Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valemid põhikoolile (10)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist


Aineõpetaja
nimi:
Maria Savina
Õppeaine: matemaatika
Veerand:
I
Klass:
9 klass
Õpitulemused:
  • Tuletada meelde 8.-klassis õpitud;
    2) õppida tundma ruutfunktsioone ja joonestama nende graafikuid;
    3) õppida lahendama ruutvõrrandit ning nende abil tekstülesandeid;
    4) õppida selgeks tegurdamise erinevad võtted.
    Õppesisu:
    Jrk nr
    Kuupäev
    Ulatuslikum teema
    Olulisemad alateemad
    Põhimõisted
    Kasutatavad meetodid
    Õppekirjandus ja muu õppematerjal
    Õpitulemuse kontrollimise ja/või hindamise aeg ning moodus









  • 01. 09. 06
    KORDAMINE

    Esimene koolipäev



  • 04. 09. 06
    Kordamine
    Ülevaade ainest. Sissejuhatav kordamine.
    Õpitulemused.
    Hindamine.
    Kontrolltöö ja tunnikontroll .
    Algebra.
    Tarkvara vihik.
    Vestlus .

  • 05. 09. 06
    Kordamine
    Tehted ratsionaalarvudega. Avaldise väärtuse arvutamine.
    Harjutamine
    4) 102 – 124 (paarilised)

  • 06. 09. 06
    Kordamine
    Korrutamise abivalemid.
    (a + b)(a – b) = a2 – b2
    (a b)2 = a2 2ab + b2
    (a b)3 = a3 3a2b +
    + 3ab2 b3
    Õpilase individuaalne töö
    4) ül 477-505 ( paaritud )
    KÜL: 4) 500, 21

  • 07. 09. 06
    Kordamine
    Lineaarvõrrandid.
    Vestlus. Õpilase individuaalne töö
    1) ül 20, 21
    KÜL 2) ül 27(26, 27, 42, 44, )

  • 07. 09. 06
    Kordamine
    Võrrandisüsteemid.
    Asendusvõte.
    Liitmisvõte
    Õpilase individuaalne töö
    1) ül 31, 33, 34
    KÜL 2) ül 50 (1, 4, 11)

  • 11. 09. 06
    Kordamine
    Protsentide kordamine
    Õpilase individuaalne töö
    2) ül 66 - 77

  • 12. 09. 06
    Kordamine
    Geomeetria.
    Ideekaart
    Jaotusmaterjal

  • 13. 09. 06
    Kordamine
    Geomeetria.
    Jaotusmaterjal

  • 14. 09. 06
    Kordamine
    KONTROLLTÖÖ. “Kordamine.”
    KT

  • 14. 09. 06
    RUUTFUNKTSIOON JA RUUTVÕRRAND.
    Arvuruutjuur. Korrutise ruutjuur. Jagatise ruutjuur.
    Selgitus .
    1) lk 23 – 27, ül 101-103

  • 18. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutjuurte teisendusi
    Selgitus.
    2) ül 4 (103-125)

  • 19. 09. 06
    Ruutvõrrand.
    Ruutvõrrand. Mittetäielikud ruutvõrrandid.
    Ruutvõrrand ax2 + c = 0
    Ruutvõrrand. Ruutvõrrandi kordajad . Ruutliige , lineaarliige , vabaliige. Normaalkujuline ruutvõrrand, täielik ruutvõrrand, mittetäielik ruutvõrrand. Taandatud ruutvõrrand.
    ax² + c = 0,
    Selgitus.
    3) lk 39, 45, ül 134 – 138, 159-164

  • 20. 09. 06
    Ruutvõrrand.
    Ruutvõrrand ax2 + bx = 0
    ax² + bx = 0.
    Harjutamine
    1) ül 1371, 1374

  • 21. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Taandatud ruutvõrrand
    Taandatud ruutvõrrand.
    x2 + px + q = 0
    Taandatud ruutvõrrandi lahend :
    1) lk 58 –60, ül 218 - 221

  • 21. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Taandatud ruutvõrrand
    Taandatud ruutvõrrand.
    x2 + px + q = 0
    Taandatud ruutvõrrandi lahend:

  • 25. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Viete ´i teoreem
    Viete´i teoreem.
    x2 + px + q = 0
    1) lk 62, ül 227-235

  • 26. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Taandamata ruutvõrrand
    Taandamata ruutvõrrand
    ax2 + bx + c = 0
    Taandamata ruutvõrrandi lahend:
    1) lk 65-67, ül 238-242
    TK

  • 27. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Taandamata ruutvõrrand
    2) 37 (11, 14, 16, 21, 20, 26,33,41)

  • 28. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutvõrrandi diskriminant. Ruutkolmliikme tegurdamine .
    Ruutvõrrandi diskriminant.
    Ruutkolmliige .
    Ruutkolmliikme tegurdamise valem:
    ax2+ bx + c =
    = a(x – x1)(x –x2)
    1) lk 69, ül 247
    1) lk 70-72

  • 28. 09. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutkolmliikme tegurdamine.
    Harjutamine
    1) ül 254, 255

  • 02. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Tekstülesannete lahendamine ruutvõrrandi abil.
    Harjutamine
    1) lk 74 – 76, ül 269 - 300
    TK

  • 03. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Tekstülesannete lahendamine ruutvõrrandi abil.
    Harjutamine

  • 04. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Kahe muutujaga ruutvõrrandi süsteem
    Selgitus
    1) lk 79 – 81, ül 311-314

  • 05. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Kahe muutujaga ruutvõrrandi süsteem
    Harjutamine

  • 05. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    ISESEISEV TÖÖ
    HT

  • 09. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Tekstülesannete lahendamine ruutvõrrandisüsteemi abil
    Harjutamine
    1) ül 315-320

  • 10. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Tekstülesannete lahendamine.
    Harjutamine

  • 11. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ülesanded kordamiseks
    1) ül 327-337, 343, 345,346, 534, 355, 359

  • 12. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    KONTROLLTÖÖ "Ruutvõrrandi lahendamine"
    KT

  • 12. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutfunktsiooni mõiste. Ruutfunktsioonid y = x2 ja
    y =x2+c
    Ruutfunktsioon. Parabool . Parabooli telg , haripunkt. Nullkohad.
    1) lk 31-33 ül 115,117
    Nädalakodutöö

  • 16. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutfunktsioon y=ax2

  • 17. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutfunktsioon y=ax2+c
    Ruutliige lineaarliige, vabaliige. Ruutliikme kordaja ja lineaarliikme kordaja.
    1) lk 34-35; ül 125-130

  • 18. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Funktsioonid y=ax2+bx
    1) lk 42-44 , ül 154-156;

  • 19. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Nullkohtade, haripunktide, kordajate leidmine.
    1) ül 128, 129, 131, 138, 161, 185 –188, 209

  • 19. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Ruutfuktsioon y=ax2+bx+c. Paraboolide joonestamine.
    Mõistekaart
    1) lk 47-49, ül 172-174

  • 23. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Lõikepunktide leidmine.
    Harjutmine

  • 24. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    Graafikute joonestamine.
    2) ül 397, 398, 399, 414,416,417

  • 25. 10. 06
    Ruutfunktsioon ja ruutvõrrand.
    KONTROLLTÖÖ "Ruutfunktsioonid, nende graafikud"
    KT

  • 26. 10. 06
    ALGEBRALISED MURRUD .
    Üksliige.

  • 26. 10. 06
    Algebralised murrud.
    Hulkliige.
    Vestlus.
    Kasutavõpevara:
  • T. Tõnso Matemaatika 9. kl Mathema,1998
  • E. Nurk, V. Paat , A. Telgmaa Matemaatika kordamisülesandeid põhikoolile Koolibri, 1999
  • T. Lepmann jt, Matemaatika IX klassile, Koolibri 2002
  • A. Kauge Matemaatika ülesanded põhikooli kursuse kordamiseks Avita , 2000
  • Põhikoli lõpetajale matemaatika eksamist 2002 Argo , 2002
  • A. Lind Matemaatika põhikooli õpilasele Ilo, 2001
  • E. Pais, Matemaatika 9. klassile I osa, Avita, 2002
  • K. Kaldmäe, Kontrollud tööd 9. klass, Avita, 2005
    Töökorraldus
    aines
    : üksikud tunnid , 5 tundi nädalas
    Töö
    tavajõudlustest erinevate õpilastega
    : konsultatsioon:
    teisipäev, kolmapäev 7.45–8.25
    Matemaatika/9kl/2006/07 õa/I/5

  • Valemid põhikoolile #1 Valemid põhikoolile #2 Valemid põhikoolile #3 Valemid põhikoolile #4 Valemid põhikoolile #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 377 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor julka007 Õppematerjali autor
    enamus tähstamaid valemeid põhikoolilem, eriti vajalikud 9ndikele.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Matemaatika mõisted

    1. Absoluutväärtus ­ reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg ­ x ­ telg 3. Aksioom ­ lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv ­ Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd ­ murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur ­ arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat ­ antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur ­ naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine ­ naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk ­ võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem ­ 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine ­ suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. Aritmeetiline

    Matemaatika
    thumbnail
    18
    pdf

    8. klassi raudvara: PTK 6

    katus koos katusealusega, lillevaas, vormitud 7 kivi n-nurkne tippe 2n, külgservi n, põhiservi 2n, külgtahke n 30.Püströöptahukas - püstprisma, mille uuri töölehte põhjadeks on kaks võrdset rööpkülikut ja külgtahkudeks neli ristkülikut; erikuju on risttahukas või kuup; valemid V=Sp H, Sk=PH, 2 Sp=ah (erikuju korral Sp=ab või Sp=a ); St=2Sp+Sk kus H on kõrgus ehk külgserv, P=2(a+b); vastastahud paralleelsed ja võrdsed NB kui püströöptahukas on korrapärane, siis põhjaks on rööpküliku asemel romb 31.Püstprisma - ruumiline kujund; kaks Ül.1185,1187 võrdset põhja, hulknurgad; külgtahud Otsustada, kas lause on tõene või väär.

    Matemaatika
    thumbnail
    3
    doc

    Ruutvõrrand

    1.5 RUUTVÕRRAND Ruutvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax2 + bx + c = 0, kus a 0. Kordajad a, b ja c on reaalarvud ning x tundmatu (otsitav). Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ruutvõrrandi liikmeid nimetatakse järgmiselt: ax2 ­ ruutliige, kus a on ruutliikme kordaja; bx ­ lineaarliige, kus b on lineaarliikme kordaja; c ­ vabaliige. Ruutvõrrandi lahendivalem on - b ± b 2 - 4ac x= () 2a Avaldist D = b2 ­ 4ac nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. · Kui D > 0, siis ruutvõrrandil on 2 erinevat lahendit. · Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit. · Kui D < 0, siis ruutvõrrandil reaalarvulised lahendid puuduvad. Kui ruutliikme kordaja on negatiivne arv, siis enne võrrandi lahendamist korrutame mõlemaid pooli arvuga (­1) ja saame ruutliikme kordajaks positiivse arvu. Ruutvõrrandi lahendite õigsust tuleb kontrollida, asendades lahendid algvõrrandis. Tekstülesande korral peab lahend sobima ka üles

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    doc

    Ruutvõrrandid

    Ruutvõrrandid ja nende lahendamine 2x2 - 8x + 35 = 0 2x2 ­ ruutliige, millest 2 on ruutliikme kordaja -8x ­ lineaarliige, millest -8 on lineaarliikme kordaja 35 ­ vabaliige Mittetäielikud ruutvõrrandid: a) puudub vabaliige Üldkuju: ax2 + bx = 0 Lahendamine: 2x2 = - 4x Teisendada normaalkujule 2x2 + 4x = 0 | : 2 Kui võimalik, jagada läbi x2 kordajaga x2 + 2x = 0 Tuua x sulgude ette x (x + 2) = 0 See avaldis on võrdne nulliga,kui sulgude ees olev arv on 0 või sulgude sees olev avaldis on võrdne nulliga b x1 = 0 x2 = -2 Antud ruutvõrrandi lahendid on 0 ja - a b) puudub lineaarliige Üldkuju: ax2 + c = 0 Lahendamine: Teisendada normaalkujule 3x2 ­ 48 = 0 | : 3

    Matemaatika
    thumbnail
    14
    doc

    Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

    Siin on hea võimalus selgitada, missugused aastad on liigaastad (kui aastaarv jagub täpselt neljaga, kuid on mõned erandid, mida võivad lapsed ise uurida). Igapäevaelust võetud ,,konstantide" väärtused võivad ka muutuda. Näiteks ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest tuleb maksta x eurosenti, pärast hinnatõusu on uus hind y eurosenti. Matemaatikatunnist tuttavatest valemitest võib vaatluse alla võtta ringjoone pikkuse ja ringi pindala valemid, mis sisaldavad konstanti . Ringjoone pikkuse valemis c = 2r ja pindala valemis S = r2 esineb üks konstant ja üks muutuv suurus. 1.2. Võrdelised suurused ja nende omadused Kui kaks positiivset suurust sõltuvad teineteisest nii, et ühe suuruse suurenemisel (või vähenemisel) mingi arv korda suureneb (või väheneb) ka teine suurus sama arv korda, siis need suurused on võrdelised. Näited võrdeliste suuruste kohta tuleb valida elulised, kus matemaatikat saab lõimida igapäeva-

    Matemaatika
    thumbnail
    4
    doc

    Gümnaasiumi I astme valemid

    25. Võrrandi x2 + px + q = 0 lahend on valem x1; 2 = - ± -q . 2 2 26. Taandamata ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 , a 1 - b ± b 2 - 4ac 27. Võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahend on valem x1; 2 = 2a 28. Viete'i valemid x1 + x 2 = - p ja x1 x2 = q , kus x1 ja x2 on taandatud ruutvõrrandi lahendid. 29. Ruutkolmliikme ax2 + bx+ c lahutamine teguriteks ax 2 + bx + c = a( x - x1 )( x - x 2 ) , kus x1 ja x2 on vastava ruutvõrrandi lahendid. DETERMINANDID a b 30. Kaherealine determinant = a d -c b c d a b c 31

    Matemaatika
    thumbnail
    4
    doc

    Valemid

    25. Võrrandi x2 + px + q = 0 lahend on valem x1; 2 = - ± -q . 2 2 26. Taandamata ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 , a 1 - b ± b 2 - 4ac 27. Võrrandi ax2 + bx + c = 0 lahend on valem x1; 2 = 2a 28. Viete'i valemid x1 + x 2 = - p ja x1 x2 = q , kus x1 ja x2 on taandatud ruutvõrrandi lahendid. 29. Ruutkolmliikme ax2 + bx+ c lahutamine teguriteks ax 2 + bx + c = a( x - x1 )( x - x 2 ) , kus x1 ja x2 on vastava ruutvõrrandi lahendid. DETERMINANDID a b 30. Kaherealine determinant = a d -c b c d a b c 31

    Matemaatika
    thumbnail
    17
    docx

    VÕRRANDID (mõisted)

    VÕRRANDID Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Tundmatu väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks (tõeseks arvvõrduseks), nimetatakse võrrandi lahendiks. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Lahendada võrrand tähendab leida tundmatu kõik need väärtused, mis rahuldavad võrrandit (st tundmatu asendamisel lahendiga muutub võrrand samasuseks). Võrrandi lahendamisel püütakse võrrandit teisendada nii, et iga uus võrrand oleks eelmisega samaväärne. Lubatud teisendused (võrrandi põhiomadused) on järgmised: 1) võrrandi pooli võib vahetada; 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada ühe ja sama arvu või muutujat sisaldava avaldise (mis omab mõtet võrrandi kogu määramis- piirkonnas), see annab sisuliselt teisenduse, mida tuntakse kui võrrandi liikmete teisele poole

    Matemaatika




    Kommentaarid (10)

    katukatukatu profiilipilt
    katukatukatu: Ei ole. Idee poolest peaks siin olema valemid. Aga siis on õppekava.
    14:06 31-03-2016
    Mammumusu profiilipilt
    Jane Smith: Ainult 1. veerandi asjad ja kõike ebavajalikku on rohkem.. :S
    16:21 06-06-2012
    findows profiilipilt
    findows: kasulik, aga nagu p2ssu ütles, infot veits vähe.
    16:00 08-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun