Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Loovtöö Kuressaare 2012/13 Sisukord Sissejuhatus 1. Mis on kuulitõuge 1.1. Kuuli hoie 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost 2. Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade 2.1. Paigalt kuulitõuge 2.2. Juurdevõtusammuga kuulitõuge 2.3. Selg ees kuulitõuge 2.4. Pöördega kuulitõuge 2.5. Hundirattaga kuulitõuge 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Kokkuvõte Sissejuhatus Töö käigus üritan uurida kuulitõuke erinevaid tehnikaid läbi aegade. Milliseid tehnikaid on kasutusel olnud ja milliseid tulemusi on tõugatud neid tehnikaid kasutades. 1.Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri
Kuulitõuke tehnika areng läbi aegade Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Pisut kuulitõuke ajaloost Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil, asendusid kivid valatud raudkuulidega.
Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid kasutuselInglismaa KolledziteKergejõustikuvõistlustel 1850- ndatel aastatel. Meeste kuulitõuge oli kavas juba 1896.a Ateena olümpial, naiste kuulitõuge võeti esmakordseltmängude kavva Londoni olümpial 1948. Võistluskorraldus: Kvalifiktsioonivõistlusel teevad võistlejad kolm katset 8 võistlejat teevad igaüks veel 3 katset. Kui v'istlusel osalebkuni 8 võistlejat, võivad kõi sooritada kuus katset. Rahvusvahelistevõistlustel jälgib katseid ja kinnitab tulemusi iga võistlusvoorulõpus vähemalt kaks kohtunikku. Valge lipp tähendab, et
Heitealad Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg. Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega
Kuulitõuge Rebeka Ränk 2014 Sisukord Kuulitõuge............................................................................. 3 OLÜMPIAVÕISTLUSED Mehed.....................................................................................4-5 Naised......................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus..................................................................8 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ja naistel 4 kg. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed Aasta 1 2 3 1896 R.Garett 11,2 M.Gouskos G.Papasideris USA 11,20 Soome 10,36 Soome 1900 R.Sheldon J.McCracken R.Garett 12,35 14,10 12,85 USA USA USA 1904 R.Rose 14,81 W.Coe 14,40 L.Feuerbach
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus?
naelte pikkus ületada 25 mm. Hooaja tähtsamateks võistlusteks maailmas peetakse Euroopa- ja maailmameistrivõistlusi, nende kõrvale on aga kerkinud igal aastal Tallinnas peetav Reval Hotels Cup. 2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Esimese päeva aladeks on 60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teise päeva aladeks aga 60m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000m jooks. Kümnevõistluse peetakse välistaadionil ning selle kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivshüpe, odavise ja 1500 m jooks. 2.2 Naiste seitsmevõistlus Naiste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus naistele, mis koosneb kahel üksteisele
2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed) mees sportlased ala(d) tulemus(ed) koht
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset)
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.Ajaloost siis nii palju ,et kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks
pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe ,,ära
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Kõrgushüpe............................................................................................................. 3 Kaugushüpe............................................................................................................ 5 Kettaheide.............................................................................................................. 6 Kuulitõuge.............................................................................................................. 7 Kiir-, pika- ja keskmaajooks.................................................................................... 9 LISAD.................................................................................................................... 12 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Sissejuhatus
Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
Mehed võistlevad kergejõustikus 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4x400 teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmiküppes, kuuliõukes, ketta- ja vasaraheities, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises. Naised võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x100 ja 4x400 m teatejooksus ja kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10km käimine. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materialist, et see ei paistaks peale märjaks saamist läbi. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.
MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14.Seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval, päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks; Teine päev - kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. M 200 15Maratoni raja pikkus on 30 km. M 240 16.-võistlusriietuse ja -jalatsite, rinnanumbrite mittevastavus nõuetele M 143
kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3
Jüri Gümnaasium Kergejõustik referaat Koostaja: ... Klass: 11R Jüri 2013 Kuulitõuge. Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg.Ajast aega on heitealad olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistllus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seinsesraske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil asendusid kivid valatud raudkuulidega. Need olid seda tüüpi kuulid, misolid
viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Kümnevõitlus Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: esimene päev * 100 m jooks * kaugushüpe * kuulitõuge * kõrgushüpe * 400 m jooks teine päev * 110 m tõkkejooks * kettaheide * teivashüpe * odavise * 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal
Kehaline kasvatus Naiste Seitsmevõistlus Referaat Tallinn 2010 Seitsmevõistlusest on kaks versiooni: välivõistlus naistele ja sisevõistlus meestele. Alad jagatakse kahele päevale. Naiste võistlus: 1. päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200m jooks 2. päeval kaugushüpe, odavise, 800m jooks Punktide arvestamise süsteemi arendas välja Dr Karl Ulbrich. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks.Spordijalatsitel ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9
suurvõistluse õhustikus. Sest kõik, kelle sportlik tase on sel hooajal normini küündinud, EMile alaliidu poolt välja viiakse. Eestil on Göteborgis au hoida enda nimel ka vanima Euroopa meistri tiitlit. Nimelt elab Austraalias Sydneys 95aastane Arnold Viiding, kes krooniti esimeseks Euroopa meistriks kuulitõukes 1934. aastal Torinos. 72 aastat tagasi võitnud Viiding on muide ainus elav sportlane, kes krooniti meistriks sõjaeelsetel aastatel. Kuulitõuge, mis oli esimesel kahel EM-võistlusel kindlalt eestlaste valitsemisalas, peaks huvi pakkuma meile seekordki, sest esimest korda on korraga tules koguni kaks meest: Taavi Peetre ja Raigo Toompuu. Just kuulitõuge koos odaviske ja kümnevõistlusega ongi eestlasi senistel EMidel medalitega enim toitnud. Kas nüüd oleks järg kettameeste käes? Eestlaste medalid EM-võistlustelt Arnold Viiding 1934 (kuulitõuge) kuld
õpetaja Nimi Referaat Kümnevõistlus" " teostaja: Nimi 8a klass Sisukord Sisukord Sissejuhatus Võistlusalade kirjeldus Erki Nool Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Ajalugu Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kümnevõistlus on mitmevõistlus kergejõustikus.Kümnevõistlus koosneb kokku kümnest alast: 100m jooks, Kaugushüpe, Kuulitõuge, Kõrgushüpe, 400m jooks, 110m tõkkejooks, Kettaheide, Teivashüpe, Odavise, 1500m jooks, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval. Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks. Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Raskem päev kui esimene. Kümnevõistlus on olnud kahtlemata maailmameistrivõistluste väga suur ala, kuninglik
Võistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist ja Eestit esindas 26 sportlast. 1 Eesti võistkond Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m saavutatud 10 Tiidrek Nurme 14:13.89 5000 m kohad ja
korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt vastavalt käsiajavõtt ja elektriline ajavõtt. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel see tagab, et distantsidel 100-10000m võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Tõkkejooksudes kasutatakse 10 tõket, mis on vastavalt alale erinevalt asetatud. Järgmiselt
päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses 5/11 4.2. KÜMNEVÕISTLUSE ALAD Kümnevõistluse võistlustel võisteldakse 10 kergejõustikualal (võistlevad mehed): esimene päev · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. 5. SEITSMEVÕISTLUS Esimene päev: · 100m tõkkejooks · Kõrgushüpe · Kuulitõuge · 200m jooks Teine päev: · Kaugushüpe · Odavise · 800m jooks 6. HEITED-TÕUKED
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. VÕISTLUSTE KORRALDUS Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlustele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme
viimase ala. 2 Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks. Tõkkejooksus on naistel 100 ja 400 m tõkkejooks. Tõkkejooks on kiirjooks üle rajale asetatud tõkete. Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt: Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala (m) stardist (m) (m) finisist (m)
Vasaku käe „ära tõmbamine“ (muudab kuuli 1. Ringteatejooksul kasutatavad lennutrajektoori), kuuli liiga varajane tõukamine erinevad teatevahetus tehnikad – alt, (enne jalgade sirutust). ülalt ja otse. 2. Teatevahetus jagatakse kolmeks Erinevad tõuketehnikad ja nende osad faasiks: ETTEVALMISTUS, KIIRENDUS JA Hoohüppega kuulitõuge sisaldab järgmisi faase: ÜLEANDMINE. ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ÄRATÕUGE ja HEITJA 3. Tsoonid ja märgid, kontrollmärgi TASAKAALUSTAMINE määramise metoodika - Teatepulga üleandmine peab toimuma 20 m tsoonis. Pöördega kuulitõuge jaguneb nelja faasi. Teatepulga saaja kasutab kiirenduseks 10 ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja m tsooni
Hariduskäik: 2002 - ... Kuressaare Vanalinna Kool. 2003-2009 aastatel tantsisin tantsurühmas Gymnastica. Töökogemus 06/2008- 08/2008 Kesklinnas jäätisemüüja. 06/2009-08/2009 -Pargis jäätisemüüja. Suveti maasikaid korjamas . Keeleoskus: emakeel- eesti , inglisekeel- arusaamine hea ,suhtlemises keskmine. Arvutioskus: Microsoft Office algtase , e-posti kasutamine,saan hästi hakkama. Lisad : Huvialad: Muusika, fotograafia. Meeldib sporti teha : jooksmine, kaugushüpe, kuulitõuge. Tantsimine vabal ajal. Käin Kodutütardes. Saavutused : Koolis:Taimeseadekonkurss 1.koht .Maakondlikult taimeseade konkursil Grand Prix. 2.veebruar 2011 (allkiri)
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud
Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning
Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale.
arendamiseks. Mitmevõistluseid on kolme tüüpi: 1) Kümnevõistlus, millest osavõtjad on mehed. 2) Seitsmevõistlus, kus osalevad naised ja sisehallides peetav seitsmevõistlus kus osalevad mehed 3) Viievõistlus, osalevad nii mehed kui ka naised. Kümnevõistluseid peetakse kahepäevase etapina. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kümnevõistluste aladeks on: esimene päev: · 100 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe · 400 m jooks teine päev · 110 m tõkkejooks · kettaheide · teivashüpe · odavise · 1500 m jooks Seitsmevõistlus mis peetakse kahepäevase etapina. Seitsmevõistluse aladeks on: esimene päev: · 60 m jooks · kaugushüpe · kuulitõuge · kõrgushüpe teine päev: · 60m tõkkejooks · teivashüpe · 1000 m jooks Viievõistluste aladeks on: · kaugushüpe · odavise · 200m jooks
koha. Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja. Üksikalade tulemused Esimene päev (27. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 100 m jooks 10,68 933 933 2 Kaugushüpe 7,76 1000 1933 2 Kuulitõuge 15,11 796 2729 2 Kõrgushüpe 2,00 803 3532 5 400 m jooks 46,71 973 4505 3 Teine päev (28. september 2000) Ala Kokku Nimi Tulemus Koht Punkte Punkte Koht 110 m tõkkejooks 14,48 913 5418 5 Kettaheide 43,66 739 6124 4 Teivashüpe 5,00 910 7067 2 Odavise 65,82 826 7893 2 1500 m jooks 4.29,48 748 8641 1 Ateena 2004
Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel (MM-l) on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik 04.12.09) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. (ibid) Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja, oleks mu perekonnanimi Pallid. Mul oleks keemia eriala kõrgharidus, aga ma hingaks liiga palju CO 2’te sisse ja tegeleks liiga palju CH3CH2OH’ga (etanool), nii et mul mõistus sodi ja lasen oma raskelt teenitud stipendiumi raisku ja hakkan kehalise kasvatuse õpetajaks. Kooliaastas teeksime nelja erinevat ala: kuulitõuge, jooksmine, võrkpall ja jõutreening. Kuulitõukes hindaks ainult seda, et visatakse vähemalt kaks meetrit ja kõnniks „vuntside” tagant. Jooksmises loeb ainult see, et läbitakse ettenähtud teepikkus. Võrkpallis loobiksin õpilastele lihtsalt viisi, kuna see ala neile meeldib. Ning lõpetaksin aasta jõutreeninguga, et saada ilus rannakeha suveks. Ma ei nõuaks, et õpilased käiks alati tunnis, kuna tahestahtmata on kehalise tunnid alati ebasobival ajal
Meeste kolmikhüpe 2001-2005 16.65 Ilja Tumorin 2001 16.64 Lauri Leis 2004 16.42 h Jaanus Uudmäe 2005 16.06 Jaanus Suvi 2005 15.61 h Jevgeni Sazonov 2002 15.52 Mario Dobrus 2002 15.40 Vergo Vesper 2001 15.37 Hannes Männik 2001 15.30 Igor Brjuhhov 2002 15.07 Igor Rjabtsikov 2001 Kuulitõuge, ketta- ja vasarheide 7 Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on hrl. Puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust,
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab
Erki välja ühe veksli. Kui diktor Erik Lillo küsis, mida Erki Stockholmist saada tahab,vastas Erki, et ainult kulda. Selle ta ka sai. 1998. aastal tuli ta Budapestis Euroopa meistriks ning tõusis uue olümpia künniselfavoriidiks. 27. ja 28. september 2000 olid need päevad, mil Nool liikus Sydney olümpiastaadionil kümnevõistluses kuldmedali suunas. Eestlane alustas võistlust ilmse kullasoosiku tsehh Tomas Dvoraki vastu suurepäraselt. 100 m 10,68, kaugushüpe 7.76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine) RASKEJÕUSTIK • 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1
Kaugushüpe on ala, milles sportlased hüppavad lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüppetulemus on kaugus äratõukepakust lähima maandumisjäljeni. Hüpe koosneb neljast osast : hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Kolmikhüppes nõutakse võistlejailt järjest 3 hüppesammu sooritamist, seejuures tuleb 2 esimest sammu sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. HEITED Heitealadel on samuti eel- ja lõppvõistlus. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringis odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul
KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse...
Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit.[1] Eesti
Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik
Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala. Jooksudest võistlevad nii mehed kui ka naised 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m. Käimises võisteldakse 10, 20 ja 50km pikkustel distantsidel, hüpetest võisteldakse kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes. Lisaks on kavas veel kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise ja mitmevõistlused. Mitmevõistlused jagunevad seitsmevõistluseks ja kümnevõistluseks 3 JOOKSUD Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga.
6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10.Mitu medalit on saanud Erika Salumäe olümpiamängudelt? - 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11
3000 m takistusjooks-7.53,63-Saif Saaeed Shaheen (Bahrein), 3. september 2004 Brüssel 110 m tõkkejooks-12.87-Dayron Robles (Kuuba), 12. juuni 2008 Ostrava 400 m tõkkejooks-46,78-Kevin Young (USA), 6. august 1992 Barcelona Kõrgushüpe-2.45-Javier Sotomayor (Kuuba), 27. juuli 1993 Salamanca Teivashüpe-6.14-Sergei Bubka (Ukraina), 31. juuli 1994 Sestriere Kaugushüpe-8.95-Mike Powell (USA), 30. august 1991 Tky Kolmikhüpe-18.29-Jonathan Edwards (Suurbritannia), 7. august 1995 Göteborg Kuulitõuge-23.12-Randy Barnes (USA), 20. mai 1990 Westwood Kettaheide-74.08-Jürgen Schult (Saksa DV), 6. juuni 1986 Neubrandenburg Vasaraheide-86.74-Juri Sedõhh (NSV Liit), 30. august 1986 Stuttgart Odavise-98.48-Jan Zelezn (Tsehhi), 25. mai 1996 Jena Kümnevõistlus-9026-Roman Sebrle (Tsehhi), 27. mai 2001 Götzis 20 000 m käimine-1:17.25,6-Bernardo Segura (Mehhiko), 7. mai 1994 Bergen 20 km käimine-1:16.43-Sergei Morozov (Venemaa), 8. juuni 2008 Saransk 30 000 m käimine-2:01
Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.(2) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.(2) Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.(2)
annaabi.ee 
