KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS
  • MILLEKS KASUTATAKSE
  • MUUD HUVITAVAT
PÄEVALILL-esitlus koos tähtsama infoga #1 PÄEVALILL-esitlus koos tähtsama infoga #2 PÄEVALILL-esitlus koos tähtsama infoga #3 PÄEVALILL-esitlus koos tähtsama infoga #4 PÄEVALILL-esitlus koos tähtsama infoga #5 PÄEVALILL-esitlus koos tähtsama infoga #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor large5 Õppematerjali autor
Esitlus päevalilest mis käsitleb: päritolu ja kasvukohti, kasvukliimat, kuidas kasvatatakse , kasutusvaldkonnad ja muud huvitavad faktid.

Sarnased õppematerjalid

Aiakultuuride võrdlustabel
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus
Taimekasvatuse üldkursus
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

( külmaõrn= kui taim saab külmastressi siis võib teda turgutada lehe kaudu väetisi andes) Kasvuaegne hooldamine: *külvijärgne rullimine *mullakooriku purustamine ( enne tärkamist 3-4 pärislehe faasis) *pealtväetamine *retardantide kasutamine ( kõrretugevdaja nt CCC) *umbrohutõrje ( mehaaniline , keemiline ) *kahjuritõrje *haigustetõrje Teraviljade koristamine *Täielikult mehhaniseeritult- ühefaasiline ja kahefaasiline *Tervikkoristus- säilitamine koos põhuga sileeritult vilisena *Niiske vilja koristamine ja säilitamine muljutuna Koristuskonveier Teraviljaliike ja sorte külvatakse vahekorras mis tagab teraviljade järjepideva valmimise e koristuskonveieri , mis vähendab koristamise hilinemisest tingitud kadusid, koristustööde pinget, võimaldab optimeerida kombainide ja kuivati tööd Koristuskaod *bioloogilised- orgaanilise aine kogunemise enneaegne pidurdumine , terade pinnal bakterid ja seened *mehaanilised

Teraviljakasvatus
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad

Taimekasvatus
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele. Segukülv: kasv koos tera- ja kaunviljakultuure. Keskm mullaviljakusega põldudel. Hea eelvili, mullaniiskus mõjutab saaki. Kui herne puhaskülvisenorm on 120 ja teraviljal 600 idanevat seemet ruutmeetrile, tuleb külvata hernest 20-15% ja teravilja 75-80%.külvatakse 3-6 cm sügavusele. 42) Põlduba, tema agrotehnika. Kasv nii toiduks kui söödaks, Eests vähe, kasv Hiinas, Vahemeremaades, Etioopias. Seemned hakkavad idanema 3-4C. Niiskusnõudlik, mulla suhtes nõudlik, sobivad keskmised või rasked mullad

Kategoriseerimata
Maitsetaimed
274
pdf

Maitsetaimed

– Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega.

Ajaloolised sündmused
Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta kuni 10 nädalat peale külvi. Kasvuaegselt on esimeseks taimekaitsetööks umbrohutõrje. Umbrohutõrje preparaatide e. herbitsiidide valik sõltub põllul kasvatatavast kultuurist ning põllul leiduvatest umbrohuliikidest. Laia toimespektriga herbitsiidid ei mõju tihti raskestitõrjutavatele umbrohtudele (puju, paiseleht, kesalill jt). Tihti tuleb kahte vahel isegi enamat preparaati koos kasutada (,,kokteil"). Koos herbitsiididega võib taimi pritsida kasvuregulaatoritega ja putukamürkidega. Kasvuregulaator muudab taime kõrre tugevamaks ja väldib taimede lamandumise. Nisu preparaat Cycocel (CCC) lühendab kõrre 1 ja 2 kõrresõlme vahelist osa. Preparaat Moddus sobib kõikidele teraviljadele ning ergutab ka juurte kasvu ja arengut. Kahjurputukatest tõrjutakse viljakukke, rootsi kärbest, lehetäisid, ripslasi jt. Enamlevinud preparaadid on Fastac, Karate, Decis, Malasiin jt. Taimede hilisemas

Taimekasvatus
Maailma viljad
13
wps

Maailma viljad

Mango koristatakse poolvalminuna ja pakitakse ettevaatlikult puitvillaga vooderdatud pappkarpidesse. Järelvalmimine toimub toatemperatuuril 6-8 päeva jooksul. Valmimisel eraldub meeldiv tugev aroom ja täisküpsuse saabumisel kattub vilja koor väikeste mustjaspruunide plekkidega. Müüakse tükikaubana. Mango vilju süüakse eeskätt värskelt, kusjuures vili lõigatakse pikuti või risti pooleks, eemaldatakse noa abil viljaluu ja süüakse mahlakat sisu lusika abil. Serveeritakse koos suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, kompottide, marmelaadide, kookide ja tortide valmistamisel. 2 tunni jooksul pärast mango või selle konservide söömist ei ole soovitatav tarbida alkoholi ja juua piima-võib tekkida kõhuvalu Banaan Banaan ehk Musa on vana kultuurtaim ja troopikamaade üks tähtsamaid toidutaimi. Banaan kuulub banaaniliste sugukonda, kuhu kuulub veel 219 liiki. Banaani perekonna moodustavad

Bioloogia
Maitse- ja ravimtaimed
44
doc

Maitse- ja ravimtaimed

Suvel lõigatud pistikud juurduvad kiiresti. Saagi kogumine ­ Lehti ja võrsetippe võib korjata kogu aasta läbi ning kasutada värskelt. Oksakesi võib ka kuivatada, nad säilitavad oma aroomi. Lõigake taimelt saaki ettevaatlikult sedavõrd, et tema ilu selle all palju ei kannataks. Kasutamine maitsetaimena ­ Kasutatakse lihatoitude, eriti lambaliha ja kalaroogade maitsestamiseks. Tihti lisatakse köögiviljadele, kartulitele, munatoitudele, juustule. Grillimiseks võib kasutada koos küüslauguga ja ilma. Visata oksakesi sütele. Rosmariinioksaga saab maitsestada õli ja äädikat, selleks lasta ühel oksal päeva vedelikus tõmmata ja siis oks välja võtta. Tingimata kuulub see vürts ka suvistesse köögivilja-ühepajatoitudesse. Kasutamine ravimtaimena ­ Soodustab seedimist, mikroobi- ja viirusevastane, paikset verevarustust parandav. Nende omaduste pärast kasutatakse teda reumasalvide põhiainena. Lisaks mõjub ürt ergutavalt ning tugevdab närve.

Terviseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun