KORDAMISKÜSIMUSED - PEDOSFÄÄR (0)

KORDAMISKÜSIMUSED- PEDOSFÄÄR
1. Mulla koostis - Tahke osa: Mineraalne (45%) ja orgaaniline (5%; C, N, S); vesi (25%), õhk (25%)
2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub.
3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades.
4. Passiivsed mullatekketegurid :
* Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused
* Reljeef – mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist
* Aeg – aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi.
Aktiivsed mullatekketegurid:
* Kliima – mõjutab oluliselt murenemisprotsesse
* Organismid – taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett.
* Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida.
5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Toimub happelises keskkonnas.
Kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.
Gleistumine – pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi.
Sooldumine - Sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale.
6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid?
Erosioon - taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema.
Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub.
Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks.
7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad . rohtlates - mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad .
8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont .
9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus , suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur.
10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad.
11. Kuidas aitab kaasa inimtegevus muldade hävinemisele?- Inimesed tallavad seda kinni oma rasketehnikaga, harivad maad valesti, rajavad karjääre, on katnud selle kruusa , liiva, asfaldi , betooni või mõne muu tehismaterjaliga või hoopis hoonestanud.
12. Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem? Kõrbestumise oht on kõige suurem just Põhja-Ameerika keskosas, Lõuna-Ameerikas, Kesk-Euroopas, Aafrikas ja Austraalias.