Põllumajandus & Kalandus Põllumajandus Hispaania Peruu Põllumajanduse Küllaltki väike, kuna see on Ei ole suur, see on ainult roll majanduses ainult 3,3% riigi SKTs. umbes 6,2% riigi SKTs. Asukohast Hispaania põhjaosas on Pinnamood on idas mägine, tulenevad tegurid parasvöötmekliima, ning teisel läänes tasane. Asub pool lähistroopiline troopikavöötmes. Kliima on kliimavööde. Mägine niiske ja soe. Head pinnamood. Kuiv kliima. loodustingimused Loodustingimused on head põllumajandusele. põllumajanduse arengule. Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põh...
2 horisonti. Toor- 6horisonti. Kõdu- 3 horisonti. Tüse 3 horisonti. Mullad on 4 horisonti. Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad gleimullad 2.Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1. Kivistumine puudumisel kasutavad 2.Mulla segamine 2. Soolade välja
alla 10 cm) 3)Leethorisont 2)B horisont 3)Lähtekivim 3)Sisseuhteh. 2)Gleistunud 4)Sisseuhtehorisont 4)Lähtekivim lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld Turvastunud kõrbemullad 2)Kollamuld gleimullad MULLAS Gleistumine; Leetumine 1)Aktiivne 1)Aluselised 1)Keemiline TOIMUVAD Turvastumine; mikrobioloogiline reaktsioonid murenemine PROTSESSID Voolamine; lagundamistegevus 2)Keemiline 2)Mineralisatsi
põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline
näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Põhilised mullatekketegurid on : Kliima, mis määrab paljude mullatekkeprotsesside kulgemise. Lähtekivim, millest sõltub mulla tahke osa koostis. Taimestik ja loomastik, kelle elutegevuse jääkidest moodustub viljakas huumuskiht. Reljeef, millest sõltub muldade läbiuhtumine. Veereziim, mis määrab muldade niiskuse ja hapnikusisalduse.
Ferralliitmullad Punamuld Mullad, mis on rikastunud raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Kõrbemullad Mullad, kus aurumine ületab suuresti vee juurdesadu. Kõrbemullad on tavaliselt sooldunud. Solod Sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leeliselises keskkonnas ning saadused uhtuvad mullast välja. AEB profiil meenutab leetunud mulda, kuid solod on leelisene ja küllastunud neeldunud Na +- ga. Solod levib metsastepi- ja stepinõgudes. Solonets Sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na +. Solonets võib kevadel ja suvel, kui ülekaalus on aurumine, muutuda
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, niiskem ja paremad mullad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu.
Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest
Maailma mullad 1.Tundravööndi mullad Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on väike, ja aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid, mistõttu esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale...
kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad. Lisaks eelnevale, võib toimuda ka sekundaarne sooldumine, st et kui muldi niisutatakse korrapäratult. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus. Väheviljakad, sest neis on intensiivne keemiline murenemine, ja selle käigus tekib
Tsüklon on madalrõhkkond , pöörleb läänest itta, suvel on meil niiske .. Päikesepaiste puudb ja on vihmane , jahe , pilvine , Talvel soe ja pehme , Antitsüklon on kõrgrõhkkond ss.t et ilm on külm Suvel => Kuiv ilm ja palav , selge talvel => Selge kuiv pakaseline , puuduvad pilved . Tsüklonid võivad tuua kaasa suured tormid ja tormid omakorda üleujutused (Tsunaami) Tooge välja kõik kliimat kujundavad tegurid sahara kõrbes=> Kanaari hoovused , Kõrbemullad , Aasta sademete hulk on kuni 100mm , Keskmine temperatuur 20-30kraadi , Õhurõhk merepinnal millibaarides on 1006-1012 . Edelatuuled , Madalrõhkkond , Kõrgeim punkt 5109 km , Troopika vööde , poolkõrb ja kõrb (loodusvööndis), lõunaeuroopalased , 2,1-3,1% on rahvuslik iive, elutase on suht nadin alustades väga madalast lõpetades keskmisega ( mida on vähe) , liivad , mägimuldade levikuala , Filipiinidel hoovused mõjuvad põhjapasaathoovus, ekvatoriaalne vastuhoovus , asub
Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust
Väheviljakad leetmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: raps, teraviljad. 4. Mõõdukas parasvööde: Niiske, jahe. Erinevad mullad (leet, pruun), saaki aastas 1, kultuurtaimed: õunapuud. 5. Soe parasvööde: Soe, paras. Pruunmullad, mustmullad, saaki aastas 1, kultuurtaimed: uba, suhkrupeet. 6. Lähistroopiline vööde: Talv vihmane, suvi kuiv. Viljakad mullad, mõned poolkõrbed. Saaki aastas 2, kultuurtaimed: puuviljad. 7. Troopiline vööde: Väga soe, kõrbemullad. Saaki aastas 2-3. Kultuurtaimed: suhkruroog, dattel, kohv. 8. Lähisekvatoriaalne vööde: Lühike vihmaperiood, soe. Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem
läheduses. Suurimad linnad Santiago de Chile 4 628 000 Vina del Mar 319 000 Concepcion 318 000 8.1.13 Kristyna Kokk 20 Põllumajandus Maakasutus 8.1.13 Kristyna Kokk 21 Tsiili pinnamood ei soosi eriti p õllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. Mullad Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi gleimullad ja kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem Põllumajandusega on võimalik tegeleda KeskTsiilis, sest seal on selleks k õige paremad tingimused Enamarenenud on loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas. 8.1.13 Kristyna Kokk 22 Toit Tsiilis kasvatatakse nisu, kaera, otra, riisi, maisi,
jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja bakterid. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab mulla horisontiteks, kuid kuna kõrbealadel sademeid pole, siis ei saa ka muld jaguneda. Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega tekivad tüseda huumushorisondiga viljakaimad mustmullad. Muld on rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna
Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Mullastik: Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused
aastas, metsade alal aga 1000-2000 mm. Sademete hulk ei ole eriti suur. Sademete hulk on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimes lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele. Lumi on väga haruldane ja seda leidub vaid Tasmaanias ja Austraalia Alpides. D) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. E) Austraalias ei tehta kuivendamist üldse, vaid pigem niisutamist, eriti kuivematel aladel, kus seda vaja on.
13) Maailma mullad: Tundramullad Okasmetsa mullad Lehtmetsad Rohtlad mustmullad Kõrb ja Vihmamets Leetmullad Pruunmullad (soe (soemandriline poolkõrb Punamullad (parasvööde) mereline parasvööde) (stepp, Kõrbemullad (ekvatoriaal) parasvööde) preeria, pampa) troopiline kliimavööde Kliima Karmi kliima tõttu on Jahe suvi, niiske Pehmem kliima Parasvöötme Kuiv ja kuum Niiske, palav.
Mullad Oleneb. Mägismaal õhukemullakiht- Mullad on viljakad, Viljakad mullad väheviljakad. Madalikul viljakad- kui neid niisutada- Leht- niiskemad alad (üleujutused, rohkem kuid üldiselt kuiv segametsamullad, setteid) Kõrbemullad. merelt võetud maa on sooldunud mullad. Pinnamood Lääne , Lõuna osa Mägine,- Tasane maaala, Tasane maala,
Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske mineralisatsioon ja keemiline murenemine. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust ei tekigi peaaegu. Keemiline murenemine on intensiivne, pinnasesse imbuv põhjavee toimel vaesustub muld. Toitelemente vähe, muld ei suuda neid kinni hoida, samas läbiuhtumine hea. Palju mittevajalike raua ja alumiiniumiühendeid. A E B C
pidurdavad mulle teket. Vähese pärast on murenemiskoorik õhuke ja biopoduktsioon väga väike, rabenemine on porsumise suhtes selges ülekaalus. Lühikestel vihmaperioodidel on biokeemiliste protsessid see-eest väga hoogsad. Geokeemiliste protsesside iseärasustest tulenevalt tekib niiksemais paigus palju punakaid murenemissaadusi ja mullad on seal punakat värvi. Mandrite keskel vahelduvad algelised kõrbemullad lahtise või poolkinnistunud liiva ja rähaga. Kõige iseloomulikum,ad maastikud on savann, poolkõrb ja kõrb. Põllundust võimaldab harilikult vaid kunstlik niisutus. Ainult mandrite idaosa mussoonaladel on hõrendikke ja troopilisi mussoonvihmametsi(Eesti Entsüklopeedia 1996). 9 KOKKUVÕTE Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul
moodustumine Kamardumine on kõikjal maailmas kõiki muldi kujundav protsess. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimidest ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. Kamardumise intensiivsust väljendavad A- horisondi ja huumusprofiili tüsedus. Mustmuld Mustmullad A 0-25 Bt 25-74 Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine
Savannid on koduks paljudele imetajatele ja hõlmab veerand Aafrikat. Märgalad hõlmab järved, sood ja niisked rannikualad. Kalahari kõrbes asub maailma suurim oaas. Mullastik savannis on ferraliitmullad puna ja kollamullad, mis pole viljakad, niiskel ajal on mullad sageli veega kaotud , kuival ajal kuivavad mullad ära ju muutuvad justkui telliskivi sarnaseks. Kõrbes vähe huumust , kuid palju vajalikke mineraalaineid paroja niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvada rikkalikku viljasaaki Linnud Flamingo, Pühaiibis, kõrbepistrik . Eesti lindudest Aafrikas pesitsevad- Soopart , Toonekurg , Hallhani. Loomad Aafrika vihmametsades elavad gorillad, simpansid, leopardid, kameeleonid ning paljud troopikalinnud, savannide järvedes ja jõgedes aga müttavad jõehobud ja krokodillid. Savannides söövad rohtu elevandid, antiloobid, kaelkirjakud, gnuud ja sebrad, nende naabruses luuravad metsikud kiskjad, sealhulgas lõvid ja gepardid
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised. a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi eriti põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem. d) Maaparandustööd Maade niisutamise ja kuivendamisega Tsiilis eriti ei tegeleta. e) Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda. Põllumajandusega on võimalik tegeleda Kesk-Tsiilis, sest seal on selleks kõige paremad tingimused. 2
Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud tugevasti sademeid või kunstlikku niisutust, siis aga kadunud. Suure auramise tõttu tõuseb niiskus põhjaveest maapinnale, tuues maapõuest kaasa lahustunud mineraalsooli. Vesi aurub kuumuses, soolad aga jäävad pinnase ülemistesse kihtidesse, muutes mulla taimedele kõlbmatuks. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Vahel sajab kõrbeteski hoovihma. Kuna taimi, mis oma juurtega pinnast kinni hoiaksid, kasvab seal vähe, uhub vihmavesi selle minema. Nii tekivad sügavad orud ehk vadid, mille põhjas voolavad vihmaperioodil ajuti ojad. Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee
Neid võib leida idaranniku ääreses Austraalias. Kolaalad kasutavad päevas umbes 20 tundi kas magamiseks või puhkamiseks. Ülejäänud aja nad kas söövad, puhastavad endid või liiguvad puult puule. Koaalade söögis on vähe energiat, mis tuleneb ka koaalade vähene liikumine, et hoida kokku energiat. 6.Loodus MULLAD Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. 7.Loodusvarad TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD · Tuuleenergia- 1-3% saab Austraalia oma energia tuulest. Alates
madal, umbes 10°C. Sukulentideks nimetatakse taimi, mille varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, poolkõrbes on sukulentideks kõik kaktused. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti, kõrbes oleva efemeerina saab välja tuua näiteks põldmaguni. 6 Happelisus, sellega kohanenud organismid Väheste sademete ja suure aurumise tõttu on kõrbemullad sooldunud. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis-saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali. Kõrbemullas ehk liivas võivad seguneda tolm ja kruus, kuid vahel on osakesed tuule poolt täpselt ühesuurusteks sorteeritud. Et taimed saaksid kasvada, läheb vaja viljakat mulda. Kõrbete muldades aga leidub huumust vähe, sest kuivus ei lase taimedel laguneda. Mõningal määral on seda siiski ning vastupidavamad taimed saavad sellest küllalt toitaineid
Metsa olemasolu takistavad: Sahara kõrb ja Atlase mäestk. Metsa osakaal väheneb aastas 0,08% Marokos leidub valdavalt Vahemerelist taimestiku ja kuivalembelist põõsastiku. Vahemerelises kliimas kasvavad pigem lehtpuud.Paljud taimed taluvad hästi põuda. Ülekaalus on enamasti igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander. Riigi põhjaosas on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad ja riigi keskel on kõrbemullad. Pruunmullad, huumuse horisont suhteliselt paks. Küllaltki viljakad mullad. Veekogud Kogu Maroko pindalast on vee all vaid 250 km². Püsiva vooluga jõgesid on vähe, kuna paljud kuivavad suve jooksul ära. Suuremad jõed on Ummer-Rbia, mille pikkuseks on 557 km, Sebu, pikkusega 458 km ning Moulouya 520 km. Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna
Miks ei kujune mustmullad väljauhtehorisonti - huumushorisont paks ja veereziim on tasakaalustatud. Liivmullad leetuvad-liiv on sõmeraline ning veel on hea liikumisvõimalus. Gleihorisont- tekib siis kui muld on suurem osa aastast märg, tekib kõige alla, sinakashall värvus. Väljauhtehorisont -heleda värvusega,3kiht(peale huumust). Vihmametsades lopsakas taimkate aga mullad on väheviljakad-taimed kasutavad huumuse suurem osa koheselt ära. Kõrbemullad soolduvad-kui sajab siis vesi aurab kiiresti ära ja soolad jäävad pinnasesse (soolad ei aura). Muldade sooldumise põhjustavad-kui sademeid on vähe aga aurustamine on suur, inimene niisutab põlde soolase jõeveega, põhjaveega või muldade läbipesu. Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust
moodustab põllumajandus 80 % riigi sissetulekutest. Austraalias on põllumajanduslikult kasutatavat maad kokku vaid 5%. Põllumaad 6%, Rohumaad 54%, Metsamaad 19% ning muu maakasutus 21%. Pinnamoes on valdavad tasandikud, mis võimaldab põldusi rajada, kuigi on ka mäestikke, näiteks Suur-Veelahkmeahelik Idaosas. Segav faktor on muidugi ka kõrbed - seal põllumajandusega ei tegelda. Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri 9 ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Austraalia kliimavööde on enamjaolt troopiline, kuid põhjaosas lähisekvatoriaalne ning lõunaosas lähistroopiline
Olulisimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetaks ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias. Tuntuimad viinamarjaistandused asuvad Barossa Valleys, Hunter Valleys ja Murray Valleys. Mullad Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Eksport Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit).
lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7 56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12 57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13 58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine
välja Valdav mullaprotsess Muldade läbiuhtumine Muldade sooldumine Kamardumine (leetumine), muldade leostumine Mõju mullaviljakusele Mullaviljakuse langus Mullaviljakus langeb Mullaviljakus tõuseb Leetmuld (okasmets) kõrbemullad Parasvöötme rohtlad loodusvöönd Kliima isel / mõju mulla Mulla Mulla Isel Sobivus tek veereziim paksus mullaprotsessid kultuuride viljelemiseks Tundravöönd Lähisarktiline, talv on Liigniiske Mullad Gleistumine, Ei sobi,
a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Tsiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus on keskmisest madalam ja ei soodusta looduslikult põllumaade rajamist.Kuna riik on mägine, on seal ka vulkaanilised mullad,mis ei ole viljakad. Samuti mõnedes osades on mullakiht väga õhuke, sest sinna on tekkinud värske, noor muld. d) Maaparandustööd
Macdonnelli ja Musgrave'I, läänes Hamersley ning edelas Darlingi mäestikuga. Lääneplatoo põhjaosas laiub Suur Liivakõrb, lõunaossa jääb Suur Victoria kõrb, kus pole soodsaid tingimusi põllumajandusega tegelemiseks. Lõunarannikul paikneb karstireljeefidega lubjakivine Nullarbori tasandik. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud. Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
kõrbetaimede juurestik kas hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Samas on paljud kõrbetaimed suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest
Victoria Melbourne 227,420 4,854,133 5,022,346 Lääne-Austraalia Perth 2,529,880 1,918,805 2,010,113 Jervise lahe - 70 territoorium kokku 7,629,030 19,603,502 20,325,926 7. LOODUS MULLAD Austraalia kuival sisealal on ülekaalus primitiivsed, enamasti sooldunud troopilised ja lähistroopilised kõrbemullad. Mandri ääreala suunas asendavad kõrbemuldi vastavalt sademete hulga suurenemisele pruunid poolkõrbemullad ja neid omakorda savannide punamullad. Niiske kliimaga äärealasid katavad põhjas ja idas troopilised lateriit- ja punamullad ning lähistroopilised puna- ja kollamullad. Kõrgeil mäenõlvul on leet- ja pruunmullad. Austraalia mullad on erosiooniohtlikud UNESCO MAAILMA KULTUURI-JA LOODUSPÄRAND AUSTRAALIAS · Riversleigh/Naracoorte ( fossiilide leiukohad)
Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa- alad. Seal on soojem, niiskem ja paremad mullad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu.
Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea ja mullad kivistuvad. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, lehtmetsades ka niiskem ja paremad mullad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
