Hispaania põllumajanduse iseloomustus Põllumajanduslikult haritav maa: 26960000 Ha. Põllumaade, rohumaade ja metsade osatähtsus: Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-Euroopas 5. kohal.Riigi pindala on 504 782 km2. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 10 % maad võib pidada suurepäraseks. Kare maastik on takistuseks põllumajanduse mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige rohkem kuivadel tasandikel, La-Manchas. Mets katab kogu Hispaaniast 10 %. Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Põllumajanduslikust maast on 27% põllud ja istandused, rohumaad 13%. Pinnamood: Hispaania pinnamood on mägine, aga Hispaania edelaosa on keskmise pinnamoega võrreldes tasane. Umbes 90% territooriumist hõlmavad mäestikud ja mägismaa
tasandikud. Hispaania asub vahelise kuivalembese põõsastiku loodusvöötmes ja kliima on lähistroopikaline. Riigis on kõvalise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ning hallid pruunmullad, neid on viljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, sest kogu aasta jooksul seal on väga soe temperatuur, mullad on viljakad, mille tõttu võib kasvatada nii juurvilju -kui ka puuvilju. 8) 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP’st ning seal töötas 5,7%’le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%.( eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse). Põllumajanduse kogutoodangust umbes poolemoodustad puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. 9) Hispaanias on intensiivne põllumajandus. See tähendab, et toodangu kasv saavutatakse
kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, 3p. soolad Majandus: Laevaehitus, meretransport, Peamisteks Peamised vahemereline majandusharudeks on: majandusharud põllumajandus, karjakasvatus, Terasetööstus puhkemajandus/ suusaturism, Veinitööstus metsatööstus, intensiivne Tekstiilitööstus põllumajandus, Keraamikatööstus teenindus, tööstuspiirkonnad
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-, metsatööstus) ja paljud teenused (aretustegevus, maaparandus, nõustamine); maavarade kaevandamine kuulub nii esmasektori kui ka töötleva tööstuse alla. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%)
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika:
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD –
Kordamine geograafia kontrolltööks Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik
suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval. Rabat kliimadiagramm Talvekuudel sajab rohkem, kuna tegu ekvatoriaalse kliimaga, suvel on kuiv kuna troopiline kliima. Temperatuur on aasta läbi küllaltki kõrge. Pinnamood Maroko looduse eripära määravad küllaltki mägine pinnamood, mis takistab põllumajandust. Lisaks Sahara kõrbe piirkond ja Atlase mäestik, mis samuti ei soodusta põllumajandust. Põllumajandus Põllumaa on 67,3% riigi territooriumist Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 14.7% Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku Maa jaotus hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha järeldust, et põllumajanduse roll riigi 0 SKTs ei ole suur, aga rahvastiku 0,18 0,21 hõivatuses on üsna tähtis. Haritav maa
Kõik kommentaarid