Saab alguse egüptoloogia. Sõjalises mõttes oli Egiptuse sõjakäik Prantsusmaale mõttetu. Napoleoni ajal muutuvad Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks. Konsulaat 1799-1804 Napoleoni tagasi tulles Prantsusmaale ei rahulda Direktoorium enam kedagi. 9. novembril 1799 (18. brümäär) teostab Napoleon riigipöörde. Hõivab Seadusandliku Korpuse ja saadab Direktooriumi laiali. Võim läheb kolmele konsulile Bonabarte, Sieyes ja Ducos. Direktooriumi asemel moodustatakse Konsulaat. Seadusandlik aktiivsus esimesel konsulil, teda nõustavad teine ja kolmas konsul. Riiginõukogu nimetab ametisse ohvitserid, ametnikud ja kohtunikud ning Senati 80 liiget. Seaduseelnõusid arutab Tribunaat ja Seadusandlik Korpus kinnitab. Seadused kuulutab välja esimene konsul. Sellega on revolutsioon lõppenud. Rakendatakse ranget tollipoliitikat. Alustab tegevust Prantsuse riigipank.
Välisministeeriumi valveametnik +372 6377 000 või +372 53 01 9999 (24h) Argentiina: Eesti Vabariigi aukonsul San Isidros Hr Carlos Andrés Mattsson Av. Bernabe Marquez 951 B1642GDJ Prov. de Buenos Aires San Isidro +54 11 4723 7273 +54 11 4723 3060 [email protected] Tsiili: Eesti Vabariigi aukonsul Santiagos Hr Luis Felipe Ernst Moneda 970, 5th Floor 8320313 Santiago de Chile +562 2696 0171 [email protected] Büroo on avatud E-R kell 9-13 ja 15-17 Peruu: Eesti Vabariigi aukonsul Limas Hr Francisco Espinosa Bellido Avenida Paseo De La Republica No. 3832, Ofic, 701 San Isidro Lima 27 +51 1 440 9955, +51 1 421 8164 +51 1 441 2696 [email protected] Turistide abitelefon +51 1 424 2053 (vastatakse ka ingliskeelsetele päringutele). Uruguay: Eesti Vabariigi aukonsul Montevideos Hr. Ramiro Rodriguez-Villamil Leyenda Patria 3038 (701) Montevideo +598 2 710 9589 [email protected] Boliivia: Ees...
Prantsuse revolutsiooni põhjus. Esimene ja teine seisus ei pidanud makse maksma ,aga kolmas pidi maksma enda makse ja 1. ja 2. seisu makse.Kuningakoja priiskav elu ja sõjad nõudsid palju raha,seega tõõsteti makse,lõpuks tekkis ikaldus.Talupojad pidid kandma mitmesuguseid koormisi,tava kodanikud soovisid võrdseid poliitilisi õigusi=vastuolud ühiskonnas. Revolutsiooni käik Bastille vallutamine 1789 . 4 juuli Prantsusmaa ümberkujutamine. Võeti vastu `'Inimene ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Võeti vastu esimene põhiseadus ehk kontitutsioon Uus riigivõimuorgan-Seadusandlik kogu Monarhia kukutamine Kuulutati vabariik välja Hukati kuningas Jakobiinid tulid võimule M.Robespierre tuli võimule Kukutati jakobiinide dikatuur Tühistati põhiseadus ning kuulutati välja poliitiline amnestia Dirketooriumi aeg Revolutsiooni lõpp 1799.9 november Revolutsiooni tagajärjed: Murdis vana feodaalsüsteemi,kaotas aadli ja vaimlike eesõigused,kukutanud monarhia...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5
g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgnevad sündmused: konsulaat, jakobiinide diktatuuri algus, direktoorium, Generaalstaatide kokkukutsumine, Napoleoni ajajärk...... 1) Generaalstaatide kokkukutsumine 2) jakobiinide diktatuuri algus 3) direktoorium 4) Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda. b) diktatuur - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. c) restauratsioon - kukutatud riigikorra taaskehtestamine
02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiku...
1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a. toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. 1802.a. Prantsusmaal kehtestati ,,Tsiviilkoodeks". 1804.a. Prantsusmaa kuulutati keisririigiks. 1815.a. Napoleoni Sada päeva./18.juuni Waterloo lahing./26.september asutati Püha liit. 1821.a. Napoleon I suri St.Helena saarel./ Kreekas algas rahvuslik vabadusvõitlus. 1814-1815 Viini kongress./Toimuvad Kaukaasia sõjad. 1096-1099 I ristisõda. 1147-1149 II ristisõda. 1189-1192 III ristisõda. 1202-1204 IV ristisõda.
Prantsuse Revlulutsioon Vaimulikud 1% Hinge eest hooltkanda Aadlikud 2% Tähtsamad riigitööd kaitsta! Talupojad jms.. 97% Vaba! Maksta makse/koormisi 60% tulust andsid talupojad ära 10% Kuningale 35% jäi endale 8% kirikule 7%maaomanikule 20% Renti 20% Viljavarusid Pransusmaa (üldiselt) Tulud suuremad kui kulud enamus osa rahast saadi riigimaksudest! Enim raha läks võlgade tagasimaksmiseks! REVULUTSIOON! Bastille kindluse vallutamine 14.juuli 1789a. Kutsuti kokku generalstaadid ja tehti uus riigikord kaotati seisuste eelistused! ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandli...
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi...
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutav...
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
Kui jakobiinid hukutati astusid 1799. aastal võimule zirondiinid ning võimukeskuseks sai Rahvuskonvent. Samal aastal loodi uus kolmas põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa jääb vabariigiks. Uue põhiseadusega tekkis uus valitsus, mida nimetati Direktooriumiks. Prantsuse revolutsioon lõppes 1799. aastal toimunud riigipöördega, mille valmistas ette Napoleon Bonaparte. Selle tulemusena tuli võimule konsulaat, mille eesotsas oli Napoleon. Prantsuse revolutsiooni käigus moodustati kolm põhiseadust. Positiivseteks tulemusteks olid: monarhia kaotamine, feodaalkorra kaotamine. Saavutati tulemus, et inimesed on võrdsed seaduse ees. Revolutsiooni negatiivseks küljeks on kindlasti see, et inimesed kannatasid pideva võimuvahetuse ja seadusandluse all. Kui vahetus võim tuli ka uus põhiseadus.
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon.
coastline rannajoon freight last (kaup) cobbled munakivisillutisega fully equipped täielikult varustatud colony koloonia, asumaa, asundus gather kogunema compact kompaktne get a move on liikuma hakkama conference konverents, nõupidamine glamorous suurilmalik, glamuurne confirm kinnitama glimpse pilguheit consulate konsulaat goat kits continent mander, kontinent goggles prillid (ujuja, keevitaja vm) continental kontinentaalne, mandriline gourmet gurmee convenience mugavus, käepärasus guard valvur, vaht, kate, kaitse court kohus, mänguväljak guidebook teejuht (raamat), reisijuht craft käsitöö hamper takistama
Põhiseaduse Assamblee). Ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid) vaatamine. Välispoliitika, rahvusvahelised suhted Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet (vrd Medijaise artikkel) Pärast 1944 – eesti NLi koosseisus, enamiku lääneriikide (nt eesti saatkond Londonis kuni August Torma sumani 1971; konsulaat USAs kuni saatkonna taastamiseni 1991); mitmed riigid deklareerisid Balti riikide kodanikele NSV Liidu passi viisat andes lisalehel, et see ei tähenda nõukogude anneksiooni tunnustamist Kui balti riikide iseseisvus taastati, deklareeris enamik lääneriike, et küsimus ei ole tunnustamises, vaid diplomaatiliste suhete taastamises NB! De jure versus de facto Pärast 1991 – „tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus,
praegune riigilipp. · Põhiliseks revolutsiooniliseks hüüdlauseks sai "Vabadus, võrdlus, vendlus!", mille nimel nõuti loobumist isiklikest huvidest. c) Heaks tooniks sai kaine ja karske ellusuhtumine. d) Eeskuju uue vabariigi loomisel võeti Rooma vabariigi aegadest, isegi eesnimesid vahetati antiiksete nimede vastu. e) Uue ellusuhtumise mõjul tekkis klassitsistlik kunst. Konsulaat ja I keisririik Prantsusmaal 1. Konsulaadiaeg (1799-1804) Prantsusmaa riigikorraldus pärast 1799. a. riigipööret. a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele.
Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Sieyés otsustas just teda ära kasutada, et uus valitsussüsteem kehtestada. Vandenõusse kaasati mitmed olulised riigitegelased, veel enamad olid aga sellest teadlikud. Toonane kõige mõjukam direktor Paul François Jean Nicolas Barras uskus aga, et riigipööret ei viida läbi ilma tema nõusolekuta. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuid et Direktooriumis toetasid Napoleonit kaks meest: Sieyés ja Roger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas
4) võitlemine rev vaenlastega - aadlike ja vaimulike riigist välja saatmine; rev sõdade pidamine Eur 5) katoliikluse mõju vähendamine - kiriku maade riigistamine; kiriku varandustest said rahvuslikud varandused; kaotati mitmed ühiskondlikud funktsioonid; dekristianiseerimine (138-142!) 6)kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 4. Napoleon. 1799-1815(valitsemisaastad) suri 1821. Püha Helena saarel. 3 perioodi : 1) Konsulaat - 9 nov 1799-1804. 1804 krooniti keisriks. 2) Suur Impeerium e keisririigi aeg 1804-1814. Napoleon loobub esimest korda võimust. Saadetakse Elba saarele ja antakse kaasa 1000 meest. Toimub Prantsusmaa kuningavõimu taastamine. Boubounide restauratsioon (?). 3) Napoleoni 100 päeva. 1815 märts. 18 juuni 1815 toimub Waterloo lahing (Belgia), kus Napoleon saab lõplikult lüüa ja ta saadetakse Püha Helena saarele, kus ta 1821 aastal sureb. Sisepoliitilised ümberkorraldused: 1
II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure vastuvõtmine Prantsuse revolutsiooni lõpp Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga lõppes Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Napoleon ja Sieyes Mississippi jõest kuni Kanadani 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile 1789 põhiseadus koostas J.Madison meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud,
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsun...
/ Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks kontrrevolutsiooniga. / 9 Termidoori riigipööre 1794. 27 juuli Robespierre´i arreteerimine koos lähikonnaga, hiljem hukkamine / Direktoorium täidesaatev võim / Departemang meiesõnades maakond rev. maahalduse tulemusena tekkinud üksused maa. / Konsulaat moodustasid kolm konsulit, kes juhtisid riiki. / Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu Prantsusmaa poolt / 1807 Tilsiti rahu Prantsusmaa Venemaa vaheline koostöö (1808-9 Venemaa selle lepingu tulemusena astub sõtta Rootsiga ja Vallutab Soome) / Viini kongress - 9. juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. / Sada päeva Napoleoni valitsemis period pärast Elba saareltnaasmist
(Bretagne's). 10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. Revolutsioon algas 14. juuli 1789 a vallutati Bastille kindlus. 1789. aastal tehti järgmised ümberkorraldused: kaotati seisuslikud eesõigused, talupojad vabastati teotööst, alustati kirikumaade natsionaliseerimist. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia
Kui oli uba kuu aega möödunud viljatutes vaidlustes, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles’st ja nendest sai Rahvuskogu. See oli kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa vaimulike ja aadlike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks. 4) Millise sündmusega ja millal lõppes Prantsuse revolutsioon? [lk 116] 9.–10. november – toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks. 5) Nimeta vähemalt kaks Prantsuse revolutsiooni tähtsamat tulemust. [lk 112—113] Kaotati absoluutne monarhia ja tekkis vabariik. Talupoegadest said maaomanikud ja tekkis rahvustunne. Valgustusideedega hakati väärtustama haridust ja inimese arengut. 6) Kuidas Napoleon võimule sai ja kuidas ta oma võimu kindlustas? [lk 116, 120] Napoleon naasis Egiptusest Prantsusmaale tagasi ja otsustas kõrvaldada
Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja laialisaatmist ning Napoleoni kutsusid oma poolehoidjaid selle isikuvõimu algust. Oli viidud läbi mõrva eest kätte maksma.Kõrgem sõjaline riigipööre ning selle peamisel Olevus- poliitika ja jumala liitmine, korraldajal Napoleonil polnud mingit ajupesu.Direktooriumi aeg 1795- kavatsust saadud võimu enam kellelegi 1799, algas peale Robespierre surma- loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus jakobiinid kukutati.1795- uus tegelik võim kuulus esimesele konsulile põhiseadus- taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus. See riigipööret loetakse enamasti ka oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, Prantsuse revolutsiooni lõpuks. mis Prantsusmaal reaalselt kehtima 3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, hakkas. Selle kohaselt muudeti ka Ducos
1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
2. 14. Juuli 1789 Bastilles'i vallutamine 3. Ei hukatud kuningat jakobiinide võimu ajal 4. Kontinentaalblokaad - , keelatud eks. Imp. 5. Rev. Õgib oma lapsi 6. 9. Nov 1799 napoloeni riigipööre,rev. lõpp 7. Direktooriumiaeg 8. Usurpaator,ise haaras võimu. 9. 21. Jan 1793 hukanti Louis Capet 10. Itaalia, Egiptuse sõjarännakute põhjused: siseprobleemid, soovis allutada uusi valdusi, Nap. Isiklikud ambitsioonid. 11. 1799 sai Pr. riigivorm- konsulaat, vabariik 12. Koalitsiooni sõjad:Nap. võim , rev. pidurdamine, kuningriigi taasatmine, Pr. vallutusretked Eur 13. 22 sept. 1792 kuulutati välja Pr. vabariik, uus ajaarvamine 14. ,,Sada päeva"- Napoleni teistkordne võiulolek 15. Leipzigi lahing- Eur. Rahvaste võitlus Napoleoni ülemvõimu vastu. E. Rahvaste lahing. 16. ,,Valge terror" Bourbouride rest kuningavõimu vastased, Napoleni võimu kehtestamine Eur. 17
kaudu kohut. Tsentsusepõhine valimisõigus I vabariik Direktooriumi aeg Tähistab gruppi, kus on valitsusorgan, Täitevvõim Kahekojaline parlament Seadusandlik võim jaguneb: Alamkoda l’Assamblée Nationale (rahvaesindus)ja Ülemkoda le Sénat. (valitud/määratud/piiratud valijagrupp) Tsentsusepõhine v Napoleoni aeg uus konstitutsioon 3 konsulit Konsulaat :Esimene Konsul – Napoleon Kahekojaline Üldine valimisõigus (kõik kodanikud võivad olla valitud / sugu vanuse piirang) Restauratsioon Tsentsusep Ülemkoda – nimetab kuningas Alamkoda – valitakse tsentsusepõhiselt (valijal min 30a) II vabariik Ajutine valitsus, kuhu luulusid aktiivsed liikmed, ajakirjanikud Asutav Kogu Assemblee Constituante Üldised valimised
Jakobiinid aga väitsid, et revolutsioon ei ole veel läbi ja sisuliselt tahtsid uuesti kehtestada diktatuuri. See oleks vajanud aga suurt kapitali , mida Prantsusmaal sel hetkel ei olnud. Rahvas oleks varem või hiljem aru saanud algsete põhimõtete väärastumisest ja jakobiinid oleks nkn maha surutud. 9 nov 1799 Napoleoni riigipööre ja KONSULAADIAJASTU, kus riiki pidi juhtima 3 liikmeline konsulaat. Napoleon kõie olulisem konsulaat, kes sisuliselt kõik ise otsustas. Riigis alagasid olulise muudatused. Ta pööras suurt tähelepanu majandusele. Manufaktuuride rajamine, suurenes eksport ja import ning sellega tekkis ühiskonnas rahulolu. Napoleon alustas ka seaduste ümbertöötamist ja muutis, kohtu ja politseisüsteeemi, võitles korrupteerituse vastu ja sellega võitis rahva poolehoiu. Esialgu pidi konsuli amet olema 10. aastane , aga
10. oktoober toimus rojalistide vandemjääri ülestõus. 2. november loodi Direktoorium, kehtima hakkas kolmas põhiseadus. 1796 2. märts algas Napoleoni sissetung Itaaliasse 1797 4. september toimus 18. fruktidoori riigipööre 1798 1. juuli Prantsuse väed tungisid Egiptusesse 1799 9. november10. november toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
Ajalugu V periood 3 Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajajärk 1799-1814- 1815 1814 oli tema esmakordne loobumine troonist. Siis tuli 1815 tagasi 100ks päevalt ja siis loobus teist korda võimust. 1799 aasta kui Napoleon võimu enda kätte haaras. Napoleon viis väed, mis talle kuulusid seadusandlikusse korpusesse ning lasi seadusandliku korpuse ja direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need ...
2002) ning Krista Kilvet (2002-2003). 3. detsembril 1991 akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004). 1920. ning 1930-ndail aastail oli Eesti Vabariigil Dublinis ka auasekonsulaat. Tänaval, millel asus Eesti esimene konsulaat, asub ka praegu Eesti praegune saatkonnahoone Dublinis. 11 Majandussuhted Eestiga Kaubavahetus Iirimaa ei kuulu veel Eesti suuremate kaubanduspartnerite hulka ning arenguruumi kahe riigi majandussuhetes on piisavalt. 2003. a. moodustas Eesti eksport Iirimaale 546,5 miljonit krooni ning import Iirimaalt 484,5 miljonit krooni. Iirimaa oli Eesti kaubanduspartnerite seas 26. kohal.
otsustas asjadesse otsustavalt sekkuda. Ta lahkus salaja koos väikese hulga meestega Egiptusest ning maabus peagi Prantsusmaal. Sieyés otsustas just teda ära kasutada, et uus valitsussüsteem kehtestada. Vandenõusse kaasati mitmed olulised riigitegelased, veel enamad olid aga sellest teadlikud. Toonane kõige mõjukam direktor Paul François Jean Nicolas Barras uskus aga, et riigipööret ei viida läbi ilma tema nõusolekuta. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuid et Direktooriumis toetasid Napoleonit kaks meest: Sieyés ja Roger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas.
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) ...
esimese kesririigi ajal Uus ühiskond. Suure Prantsuse revolutsiooni esimestel aastatel hakkas tekkima uus struktuur. Esiplaanile tõusid sankülotid e lihtrahavas. Juhtivat osa poliitikute hulgas etendasid kodanlassed ja haritlaskond. Kodanlust surus tagaplaanile jakobiinide majanduspoliitika, jakobiinid aga kukutati riigipöördega. Valitsus hakkas soosima eraettevõtlust ja- kaubandust, mindi üle täielikule vabakaubandusele. Tähtis oli jõukust demonstreerida. Riigivõim: vabariik, konsulaat. Louis XVI kukutati, kaotati monarhia ja Prm-st sai vabariik. Jakobiinid kõrvaldati võimult. Vabariiki püüti kindlustada konstitutsiooniga (Seadusandlik Korpus, Viiesajanõukogu, Vanematenõukogu). Tekkis arvamus (eriti sõjaväes), et täidesaatvat võimu on vaja tugevdada. Kindral Napoleon viis läbi sõjalise riigipöörde. Vabariik säilis ja võim läks 3le konsulile, Nap-l oli aga tegelik võim. Hakkas
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas
negatiivsed: patriotismi liigne rõhutamine, loobuti isiklikest huvidest 5) Mood positiivsed: hääbus toretsev rõivastemood, patriotism väljendus ka rõivastuses, kadusid parukad (pigem moes lihtsus), rahvusvärvid negatiivsed: hääbus toretsev rõivastemoodkaotati töö, rahvusvärvid, kaotati parukate kandminekaotati töö 10 11 13.03.08 Napoleoni ajajärk 1799-1815 1. Konsulaat 1799-1804 2. Keisririik 1804-14, 1815 Sisepoliitika Napoleoni ajal: · 1799 koostati uus põhiseadus, see oli põhimõtteliselt Napoleoni poolt paika pandud. Napoleoni nimi oli nimeliselt sisse kirjutatud sinna kui peakonsuliks. Hiljem täiendati ja lisati, et tema võim on eluaegne ja ta ise määrab endale järglase. See aga muutus taas absolutistlikuks. Napoleon kroonis end ise valitsejaks 1802, 1804-
1. Akreditiivitingimuste täitmist tõendavad dokumendid · Käskveksel (vt eespool) · Tõendid ja sertifikaadid · Faktuurarve (kaubaarve) Vrd Pro Forma arve pakkumuse (oferdi) lisana, akrediitivi avamisel, tollis kauba eeldeklareerimisel Vrd konsulaararve (konsuliarve, consular invoice), täiendav tasuline (consulage) dokument, mida nõuab impordimaa ning mille annab välja impordimaa konsulaat eksportööri maal · Veodokumendid: lastikiri ehk konossement (merevedudel) ning veokirjad (maismaa- ja õhuvedudel) Muud dokumendid, nagu kindlustuspoliisid, laadimiseelse kontrolli tõendid, kaalutõendid, pakkelehed, vagunilehed jms. 9. Kaubadokumendid a. Klassifikatsioon Päritolusertifikaat - Päritolusertifikaat on dokument, mida kasutatakse kauba päritolu kinnitamiseks kaitsemeetmete, kvootide, dumpinguvastaste
taastada vana korda, taastatakse monarhia. „Püha liit“. Ühiskonna korraldus- tööstuse areng. Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg. Töölisliikumine. Valitsemiskord- konstitutsiooniline monarhi. ETAPID: 1) Revolutsiooni algus 14.juuli 1789-1791 2) Konstitutsiooniline monarhia sept 1791-1792 3) Revolutsiooniline vabariik 1792-1795 (Jakobiinide diktatuur(giliotiiniga tapeti palju inimesi) tuntakse ka kui Jakobiinide terror) 4) Direktooriumi aeg 1795-1799 5) Konsulaat 18. brümjäärist 1799 kunin kroonimiseni 2. dets 1804 6) Napoleoni ajajärk 1804-1815 TULEMUSED: • Lammutab vana korra (feodaalkorra) aegse ühiskonna ja rajass uue sotsiaalse korra - Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, võrdsus maksude tasumisel (varem aristokraatial eesõigustatud seisund) • Kaotati tsunftisundus- igaühel kehtestati vaba juurdepääs ametile • Kehtestati kõik kodanikuvabadused ja õigused. Inimene on kodanik ja rahvas on
koosnes 2st kojast ja valiti piiratud hääleõiguse alusel.(direktooriumi aeg) Täidesaatev võim oli 5-liikmelisel direktooriumil kes valiti liisuheitmise teel.(5 direktorit) Jätkusid revolutsioonilised sõjad, Napoleon Tekkis vajadus tugeva sõjaväelise võimu järele. 9.novembril 1799 brümjääri riigipööre- Napoleon hõivas seadusandliku korpuse ja laskis direktooriumi laiali saata. Napoleoni ajajärk. I 1799-1804 Konsulaat II Suur impeerium kuni troonist loobumiseni aprillis 1814 Sada päeva alates lakumisest Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 18.juunil 1815 1799 võeti vastu Napoleoni koostatud konstitutsioon. Prantsusmaa oli endiselt vabariik, kehtestati üldine valimisõigus millest palgatöölised välja jäeti. Seadusandlik võim oli aetud laiaks Täidesaatev võim kuulus komele konsulile Ümberkorraldused: Absolutistlik valitsemisviis napoleon otsustas kõik ise, rajas uue aadli.
· 1814 pidi loobuma keisritroonist ja saadeti Elba saarele · 1815 taastas oma võimu: keiser 100 päeva · Seejärel St. Helena saarel, kus sureb 1821 Napoleoni mitu palet 1. ,,Revolutsiooni poeg" päritolu ja aasta 1789 maailmavaate poolest 2. ,,Valgustatud isevalitseja": riigireformid ja tugeva riikluse arendaja 3. ,,Jultunud diktaator": diktaator iseloomu ja külma närviga reaalpoliitik, kes manipuleerib rahvaga IV faas: Napoleoni ajastu 1. Konsulaat · Vastuolude tasadamine ja sisepoliitilise tasakaalu loomine: üldine rahulolu · ,,Konstitustsiooniline isevalitsus" säilitas demokraatia kulissid · Uus konsulaadi põhiseadus (IV) 1799: 1. NB on I (10.a.) konsul, kellele ainuisikuliselt kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus 2. Nimetab ohvitserid, ametnikud, kohtunikud ja senati (80) liiget 3. I Konsulit nõustavad kaks konsulit ja riiginõukogu Konsulaat 4. Meestel on üldine hääleõigus
juhtimisel Pr sõjalaevastiku (Abukir 1798). Peale seda, kui Suurbr on edukas, algab II koalitsioonisõda (1799 1802) algas märtsis 1799 mitmel rindel Euroopas ja lõpeb Napoleoni suure võiduga. Sõjavägi ja juhtivad tegelased arvavad, et Prantsusmaa vajab tugevat kätt. 11.11. 1799 Napoleoni brümääri riigipöörde, mis õnnestub sõjaväe toetusel. Teovõimetu direktooriumi likvideerimine. "Revolutsiooni aeg on läbi saanud". 4. Napoleoni ajastu, konsulaat (1799 1804) Vaatamata rasketele sõdadele on tema valitsusperioodi tähendus prantslaste jaoks pigem positiivne. Napoleon oli paeluv isik, andekas ja võimekas. Suure töövõimega, hiilgav organisaator, hiilgav sõjaline karjäär. Napoleon teeb Prantsusmaast Euroopa valitseja. Napoleon oli nii "revolutsiooni poeg", "valgustatud isevalitseja" kui ka jultunud diktaator. Demokraatiasse rüütatud Napoleoni sõjaline diktatuur. Võimu
Ent sama palju, kui oli põhjuseid revolutsiooni tekkimiseks, oli korda saadetud muutusi. Siin kerkibki üles küsimus, kuidas siiski ühiskond Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul muutus. Viis alateemat: Lammutati feodaalkord, feodaalse kultuuripärandi mõju vähendati, kultuuri edendamine, katoliikluse mõju vähendamine, eluolu muutumine NAPOLEONIAJASTU (17991815) Napoleoniajastu võib jagada kolme perioodi: I Konsulaat / 1799 (Napoleon haaras võimu enda kätte ja sai esimeseks konsuliks ning Prantsusmaa säilitas veel vabariikliku valitsemiskorra) 1804 (Napoleon kroonis ennast keisriks) II Suur impeerium / 1804 1814 (Napoleoni esmakordne troonist loobumine). Enamuse sellest kümnest aastast oli Prantsusmaa territoorium, mis oli endaga liitnud mitmed Euroopa riigid erineval moel. III Sada päeva / 1815 (Napoleoni pagendusest Elba saarelt naasmisest kuni Waterloo lahingu kaotuseni)
cnsul, ulis m (lüh. cos. ja pl. coss.) konsul corrump, rp, ruptum, ere purustama, (Rooma vabariigi kahe kõrgeima ametniku hävitama; (ära) rikkuma nimetus) cot(t)d- = quot(t)d- cnsulris, e konsuli-, konsulaar-; subst. crber, bra, brum tihe; arvukas; (tulvil) täis; cnsulris, is m endine konsul sage cnsultus, s m konsuliamet; konsuli crd, did, ditum, ere usaldama; uskuma; valitsusaeg, konsulaat (kellelegi v millelegi) lootma (c. dat.) cnsul, sulu, sultum, ere nõu küsima v cre, v, tum, re looma; sigitama, pidama; tegutsema, toimima; muretsema, sünnitama; (riigiametnikke) valima hoolitsema crsc, crv, crtum, ere kasvama cnsm, smps, smptum, ere (ära) crmen, minis n süüdistus; süü; kuritegu, kasutama v tarvitama; raiskama, kulutama; roim
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
Kitsamas mõistes saab konsulaarõiguse jagada aktiivseks ja passiivseks konsulaarõiguseks. Kitsamas mõistes tähendab see rahvusvahelist võimet lähetada konsuleid (aktiivne õigus) ja neid vastu võtta (passiivne õigus). Konsulaarasutus on konsulaarfunktsioone täitev asutus, mille rajamiseks vastuvõtjariigi territooriumil on vajalik viimase nõusolek. Kahe riigi vahel lepitakse kokku nende asukoht, klassifikatsioon ja konsulaarpiirkond. Konsulaarasutusteks on peakonsulaat, konsulaat, asekonsulaat ja konsulaaragentuur. Konsulaarasutuse funktsioonid on mitmekesisemad kui diplomaatilistel esindustel. Mõned funktsioonid samas kattuvad, näiteks lähetajariigi ja tema kodanike huvide kaitsmine, vastuvõtjariigi tingimuste ja arengu jälgimine ning nendest aruandmine ning sõbralike suhete edendamine ning majandus-, kultuuri- ja teadussuhete arendamine. Näidetena võib veel tuua:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
