JOONESTAMISE KURSUS ÕPPEJUHEND 11. klassile Õpetaja Kaja Murd Teemad: o Sissejuhatus o Geomeetriliste kujundite o Joonestamise vahendid, materjalid pinnalaotused o Jooneliigid, standardkiri o Silindri ristisomeetria o Kirjanurk, formaadi vormistamine o Ellips, ovaal o Mitu- ehk kolmvaade o Ringjoontega detaili o Detaili mõõdistamine ristisomeetria o Eskiisi valmistamine o Lõiked o Detaili joonestamine kolmvaates o Keermed o Aksonomeetria, ristisomeetria, o Ehitusjoonis kalddimeeria o Tingmärgid o Teljestiku konstrueerimine o Korteri / maja plaan Õppematerjal: Õpik: E. Kogermann, V.Tapper, K. Tihase "Joonestamine üldhariduskoolile" ...
Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega. Asudes pealkirjas toodud probleemsituatsiooni üle arutlema, selgus, et olen ise ühe probleemsituatsiooni sees. Nimelt, võttes arvesse kursuse sisu, milleks on koolipedagoogika, proovisin leida oma tagasihoidliku õpetajakarjääri ajast mõnda probleemi, mis oleks nö erilist lahendamist nõudnud. Esialgse tagasivaatena, oma 3 aastasele õpetajaksolemisele, ei suutnud ma ühtegi märkimisväärset olukorda meelde tuletada. Jäi mulje, nagu ei olekski selles osas ühtega murekoha olnud. Kuna olen oma loomult pigem ühepäevaliblikas st pikalt ette ei planeeri ja möödunu ununeb suhteliselt ruttu, siis ei ole ma ka ühtegi probleemi, mis mul töös või ka elus on ette tulnud, pikemalt lahanud ja analüüsinud. Olen pigem arvamusel, et ju see pidigi nii minema ja mis olnud see olnud. Lisaks on õpetaja roll minu jaoks nö teine valik...
Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e- kursuse õppematerjali kokkuvõte Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme, fraseologisme jms. Teaduslikus kirjastiilis on vajadus anda edasi infot üheselt mõistetavana, täpsena. Stiili eesmärgiks on teadmiste edastamine. Lühikesteks akadeemilisteks tekstideks peetakse näiteks abstrakti, resümeed, kokkuvõtet, esseed. Abstrakt annab lugejale kiire ülevaate teksti sisust, mille abil otsustada, kas töö on lugemist väärt. Resümee anna...
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
1. Valikkursus ,,Rahvusvaheline õigus " 2. Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1. Anda alusteadmised õiguse põhilistest valdkondadest euroopaliku õiguskultuuri kontekstis, selgitada õigusriikluse olemust ja ülesehitust ning elemente, 2. Õpetada tundma ja rakendama õiguse üldpõhimõtteid, 3. Selgitada õigusnormi seoseid demokraatlike põhiväärtuste ja inimõigustega, õpetada eetika olulisust otsuste tegemisel ning lihtsamaid praktilisi teadmisi eelseisvaks eluks, 4. Arendada loogilist argumentatsioonivõimet, tõlgendamise ning analüüsi oskusi, 5. Anda teadmised, oskused ja hoiakud, mis kuuluvad õigusteaduse alaste põhiteadmiste hulka ja mille omandamine on eelduseks edasi õppimiseks kõrgkoolis; 6. Anda eeldused asuda omandama juriidilist kõrgharidust, 3. Õppeaine ajaline maht 1valikkursus 35 tundi 12. klassis 4. Õppeaine kirjeldus Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud riigisisest ja rahvusvahe...
Variant nr 11 Tõste ja edastusmasinad 01.01.2019 Lihtsad tõstemehhanismid Kruvitungraud arvutus Algandmed P := 68kN tõstevõime L := 0.2m tõstekõrgus R := 160N käepidemele rakendatav jõud N Teras 45 spindli materjal s := 70MPa = 70 lubatud survepinge 2 mm Malm C4 18-36 mutri materjal f := 0.15 hõõrdetegur keermepaarile (teras-malm (1, lk 58 )) Arvutused 1) Spindli tugevustingimus survele (1, lk 58) P0 s = 2 d1 4 Arvutuslik koormus P0 P0 := 1.3 P = 88.4 kN Keerme siseläbimõõt ...
Uurimistöö koostamine Annika Allik Uurimistöö Annab teadusliku töö kogemusi; Annab võimaluse süveneda põhjalikumalt mõnesse probleemi või ainevaldkonda; Annab oskuse aega planeerida; Võib asendada ainekursuse eksamit või arvestuslikku tööd. Uurimistöö on... uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö on... protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Teema valik Uurimistöö idee tuleb mahutada ühte lausesse. Sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pea nõu juhendajaga. Tööd alustades võib teema olla sõnastatud laiemalt, töö käigus seda järk- ...
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat aren...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga koha...
Aineõpetaja nimi: Maria Savina Õppeaine: matemaatika Veerand: I Klass: 9 klass Õpitulemused: 1) Tuletada meelde 8.-klassis õpitud; 2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid; 3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid; 4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted. Õppesisu: Õpitulemuse Jrk kontrollimise Kuupäev Ulatuslikum teema Olulisemad alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppekirjandus ja muu õppematerjal nr ...
HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID KURSUSETÖÖ Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: lektor Anti Hamburg Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2014 SISUKORD sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuse...
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.............................................................................................................. 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS k...
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................
EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike; teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi; on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest; ...
Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 k...
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid .........................................................................
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Marleen Zurihhina, Regine Trei, Taavi Rattasep, Iris Valgepea, Getlin Janvest PRAKTILISED ÜLESANDED Õppeaines Personalijuhtimine Juhendaja: Katrin Kreegimäe Tartu 2018 SISUKORD 1. PERSONALIJUHI TÖÖ ÜLESANDED ............................................................................. 3 2. TÖÖANALÜÜS .................................................................................................................. 6 3. VABA AMETIKOHA TÄITMISE PROTSESS ................................................................. 9 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS ........................................................................... 14 5. KOOLITUSE PLANEERIMINE ................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus...............................................................................
LABORIÕPE Teema 1 SISUKORD A. Uriini kogumine 2 B. Uriini analüüsi näidustused 3 C. Uriini analüüsi astmeline strateegia 3 D. Uriini füüsikaline uurimine 4 1. Hulk 4 2. Läbipaistvus 4 3. Lõhn 5 4. Värvus 5 5. Erikaal 5 6. pH 5 E. Uriini keemiline uurimine 5 1. Testribad 5 2. Uriini keemilise uurimise tehnika 5 3. Proteinuuria 6 F. Uriini sademe värvimine ja mikroskopeerimine 7 Uriini sademe mikroskoopiline uurimine 7 1. Uriini sade neeru-kuseteede ta...
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastami...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid Aine maht 3 EAP Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 1 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. ...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 ...
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja v...
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis ...
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
