Hispaanias) Rännakute tee äärtele ehitati kirikuid ja kloostreid 2 saj jooksul ehitati Euroopas üle 100 kiriku 1. Peamine kirikutüüp basiilika- eeskujuks karolingide aja basiilika, mõjutused Rooma, Bütsantsi ja Islami arhitektuurist · Kogududele pikihoone 3 löövi · Põikihoone 2 löövi · Enne apsiidi kooriruum · Kooriruumi all krüpt- hauad · Apsiid, kooriümbriskäik · Kabelite pärg · Peaportaal e peanks · 2 kellatorni · Võlvikud e travee- kaeti ristvõlviga · Nelitistorn Seinad paksud, massiivsed, aknad väikesed, kirik hämar · Valgmik · Trifoorium · Empoos- rõdu külglöövi kohal 2. Teine kirikutüüp- kodakirik · Kõik löövid on ühe katuse all e puudub valgmik
5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise võlviga kaetud juurdeehitis kiriku kooriruumi idaosas kesklöövi pikendusena. Kabelitepärg - e kabelipärg - ümber kiriku kooriruumi poolringikujuliselt paiknevad kabelid, mis on kooriruumiga seotud ja moodustavad ühtse ruumikompositsiooni; levis eriti prantsuse keskaegses arhitektuuris.
motiivid nng stiliseeritud taime ja loomakujutised.Loodi ka palju seinamaale ja samuti miniatuurmaale. Rohkelt kasutati ornamentikat ,näiteks pühakupiltide raamistikuna.Riietuse voldid olid keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist.Liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi stiilis. Ka tekstiilikunstil ning kullassepakunstil oli oluline roll romaani kunstis. Gooti kunst Gootsi stiil tekkis uusaja alguses. Saint-Denis kirikus on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg ning neis on näha gooti stiili peamisi tunnuseid- kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve ,saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisem oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Erinevalt romaani stiilist oli teravkaare raskus suunatud ülalt alla ,mitte niipalju külgedele kui ümarkaartel.Ristvõlvid ei olnud kõikjal ühepaksused nagu romaani kunstis. Travee kohal ristuvat teravkaart nimetati roieteks.Võlvidele
euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika. Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel Apsiid-altari asukoht Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi Kabel-väike kirik või palveruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitame torne. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk nelitise kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda. Romaani stiili põhitunnusaks on See tähendab, et akende ja uste avad on kaarekujulised. Lage katab silindervõlv.
I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik moodustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruum, kõrvalaltarite asupaik, reliikviate hoiuruum Romaani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni metallist (või puidust) ülaosa nimetatakse tornikiiver. Romaani stiilis kirikud olid sageli kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Romaani arhitektuurile on omane raskepärasus, massiivsus. Iseloomulik tunnus
30. GOOTI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSTÜÜBID Gooti stiili tekkimise aeg ja koht on täpselt teada. 1144 valmis Saint-Denis’ kloostri ümberehitus. See oli olnud Prantsuse kuningavõimu sümbol ja kuningate matusepaik. Kloostri abt Suger’ (vaimulik ja kunstnik) eesmärgiks oli hoone mille üksikosade vahekorrad oleksid harmoonilised. Abt Suger’ ajast on säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamisis tunnuseid - kergena mõjuvaid teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus on rohkem suunatud ülalt alla. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega aga tema skeletiks said kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda õhukesed
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid
trifoorium - galeriitaoline kitsas käik, mille avatud külg on kujundatud lahtise kaaristuna valgmik - ülemine akendega varustatud osa kesklöövi seinast silindervõlv - poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ristvõlv – võlv, mis tekib kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel koor - põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa apsiid - poolringi või hulknurgakujuline eenduv hooneosa, apsiidis oli altari asukoht peamiselt varakristlikul ajal kooriümbriskäik - ruum, mis moodustub külglöövide pikendustest ümber koori krüpt - maa-alune kabel torn – kirikutel oli tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal ja üks nelitisel 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud
saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea
veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu). Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. kabelite ette tehti veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. 7. Mis on: Krüpt - Keskaegsetes kirikutes oli krüpt kooriruumi (idakoori) all paiknev maa-alune reliikviahoidla või haud. Romaani ehituskunstis arenes krüptist tihti suur mitmelööviline ruum. Tavaliselt on krüptid tugevalt võlvitud. Alates romaani stiilist, kui koori tasand tõsteti lööviga võrdseks, esineb ka akendega krüpte. Portaal Kiriku kunstiliselt kujundatud, rikkalikult kaunistatud sissekäik.
või korda saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.
kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. Bütsantsi mosaiik erinebantiikmosaiigist materjali poolest. Bütsantsis kasutatakse erilist klaasisegu- SMALDI
valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - algselt märtri koobas katakombides. torn - kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad.-pikihoone,põikihoone,koor,kooriümbriskäik, kabelite pärg, apsiid, löövid, nelitis,krüpt,võidukaar,piilar. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda puulaega, jäet ehitamata lagi, silindervõlviga või ristvõlvidega 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi?polnud vastupidav 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus?-ümarkaar, silinder-ja ristvõlv 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakirikul polnud aknaid kesklöövi ülaosas
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga: sõjakus, tõsidus ja siirus. 1. ühelööviline ehk saalkirik 2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik 1. Koor 2. Apsiid 3. Kooriümbriskäik 4. Transept 5. Külgtorn 6. Nelitis ja Nelitistorn 7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint-
ARHITEKTUUR Arhitektuurisüsteem- valitsev oli sakraal e. kiriklik kunst. Põhiliseks ehitustüübiks oli basiilika. Koosnes külglöövidest, pealöövist, põikilöövist e. transeptist, pealöövi ja transepti ristumiskohast- nelitisest, altar asus poolkaare kujulises apsiidis, apsiidi ja transepti vahele sageli moodustus omaette ruum-kooriruum, mille põrand oli sageli kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa
v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v Saksa hilisgootika kodakirikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis. Inglismaa v Inglise gootika aluseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal. v Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht-
stiili perioodi. Romaani stiil oli keskaja Euroopas esimene ühtne kunstistiil, see valitses 10.-12. sajandil. Romaani stiili kõige olulisemad tunnused on horisontaaljoon ja ümarkaar. Gooti stiil sajandi keskel tekkis Prantsusmaal uus kunsistiil- gootika, mis levis peagi üle kogu Euroopa ning kestis 16. sajandini. Selle stiili kõige silmapaistvam tunnus on teravkaar ja vertikaaljoone rõhutamine. Suurte gooti kirikutel said tüüpiliseks kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Vitraažikunst Gooti kirikus avaldab eriti muljet kesklöövi hiiglaslik kõrgus. Vaba seinapind, mida romaani kirikus kasutati seinamaalinguteks, gooti kirikuis peaaegu puudub. Seinu lõhestavad kõrged värvilised vitraažaknad. Need koosnesid tuhandetest värvilistest klaasitükkidest, mis liideti tinaraamistiku abil värvilisteks pindadeks. Vitraažikunst tipnes gooti katedraale kaunistavate ümmarguste roosakendega
saalkirik - Ilma võlvita ühelööviline ristkülikukujulise põhiplaaniga kirik. kodakirik - Mitmelööviline kirikutüüp, mille kesk- ja külglöövid on u ühekõrgused ja ühise katuse all. kesklööv - külglööv - pikihoone - Altari ristteljel paiknev kiriku suurim ruum ilmalike (koguduse) jaoks, iseloomulik basiilikale, 1- 5-lööviline. transept - Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. koor - Transepti ja apsiidi vahel olev nelinurkne ruum. kooriümbriskäik - Külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. apsiid - Poolringja või hulknurkse põhiplaaniga eenduv hooneosa. nelitis - Pikihoone ja transepti lõikmiskohta nim. nelitiseks. nelitistorn - Nelitise kohale ehitatud torn. kabelitepärg - Mitmest radiaalselt ümber kooriümbriskäigu paiknevast koorikabelist koosnev ruumikompositsioon krüpt - Koori all olev kabel. läänetornid -
saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik
· Notre-Dame-la-Grande o Fassaad kaetud ornamentaalsete ja figuraalsete reljeefidega, mis kujutavad stseene pattulangemisest Kristuse sündimiseni o Kesk-Prantsusmaa Auvergne´i koolkond · Eriti tähtsad empoorkirikud o Kahekorruselised külglöövid · Nelitistorn · Kooriümbriskäik · Kabelipärg o Burgundia koolkond Eelistatuim tüüp basiilika CLUNY KLOOSTRIKIRIK Madeleine'i kirik · Üldiselt domineerib Prantsusmaal romaani ajastul pikiehitise tüüp, ent ei puudu ka tsentraalehitised · Kloostrite ristikäigud romaani kunsti kauneimad mälestised Euroopas 6
(ümarkaar, sammas) kasutamisest.Tegelikult on saanud mõjutusi mitmelt poolt. 2.Romaani stiilis hoonete põhitunnus-ümarkaar, ehitiste avad on ümarkaarsed ülalt. 3.Piilar tugev kivisammas või nelinurkne tugipost, toetusid nenedele kesklöövi seinad. 4.Basiilika- Rooma riigi ajast. 5.Romaani basiilika koosneb-lai kesklööv ja kaks põiklöövi, kooriruum, poolringis niss apsiid (seal asus altar), vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid(kabelitepärg) ja kooriümbriskäik. 6.Kiriku kooriruumi all paiknev võlvkelder-krüpt, hoiti pühakute säilmeid. 7.Londonis romaani stiilis ehitis-Toweri linnus, mis ei ole sakraalehitis.Profaanehitis (ei ole seotud kirikuga). 8.Itaalias-Püha Markuse Kirik, mis on sakraalehitis. 9.Kirikute kellatornid kiriku kõrval-Itaalias, Pisa toomkirik oma eraldi seisva viltuse kellatorniga. 10.Eestis-puhas romaani stiil puudub, 13.saj, kui saabusid ristirüütlid, oli see stiil moest läinud. Gooti kunst. 1
Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg) TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas. Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende
tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Kodarkirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn
klooster — välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu- ja töökoht. koloss — hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju (või ehitis). kompositsioon — kunstiteose ülesehitus. konstruktsioon — kokkupandu; millestki kokkupandud seadeldis, ehitis vms. koor, kooriruum — osa kiriku idaosas, kus asub altar; algselt mõeldud vaimulikele laulmise kohaks (hilisemal ajal on koorilauljad kiriku lääneosas koorirõdul, kus asub ka orel). kooriümbriskäik — keskaegsetes katedraalides kooriruumi ja kabelite-pärja vahel kulgev poolringis käik. korintose stiil — rikkalikem ja noorim vanakreeka ehitusstiilidest, nimetus pärineb Korintose sadamalinnalt; kujunes välja 400. a. paiku e.m.a. krabi — punga või lehe kujuline raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, ehisviilude ja muude osade kujunduses. kreekakatoliku usk — ristiusu eriharu, sai alguse Bütsantsist, levinud peamiselt Kreekas, Balkanimaadel, Venemaal.
Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn
Esimene üleeuroopaline stiil Tehnika areng (keerulised ehitised) Massiivne proportsioneeritud, artikuleeritud ehituskehand Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks, et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamkiht. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik Basiilikad Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad Kooriruum Kabelid Kooriümbriskäik KODAKIRIK ITAALIA (valge romaani, ümarkuplid, kerge, õhuline) Pisa Katedraal (1063-1118) Materjalid: tellis, kivi, marmor Eraldiseisev kellatorn kampaniil (kalle 4,3m) Eraldiseisev Ristimiskabel Ohtra sammastikuga, kaetud marmorplaatidega INGLISMAA Durhami Kloostri Kirik 11.-12.saj Täies ulatuses võlvitud kirik Inglismaal Monumentaalne ehitiste kogum (koosneb lõuna pool paiknevast katedraalist ja selle korvalhoonest ning põhja poole lossist) Kesklöövi kõrgus 22m
Romaani ehitusmeistrid pikendasid aga pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori põrand oli 2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli) koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik. Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Ka Gooti kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi
suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud.
· Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal ·Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi
saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Joonis 6
2) lame puulagi 3) silindervõlv 4) ristvõlv Võlvitud löövid jagunesid põigiti võlvikuteks e. traveedeks traveesid eraldasid omavahel vööndkaared · Transept e. põikhoone transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar e. võidukaar. Transepti ja pikihoone ristumiskoht on nelitis · Koor koht vaimulikele ja koorile. Koori all oli sageli kabel (krüpt) kuhu maeti suurnike surnukehi · Apsiid asus altar · Kooriümbriskäik - esines harva · Kabelitepärg esines harva · Tornid võisid ka puududa, seista eraldi kirikute kõrval, kahekaupa fassaadil, nelitiste kohal jm. Romaani stiilil euroopa eri osades omapärane ilme · Saksamaal Hildesheimi toomkirik * vararomaani e. Ottode ajal ehitatud *koor idas ja läänes ( viimane mõeldud keisrile) · Lõuna-Prantsusmaal Toulouse'is Saint-Sernin *suur palverändurite kirik
moodustus kolmest või enamast ruudust. Nelitise kohal kõrgus massiivne ja võimas nelitistorn. Nelitisest ida pool paiknev a kooriruumi põrand aga võis olla pikihoone põrandast kõrgemal. Sest selle all asus krüpt. Viimane kujutas endast võlvitud hauakambrit ja reliikviahoidlat, mis võis olla ka palvuskabeliks. Kiriku kooriosa lõpetas ümar või polügonaalne apsiid, milles asus altar. Kooriruumi ümber võidi ehitada poolringis käik, mis sai endale ka vastava nime kooriümbriskäik, sinna avanevaid kooriruumi ringina ümbritsevaid kabeleid nimetati aga kabelipärjaks. Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse moodustasid piilaritele või sammastele toetuvad ümarkaared, teine korrus moodustus aga külglöövide peal asuvatest empooridest, mis kaaristuna kesklöövi poole avanesid (vahel
Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja uste. Sissekäik vormistati perspektiivportaalina. lKiriku pikihoone idaosa lõikus põiklöövi e. transeptiga, nii sai kiriku põhiplaan ladina risti kuju. Kooriosa asetses üldisest põrandast mõne astme võrra kõrgemal, selle all paiknes krüpt. Koor lõppes ümara apsiidiga, mille ümber asus külglöövide pikendamisel tekkinud kooriümbriskäik, sellesse avanevad kabelid moodustasid kabelipärja. Romaani kirikul oli palju torne, välisfassaadi kaunistasid skulptuurid, kaarfriisid ja kääbusgaleriid. Kloostriarhitektuur on seotud kloostri peamise objekti – kirikuga, kõik hooned paiknevad klausuuri ehk sulushoonestusena ümber siseõue. Kloostri ristikäikude sambad on omaette vaatamisväärsus. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust
nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas niss apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar. Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil. Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm tekstid on ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides laulud algselt ühehäälsed laulud olid ühehäälsed gregooriuse koraalid
tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.
3.Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta. 4.Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kuulsamad katedraalid Prantsusmaal on Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres'i katedraal ja Reimsi katedraal. 5.Õpi lugema põhiplaane. Leia lk. 138 põhiplaanilt tornid, transept (põikhoone), kooriümbriskäik kabelitepärg. 6.Leia Reimsi katedraali läänefassaadilt portaalid, ehisviilud nende kohal, roosaken ja kuningategalerii. 7.Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1.Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad?
K õige ilme ka malt avaldub ro maani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi ni me ga basiilika, millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristv õlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja p õikhoone ristumisel apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt m õne astme võrra kõrge m. Koori all on sageli maaalune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik m o odustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruu m, kõrvalaltarite asupaik , reliikviate hoiuruum Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni m etallist ülaosa ni metatakse tornikiiver. Ro maani stiilis kirikud olid sageli: kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Ro maani arhitektuurile on o mane raskepärasus, massiivsus. Iseloo mulik tunnus ümarkaar
saatnud suuri tegusid. Iga kirik tundis uhkust, kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele
annaabi.ee 
