teistelt, tihtipeale kohalikult omavalitsuselt, maavalitsuselt, Vabariigi Valitsuselt. Paraku ei saa keegi teine lahendada inimeste probleeme. Valitsuse osaks on siiski luua võimalused ühiskonna arenguks ja inimesel tuleb ise kohaneda ühiskonna normide ja võimalustega ja leida endale koht ja võimalused toimetulekuks. Sellel teemal arutlemine on täiesti mõttetu, sest lõpuks jõutakse ikka selleni tagasi, et süüd tuleb otsida kõigepealt ise endast ja alles siis hakata teisi süüdistama. Kõige suuremat muret tekitab minus turvalisus. Meil on tulnud rinda pista mitme vastasega alates Muistsest vabadusvõitlusest, kuni oma riigi taastamiseni. Kas siis Eestis on turvaline elada, kui meie ida-naaber on agressiivne ja alati valmis sõjalisse konflikti astuma? See sisemine valu ja kartus Eestlaste hinges, mille on põhjustanud vene rahvas omalajal on säilinud tänapäevani
Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud Jõud on midagi suuremat, kui lihtsalt füüsikaline termin meie igapäeva elus. Oma raamatus ,,Valge Müra" on Don DeLillo öelnud: "Tegelik jõud on hoopis igapäevastes väikestes väljakutsetes ja hirmudes, meiesuguste lihtsate inimeste käes." Kas tões on tõesti niipalju jõudu, et muuta valedele rajatud ühiskonda? Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli
Eestis kui arenguriigis kerkivad uued hooned,areneb ühiskond ja majandus.Head tulevikku lootes peame hoidma oma keelt ja traditsioone.Ka rahva arvamus on tähtsal kohal, sest eelkõige nemad kujundavad meie tulevikku. Üheks riigi tunnuseks peetakse oma keele ja kultuuri omamist, iseasi kas ja kuidas suudame läänestumises seda hoida ja säilitada. Paljudes Euroopa ülikoolides õpitakse eesti keelt ja me võime selle üle uhked olla ja olemegi. Vastupidiselt, paljud meie riiki elama asunud rahvad ei suuda ega taha õppida isegi oma uue riigi keelt, ise seda häbenemata. Ka mööda linnatänavaid ja kaubamajasid jalutades kohtame noori, kellest me ei pruugi üldse aru saada. Üheltpoolt ei mõista me nende käitumist, mida võib nimetada eputamiseks, ja teiseks on raskusi aru saada nende sõnadest. Mitte et ma ei oskaks eesti keelt, vaid nende sõnavara sisaldab nii palju slängi, et praktiliselt ei leia me lausetest ühtegi korrektset sõna.Selle peale ütleksid minu vanavanemad, et
probleem on lahendatud, siis on neid ka lihtsam edaspidi lahendada. Kui inimesel on olnud konflikt ja ta on selle edukalt lahendanud siis järgneval korral kui aset leiab konflikt, ei lase ta sellel kriisiks areneda ning lisaks sellele lahendad sa järgnevad konflikti palju vabamalt ja enesekindlamalt. Selle kõige tulemusena tekib inimestel palju produktiivsemad ja positiivsemad suhted teiste kaastöötajatega, ülemuse või kliendiga.Terence E. McSweeney on öelnud: ,,Kuulamine on väga võimas omadus mille kasutamiseks vajame me minimaalselt füüsilist energiat, kuid see pakub eluaegset tasu. Rohkem inimesi peaksid õppima kasutama seda lihtsat terve mõistuse vormi."(Lehman 1996, 18) 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE Suhteprobleemide lahendamine nõuab aega, kannatust ja energiat. Seega, enne kui me
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimestevaheline füüsilin
Emotsionaalselt ekspressiivseid kultuure iseloomustab avatus, emotsionaalne pealetükkivus, paljusõnalisus, suur füüsilise kontakti vajadus, vaidlemise armastus. Emotsionaalsed kultuurid väljendavad tundeid zestikuleerides, naerdes, rääkides harilikust valjema häälega ja kirglikumalt, puudutades seejuures sageli kaasvestlejat. Seetõttu tundub põhjaeurooplasele mõnikord, et nad on kasvatamatud ja agressiivsed. 4.1 KUIDAS TOIMUB KOHTUMINE VÕÕRA KULTUURIGA? Kõigil, kes pikemaks ajaks välismaale satuvad, tuleb ette probleeme ja läbielamisi, mis ei sõltu ainuüksi keeleoskusest. Võõras kultuur erineb vähemal või suuremal määral tuttavast ning sellega tuleb tahes või tahtmata kohaneda. Vastsündinul ei ole keelt ega kultuuri, kuid tal on kaasasündinud võime neid õppida. Kuulates, jäljendades ja lõpuks ise sõnu luues areneb lapse kõneoskus. Keegi meist ei mäleta, kuidas me õppisime esimesi sõnu ja moodustasime esimesi lauseid
mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga. 19. Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid, üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on ühesuunaline. Kõigepealt: HEGEL- ,,Ajaloo filosoofias" räägib sellest, kuidas absoluutne idee järjest paremini ja täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks. Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast. Darwin- evolutsiooniteooria
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k
*Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vaimne ja materjaalne) Herderi arvates kultuuri mõiste ei ole universaalne. Ta ütles: "Juba mõte Euroopa kultuuri ülimuslikkusest on looduse majesteetlikkuse hävitatav solvang(?)"
arendama ka kohalikku kultuurikeskkonda.Minu arust tõi autor väga hea näite selle kohta, kuidas turismisihtkoha elanikke puhtalt turismiärisel eesmärgil ära kasutatakse. Kareni mägihõimu kuulsad pikk-kael naised on väga tuntud ja paljud turistid käivad neid ka vaatamas. Need naised on kandnud kaela ümber pronksist rõngaid juba pikka aega ja peavad seda ka edaspidi tegema, kuna valitsus nõuab seda. Sissetulek on tohutu. Nõustun sellga, et kultuurgi on ajas muutuv ning uued põlvkonnad loovad uue kultuuri oma näo järgi. Paljud kareni hõimu naised ei ole enam aga motiveeritud oma pärimuskultuuri hoidma , vaid nad sooviksid seda muuta. Kindlasti on nende kultuuril palju muud huvitavat pakkuda, mis on siiamaani jäänud tahaplaanile, kuna peamiselt vaadatakse ainult pikk-kael naisi. Oleks tore ja huvitav õppida tundma ka selle hõimu teisi tavasid.
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See
sotsiaalse süsteemi säilitamise funktsiooni. Kaks alternatiivset lähenemist: oluline on indiviid ja sellest on välja kasvanud sotsiaalsed süsteemid. Teine on: tähendusrikas üksus on ühiskond ise ja seda püütakse säilitada, on loodud institutsioonid,et see püsiks. Esimene suur klassik Bronislaw Malinowski, kes seadis eesotsa indiviidi. Malinovski viis läbi välitööd Trobiandi saartel. Tema oli esimene, kes hakkas propageerima pikaajalisi välitöid. Tema kokkupuude põlisrahvaste kultuuriga oli pikaajaline. Tema teoorias üksikindiviid omandab suurema tähtsuse. Institutsioonid on selleks,et rahuldad üksikindiviidi vajadusi. Vaimsed vajanduses on sekundaarsed, Malinowski räägib füsioloogilistest põhivajadusest. Inimesel on teatud hulk põhivajadusi, mida tuleb rahuldada. Neid põhivajadusi on 7: toit, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, uhkus, liikumine, kasvamine. Tal on põhivajaduse seletamiseks ka tabel, kus on 7 põhivajadust, toimub 3 etapi teel
küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas meeleolu ning kõik fundamentaalne filosofeerimiseks kuid seda tunnet peetakse tähtsusetuks ning seda tunnet ei kuulata, seda eiratakse ning sellest minnakse üle. Nõustun sellega, et filosoofid mõtlevad enda jaoks välja probleeme, millest filosofeerida. Kuid samas on see ka vajalik- see võib anda uusi mõtteaineid mõnes teises valdkonnas, tuua välja mingeid erilisi seoseid. Samuti nõustun sellega, et igal inimesel võib tulla peale soov filosofeerida, või teevad nad seda isegi enese teadmata. Tihti peetakse filosoofilist arutelu või mõtteid vähetähtsateks, tänapäeval kaaluvad selle üle kiire elutempo ning pidev muretsemine, soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage!
Lepitus tähendab suhete korraldamist teise osapoolega. Lepitus järgneb andestamisele, kuid andestamine ei eelda lepitust. Andestamine on protsess. Ei saa andestada kiiresti ja kergelt. Andestamine on nagu lein mis tuleb läbi elada. Eristatakse andestusprotsessi viit astet: 1. negatiivsete tunnete aktsepteerimine. 2. loobumine vastamata suhtlusnõuetest. 3. solvajasse suhtumise muutmine 4. empaatia areng. 5. uue loo loomine Andestajal tuleb kõigepealt endaga hakkama saada ja loobuda solvajale esitatavatest nõuetest. Andestamise käigus vabaneb inimene teise osapoole ja sündmuste kontrollist. Konflikti lahendamise jaoks on olulised nii andestamine kui lepitus. Mõlemad on rasked, nii andeksandmine kui ka andestuse vastuvõtmine, sest ego peab end mõlemal juhul koolutama. 13 3. KONFLIKTI PSÜHHOLOOGILISED PÕHJUSED 3.1 Võimuvõitlus
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Estonian Business School Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppetool KAS LUKSUSKAUPA TULEKS MAKSUSTADA KÕRGEMA MAKSUMÄÄRAGA? Essee Angela Rannu BEB-1 Õppejõud Meelis Kitsing Tallinn 2015 Maailmas liigub tohutul hulgal luksuskaupa ringi kõige enam Euroopas ja USAs ning vähem arengumaades (Aafrika riigid, Lõuna-Aasia riigid kohati). Luksuskaubaks peavad inimesed kaupa, mis pole eluks otseselt vajalik ja on vähem olulisem, kuid siin tekib omakorda tähtis punkt: luksuse määratlemine on võimatu ja sellel pole mingit kindlat süsteemi. Küsides endalt, et mis on näiteks keenialase ja iirlase jaoks luksuskaup, siis kindlasti pole need omavahel võrreldavadki tooted ja/või teenused mõne keenialase jaoks võib luksusteenuseks olla isegi elekter. Luksuskauba maksustamine on käinud paljude riikide mõtetest kui mitte tegudest
teised reageerivad meie plaanidele nende suhtes; samuti võib teha mõningaid oletusi, kuidas nad ise meiega käituvad. Teiste kultuuride (nagu ka meie enda kultuuri) peajoonte tundmine vähendab ebameeldivaid üllatusi (kultuurišokki), annab meile juba ette mõistmisvõimet ja võimaldab edukalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega, kellega see varem oli raskendatud. Selleks, et rahvusvaheline meeskond kujuneks ühtseks tuleb kõigepealt leppida faktiga, et võõramaalastest kolleegide tegutsemismotiivide mõistmiseks pole muud teed kui nende keele ära õppimine, nende kultuurist pärinevate raamatute lugemine ja tutvumine nende maa üldajalooga, selgitab Lewis (2003, lk 112). See tähendab mahukat investeeringut – mitte niivõrd rahalist kui ajalist. Firmad, kes ei vii ennast kurssi oma koostööpartnerite kultuuriga, võtavad enda kanda üsna suure riski
kõik seotud ühe fenomeniga, mis võis olla tarbimiskapitalismi tekkimise koondkujuks: luksused. Luksusega on seotud geograafilis-sotsiaalsed kohta kus tarbimiskapitalism arenes: poed, õukonnad, linnad ja kodud. Sombart (1967) Luksus toodab turge, sest kõrge väärtusega asjad vajavad säästmist ja kapitaliseerumist, majanduslikku ratsionaalsust ja soosivad krediidi andmist. Kauplused, mis pakkusid luksuskaupu, olid seimesed, mis pakkusid elegantset meelelahutust. Kõigepealt hakkasid nad eristuma püüdma teineteisest, siis muutusid üha rohkem anonüümseks (ostja ja müüa suhe). 5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks? 6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused? Hegel: "Inimloomus ei ole valmis, vaid areneb objektiivse maailmaga
Nii oleme me just nagu keele vangis. Samas, kas oleks parem, kui meil keelt ei oleks, kui suhtleksime viibetega? Kunagi kasutasime me keelt ometi suure autundega. 1. Kas keel avardab meie võimalusi, või tänu oma etteantud struktuuridele oleme aheldatud keele külge? Avardab: *meie oma sügavam mina ei oleks ilma keeleta ära tuntav 2. Kust tuleb keelele võim ja vägi, et sellega näiteks oma mina otsida saab? On usutud, et sõnal on üleloomulik vägi meie suu võib lendu saata sõna, millel on otsene mõju kellelegi teisele. N: manamine inimese tervendamine, aga ka haiguse tekitamine; vihma, aga ka päikese esilekutsumine Tänapäeval me enam väga sõna maagiasse ei usu(loitsud, manamine), siiski usume, et sõnaga võib nii haiget kui rõõmu teha. Teame ka, et sõna on oluline enesetehnika vahend psühhoanalüüs. Sõnade abil võib esile kutsuda mingit muutust, aga me ei pea seda mõju enam otseselt füüsiliseks, vaid psühholoogiliseks ja loogiliseks.
- tänu tehnilisele reproduktsioonile. Milline on kunstiteose aura? Nt näitusele minnes on see aura õhus tunda. Aura on midagi kokkuleppelist. Nt filmikunst vs teater. Teatris esitatase pealtvaatajatele, filmi üles võttes kaamerale. See muudab teose aurat. Aural on ka autoriteedi tähendus. Kunstitoese tarbimine loob tähendusi. Meil on võimalus kogeda kunstiteost ükskõik mil hetkel ja kus, mitte rituaalina (kontertile minnes, näitust vaadates). Kunstiga saab palju korda saata kui ta vabastada rituaalist. Althusser - eluaeg kannatas depressiooni all, tappis oma naise, elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Katsus marksismi käsitleda nagu teadust. Tegeles hilisema Marxiga. Kogu ideoloogia puudutab meid kui subjekte. Räägib meiega individuaalselt. Nt reklaamid käsitlevad meid kui indiviide (pöörduvad nt Sina vormis). Strukturalism . Baasi ja pealisehituse suhte analüüsimine strukturalismi mudeli kaudu.
*popkultuuri asendab sõnaga anarhia *kultuur korda loov m õiste ühsikonnas *kultuuri kaudu peab korrastama tahumata inimmasse *kultuur hoiab korda maailmas *tema teos on hoiatav massid nakatavad kogu Briti ühiskonda (folkloor teab alati kus on tema positisoon) 3 *anarhia tahab ronida teistesse aladesse, voolata igale poole, ei lepi talle määratud piiridega *taustaks industriaalajatu esimene plahvatus *Arnoldile tegi muret demokraatia, ei tahtnud, et anarhia hakkaks määrama kultuurisfääri, rahvas ei saa seda mõjutada *vahe kultuuri ja anarhia vahel ei tohi kaduda *kultuuri kaudu hoitakse ära kaos *suur hirm: harimata inimene ei tohi tõusta valitsema *probleem? Kuidas harida inimest? *haridus Arnoldile: haridus madalale klassile et neid oleks v õimaliks juhtida ja suunata. Massid pidid laskma end juhtida. Tõe ja teadmiste juurde ei jõua massid kunagi. Harida valitsema tuli keskklassi, seda tuli korrigeerida ja t äiustada. Kodanlus
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne
Kas rändest võib saada Eestile eelis? Viimasetel aastatel on pidevalt arutluses olnud Eesti riigi vähenev rahvaarv. Rahvaarv on olnud langustrendis pikka aega ja suurele probleemile pole siiani leitud sobivat lahendust, et taas suund positiivsuse pole suunata. Kuni probleemile ei leita lahendust, võib eeldada riigi raskusi nii majanduskasvus kui ka inimeste heaolu paranemises. Miks on aga vähenev rahvaarv Eestile probleemiks? Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised inimesed, keda peetakse ka riigi tulevikuks. Noorsoo kadumine põhjustab, aga riigile ära majandamisega raskusi, sest just nooremad isikud on need, kelles nähakse paari aasta pärast vanema elanikkonna ülalpidajaid. Noored aga kui tuleviku maksumaksjad, jätavad endaga riigist lahkudes maha seega suure probleemi. Vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik on kindlasti suur väljakutse, millega tulevikus
Pöörates tähelepanu oma unenägudele ja intuitiivsetele mõtetele, võime leiada, et nad näitavad meile tihti kätte tee probleemide lahenduse juurde. Sellel pole mingit pistmist raske tööga, see on pigem lapsemäng, mis sünnib lõõgastunud olekus. Kõige suuremad ideed ja kõige geniaalsemad leiutised on sündinud "juhuse läbi", siis kui inimene üldse ei mõelnud sellele probleemile. Albert Einstein on öelnud, et kui ta püüdis mõnda matemaatilist probleemi lahendada, siis formuleeris ta selle täpselt oma mõtetes ja lakkas sellele mõtlemast. Ja alati oli tal mõne aja pärast vastus käes täiesti spontaalselt (Peiffer 1997: 126). Alateadvus töötab pidevalt meie heaks. Isegi kui me magame, produtseerib ta meile vajaminevaid vastuseid ja lahendusi. 24 Ka haiguste puhul on oluline õppida lõdvestuma. Rahulik keha on eelduseks kiirele
Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10
haritlased kujundama eesti rahvale ühiste traditsioonide ja ühise ajaloo kontseptsiooni. Selles protsessis on olnud määravaks faktoriks suhestumine teiste rahvuste ja rahvuskultuuridega. Alguses avaldasid siinsele kultuurikeskkonnale kõige enam mõju kaks keele- ja kultuurisfääri: saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust. Vene impeerium püüdis vene keele ja
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18
asju otsustatakse. Mida kõrgem on tsentraliseeritud, seda kõrgemal asju otsustatakse. Formaliseeritus kui palju on reegleid. Et mõista, mis ühes või teises org toimub peame vastama · Kes on hea ülemus · Hea alluv · Liikmete prioriteet · Edukas kollektiivi liige · Töötamise motiiv · Omavaheline koostöö · Konflikt · Otsustamine Nende küsimuste põhjal saame teha järeldus, milline org olema peaks Hea kultuuriga ettevõte · Julgustati riskima · Töötajale omavastutus (kaasamine). Tavaliselt juhtkond teab väga hästi, mida nad teha tahavad, aga näiliselt kaasatakse töötajaid. Läbi küsimuste suunatakse inimest sokraatiliselt ja inimene ütleb ise välja, mida sina tegelilt tahad. Läbi selle töötaja tunneb, et teda kaasati ja muudatusi on lihtsam teha, kuna inimesed teevad, mida nad ju ise tahtsid. Teistesse riikidesse laienedes peab firma
Konverents ,,Avameelselt riigikirjandist 2006" lisa ,,Stiilivigade loetelu" STIILIVIGADE LOETELU VEA PARANDATUD LAUSE LIIK 1. * Universum hoiab endas veel tuhandeid saladusi, mis ainult ootavad tühi- avastamist, lahendamist. sõna- * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on lisus vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida nõutakse, pakkuda ei ole. 2. kõne- * Ideid uuendusteks on hetkel veel piisavalt. keelsus * Ja kui teha eriti korralikult tööd, äkki on võimalik ülemuselt puhkuse pikendustki välja kaubelda ja perega kuhugi kena metsajärvekese kaldal päikeseloojangut nautida? * ...tekib ka jäätmeid kordades rohkem. * Näiteks inimest loetakse täiskasvanuks alles ... * Lihtsad inimesed pole näpuga peale osutatavad... * Arvan, et tänapäeva noored peaksid hoiduma liigsest (on tehtud stiiliveaks, märgitud äärele) ar
18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene info on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Tegelikult on esimese kuvandi põhjal loodud pilt tihtipeale väär. Samas jäävad petlikud esmamuljed enamasti püsima. Teadlased väidavad, et kuni 2/3 esmamuljetest jääb püsima ka pärast kuudepikkust suhtlemist ning inimesed on valmis tegema vaid pisikesi korrektiive. 19. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. Stereotüübi abil iseloomustamine on esmamulje lühiversioon. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid sarnanema ka teiste tunnuste poolest. Stereotüüpide kasutamise pluss on see, et tänu neile ennetame tunnetuslikku ülekoormust, jagades kõik hõlpsasti käsitletavatesse kategooriatesse. Stereotüüpide
rolle, poliitik ärimees, vanem. K S ei lõpe. 16. Grupp, grupi omadused Inimesed, kes on seotud omavahel suhetega. Grupis valitseb ühine tunne, arusaamine. Kõik liikmed on omavahel vastastikuses sõltuvuses. Gr liikmed teavad et peale neid kuulub sinna ka teisi liikmeid ja tunnevad vastutustunnet teiste ees. 17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Esmased on väiksed. Soojad ja intiimsed suhted, suur ühtsustunne (perekond). Liikmetel on ühine eesmärk, ühine maailmavaade. Grupis jagatakse muresid ja rõõme. Seal ei oodata hüve ega kasusid. Suht püsivad gr-d. Sek gr-d. On suuremad. Vähe emots sidemed. Kui esim gr on suhted intiimsed siis teises on formaalsed. Iga gr liige ei pruugi suhelda teise gr liikmega. Kõigil on ühine huvi kuid ajutine. Suhtlemine on ainult kindlate eesmärkide saavutamiseks. 18. Kogukond ja uhiskond (Tsnnies) Esmasele gr omased suhted. Ühised esivanemad geogr lähedused. Inimesed on omavahel mitteametlikult seotud ja tunnevad 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
