Romaani kunst (0)

Romaani kunst
Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil . Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand
Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne-euroopas- ristiusu kirik . Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga . Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses.
ARHITEKTUUR
Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika .
Võlvik- nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga
Nelitis-nelinurkne osa, mis yekib pikihoone ja põikhoone ristumisel
Apsiid -altari asukoht
Koor-põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt mõne astme võrra kõrgem. Koori all on sageli maa-alune kabel
Kooriümbriskäik-moodustab külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi
Kabel-väike kirik või palveruum
Romaani ajal hakati kirikutele ehitame torne. Kaks torni asusid läänefassadil kummalgi pool portaali ja üks piki- ja põikihoone ristumis- ehk 
nelitise   kohal. Torne võis isegi rohkem olla, sest ajad olid endiselt rahutud ja tugevad tornid võisid kaitset pakkuda.
Romaani stiili põhitunnusaks on
See tähendab, et akende ja uste avad
on kaarekujulised.
 Lage katab silindervõlv.
Romaaniaegse kiriku lööve katsid silindervõlvid või kahe silindervõlvi ristumisel moodustunud ristvõlv.
vasakul
(silindervõlv)
Paremal (ristvõlv)
 Selliste raskete võlvide kandmiseks oli tarvis tugevaid sambaid või mitmenurkseid tugisambaid e.  piilareid.
Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal.
SKULPTUUR . MAALIKUNST
Romaaniaegsetes kirikutes oli oluline koht skulptuuril.
Enamasti on tegemist reljeefidega, mis kujutavad piiblisündmusi. Tavaliselt kujutati ähvardavaid lugusid või siis imesid. Kuna reljeefid ei olnud ette nähtud ligidalt vaatamiseks, siis ei ole nad ka detailselt välja töödeldud, vaid kehavormid on edasi antud üldistatult.  Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi  sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim. neid reljeefe ka "vaeste piibliks".
Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale ehk  peauksi, esifassaade ja sambakapiteele.
Inimesed romaani reljeefidel näevad meie pilgule kohmakad välja, aga siis ei olnudki eesmärgiks loomutruu jäljendamine, vaid usuliste sündmuste ja elamuste edasiandmine.
Kirikute seinu katsid   maalingud , mille eesmärk  oli  sama, mis reljeefidel - õpetada pühakirja ja alandlikkust. Inimesed nendel maalidel  olid samuti tõsiste nägudega ja  maalitud ilma varjudeta.
Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on värvilistest  maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud  piiblistseenid  kandsid samuti õpetlikku sõnumit.
Läbi värviliste klaaside kumas hämarasse kirikusse müstilist valgust ja küllap see tekitas kirikusolijais aukartust ja pühalikku meeleolu.