Integraallülitus on mikrolülitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ühendatud. Pooljuhtintegraallülitus on integraallülitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis või selle pinnal. Integraallülituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lülituse struktuur moodustatakse räniplaadi õhukeses, mõne m paksuses pindkihis ja pinnal. Planaarmenetlusel valmistatud integraallülitust nimetatakse monoliitintegraallülitusteks. Selliste integraallülituste juures pole võimalik optimeerida ühe skeemielemendi parameetreid, muutmata sama ajal teiste elementide karakteristikuid. Valmistatakse ka hübriidintegraallülitusi. Hübriidintegraallülituses kasutatakse kiledest passiivelemente ja eraldi pooljuhtkristallis valmistatud aktiivelemente. Selline tehnoloogia ...
Sirle Sommer-Kalda kirjutatud artikli "Uuring: pakutav haridus on elukauge" analüüs. Artikkel on ilmunud ajalehes Põhjarannik 16.05.2009. (Artikkel on kättesaadav internetiaadressil: http://www.pohjarannik.ee/modules.php? name=News&file=article&sid=10353) Uuring on läbi viidud aastal 2009 Ida-Viru ettevõtluskeskuse tellimusel "Ettevõtliku kooli" programmi 2009-2025 strateegia koostamise raames. Uuringu eesmärk oli panna alus haridussüsteemi uuendamisele ja luua tegevuskava, kuidas praegust süsteemi parandada ning muuta. Uurimuse kajastus artiklis oli aktuaalne, kuna haridusüsteemi puudujäägid on kogu ühiskonda puudutav probleem ja muudatused haridussüsteemis on olulised nii lapsevanematele, õpilastele, õpetajatele, tööandjatele kui ka teistele sihtrühmadele. Artiklis kajastatud uurimuse originaalsust on raske hinnata, kuna tulemusi ei ole konkreetselt ja selgelt välja toodud. Tekstis kajastatud tulemused tunduvad olevat algupära...
Keskkonnaplaneerimine- ja maastikukujundus Kalda tee 1c ja Ihaste 3 kruntide detailplaneering Ruumiline planeerimine PK. 0764 Koostas: Monika Lõuna Tartu 2016 Planeeringu olemus Planeering asub Annelinnas ning planeeringu ala on suurusega 3,7 hektarit. Lubatud suurim ehitusalane pind antud kavandatavale juurdeehitisele on 14 018 m2. Ihaste tee 3 krunt on hoonestamata ja Kalda tee 1c-l asub kaubanduskeskus Eeden ning parkla ning parkimis ehitis. Kavandatava juurdeehitise kõrvalasuvale krundile on plaanis rajada seitsmekorruselist hoonet, mille ülemised kolm korrus on mõeldud büroo pindadena või korteritena ning alumised neli korrust aga parkimismajaks.Ligipääs antud planeeringualale on Kalda teelt, Sõpruse puiesteelt ning Sõruse puiestee ja Ihaste tee ühendusteelt. Ettepaneku planeeringu koostamiseks tegi TÜ Tartu Tarbijaye Kooperatiiv 05.06.2012
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd
EESTI TUNTUMAD SAMBLIKUD referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................Error: Reference source not found Samblikest üleüldiselt............................................................Error: Reference source not found Olulisemaid Eesti samblikuid.................................................Error: Reference source not found Harilik hallsamblik.............................................................Error: Reference source not found Alpi põdrasamblik..............................................................Error: Reference source not found Islandi käokõrv...................................................................Error: Reference source not found Harilik kirisamblik..............................................................Error: Reference source not found Harilik korpsamblik.......................................................
sündmust, paika vms. Info leidmine muutub palju täpsemaks ja kiiremaks. Kuid samal ajal võib selline veeb kujutada endast suurt ohtu kasutajale, kes ei tea, kuidas veebis käituda ning millisel määral endast veebi jälg jätta, et see oleks mõistlik ja ohutu. Kui kaugele areng läheb, ei oska keegi öelda, sest juba on olemas ideed ka Web 4.0 loomiseks, sedapuhku küll alles aastast 2020. (Special 2013) 10 Viidatud allikad 1. Kalda, K. 2009. Mis on Web 1.0. [http://www.okia.ee/blog/2009/04/mis-on-web- 10/] 28.11.2013. 2. Kalda, K. 2009. Mis on Web 2.0. [http://www.okia.ee/blog/2009/05/mis-on-web- 20/] 28.11.2013. 3. Kalda, K. 2009. Mis on Web 3.0. [http://www.okia.ee/blog/2009/06/mis-on-web- 30/] 28.11.2013. 4. Peterson, M. 2005. Sissejuhatus semantilisse veebi. [http://www.am.ee/node/191] 29.11.2013. 5. Priming 2013. [http://www.intropsych.com/ch06_memory/priming.html] 28.11.2013. 6
pärib kuningriigi. Teised kaks peavad aga riigist lahkuma. Vanim vend lausus: ,,Mina olen teist mõlemast vanem, ma olen terve oma elu teile tee ette tallanud ning nii juhtub ka seekord. Mina viskas esimesena." Ta kogus jõudu ning heitis kivi silmapiiri taha. Kivi maha kukkumaie, Langes loodis libamisi, Sattus järve märga sängi, Teise kalda ligidalle. Kohisedes kerkis vesi Vastu taevast vahutelles; Kivi põrkas järve põhja, Vete-vaiba katte alla, Langes lainte sügavusse, Kadus vaatajate silmast. Teine vend lausus: ,,Vanim on jah tee meile ette rajanud, kuid mina olen talle alati järgnenud. Nii juhtud ka seekord." Ning viskas kivi lendu.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
Novembrirevolutsioon • Saksa laevastikust edasi arenenud mäss muutus Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee- veeremist. Esimese maailmasõja tulemused • Kukutati valitsevad dünastiad (Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa). • Hävitas senise maailmakorra ja majanduse: võimule tulid diktaatorid. • Tohutud inimkaotused, tekkis nn kadunud sugupõlv - noored füüsiliselt ja
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksi...
at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2 Vastus: a) Kiirendus on 2,9 m/s2. b) Esimese 15 sekundi vältel läbib auto 3, 2 102 m . Märkus: kuna algandmed on antud kahe tüvenumbri täpsusega, siis ka lõppvastused ei saa olla täpsemad kui 2 tüvenumbrit. Vahearvutused peavad aga sel juhul olema 3 tüvenumbri täpsusega. 4. Seisvas vees sõidab mootorpaat kiirusega 10 km/h. a) Kui suur on paadi kiirus kalda suhtes, kui paat tüürib otse üle jõe, mille voolukiirus on samuti 10 km/h? b) Kui kiiresti jõuab paat teise kaldani, kui jõe laius on 100 meetrit? Kiirusvektori v moodulit v tähistame lihtsalt v. Mootorpaadi kiirus v1 = v1 = 10 km h Jõe voolukiirus v2 = v2 = 10 km h Jõe laius l = 100m a) v1 + v2 = ? b) t = ? Lahendus a) Lahenduses tuleb arvestada sellega, et kiirus on vektoriaalne suurus ja tuleb kasutada vektorite liitmist
Päästeteenistus. Vigase või haige kaitstava looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium. Surnuna leitud I või II kategooria looma asukohast peab teatama keskkonnateenistusele, leidja võib looma endale jätta kohaliku keskkonnateenistuse loal. Rand ja kallas - kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused ranna või kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönd. Kõrgveepiir on mererannas tavaliselt 1,5 meetrit kõrgemal. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvööndid koosnevad üleujutatavast alast. Ranna või kalda piiranguvöönd On keelatud lageraie, reoveesette laotamine,
Peeter Pärna Teie 10.08.2008 nr 62 Kalda 4a-12, Meie 18.08.2008 nr 62 61301 Tartumaa Järelepärimine detailplaneeringu kehtestamise kohta Austatud härra Pärna Vastuseks Teie järelpärimisele teatame, et Pihlaka vallavolikogu arutas Kalda 2 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamist 14. augusti 2008. a istungil. Järgmine istung peetakse 11. septembril kella 1517 vallamaja saalis. Lugupidamisega Taivo Sirel volikogu aseesimees Metsa 6 tel 123 4567 rg-kood 1233455465 Pihlaka vald faks 123 5436 ak 12354365476546 61301 Tartumaa e-post [email protected] SEB Pank Arvude kirjutamine. Kontorisse toodi neli kasti raamatuid. ' Sealses talus on 12 lehma, 5 lammast ja 2 kitse
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
Jäääär 25 7. juunil 2016 toimus suvesündmuse Kaunid Kontserdid Käsmus raames Eesti armastatuima muusikalise koosseisu Jäääär kontsert. Tegemist oli samuti ansambli Jäääär 25-nda juubelituuriga, kus olid ka erikülalised Indrek Kalda ja Riho Sibul. Muusika harmoonia ja looduse nautimine kaptenikülas Käsmus läks maksma õpilasele 16 eurot ja täiskasvanule 18 eurot, mis tõelisele Jääääre fännile kindlasti probleemi ei valmistanud. Kaunid Kontserdid Käsmus on juba kaheksandat aastat toimuv muusikaline suvesündmus, mis kogub aina rohkem populaarsust oma looduskauni asukoha ja esinejatega. Jäääär on Eesti ansambel, mis on tegutsenud aastast 1991. Ansambel on oma tegutsemisaja jooksul palju liikmeid vahetanud,
Järve põhjapoolses ehk lähemas otsas kõrgus üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madalam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks.Ometi oli maa üldiselt mägine: kõrged künkad või madalamad mäed tõusid järsult järsult veest tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. (lk 25) 2)Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (lk 40)
vägede poolt. 15. Juulil algas Marnei lahing ning 1. Augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. 29. septembril Bulgaaria kapituleerus ning Türgi sai lüüa nii Mesopotaamias kui ka Süürias. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest ja suurema osa raudtee-veeremist. 1919-1920 aasta Pariisi rahukonverentsil võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.
Veekogude reostust on püütud vältida mitmeti. Üldine reovee hulk on viimase kümnendi vältel vähenenud ligi 25% ja moodustas 1994. aastal ligi 180 mln m³ . Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele. . Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus. Vastavalt Veeseaduse § 8 peavad kõik veetarbijad, kes kasutavad põhjavett üle 5 m3/ööpäevas, taotlema selleks vee erikasutusluba. 2000.a. oli Võrumaal arvel 60 veekasutusluba omavat veetarbijat, kellele kuulub 131 puurkaevu, neist 32 asub Võru linnas. mistõttu on suurselgrootute liigilise koosseisu järgi võimalik otsustada veekogu kvaliteedi üle. Jõgede ja ojade kvaliteedi bioloogiline hindamine on odavam kui kasutada vee keemilisi analüüse
5.oktoober Antandi riigid vallutasid Hindenburgi liini 24.oktoober Ungari läks Austria-Ungari keisririigist lahku 28.oktoober Tsehhoslovakkia lööb Austria-Ungari keisririigist lahku 3.november puhkes Novembrirevolutsioon 9.november Keiser Wilhelm II loobus troonist 11.november Kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee- veeremist. 12.jaanuar 1919 Prantsuse rahukonverents 28.juuni Versailles rahu sõlmitakse
Looduskirjeldused: * Selles jutustuses esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745. aasta vahel, kui New Yorki koloonia asustatud alad piirdusid ainult nelja Atlandi-ääres krahvkonnaga, kitsa maaribaga mõlemal pool Hudsonit, selle suudemest kuni allikate läheduses olevate koskedeni, ja paari kaugema naaberalaga Mohawki ja Schoharie jõe ääres. Laiad ümbermetsavööndi ulatusid Mohawaki jõe kallastele ja koguni sellest üle ning tungisid .......(kirjeldus leheküljel 6) * Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (kirjeldus leheküljel 40)
säilitamaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Kustas oli väga arukas ja mitmekülgne inimene. Ta mõtiskles oma tegusid ennem ette ja valis alati õige suuna. Samuti tuleb välja, et üksi on siin elus raske hakkama saada, marjaks kulub alati ära mõne perekonnaliikme või hea sõbra nõu. Ilmselt elasid noored õnnelikult edasi, kogu loole paneb ilusa punkti jutustaja- "Tooni tõstis Kustase vigastatud käe sõrmed oma põse vastu. Kustas vaikis ja laskis paadi aeglases käigus joosta kalda poole. Kalda ja uue elu poole, mis seisis avatuna nende ees. Ja kui sinna peaksid lööma sisse tormidki need suudaksid seda muuta üsna vähe."
Looduskaitse 100 aastat 1910-rajatakse esimene looduskaitseala (Vaika linnukaitseala) 1935-Esimene Eesti looduskaitseseadus 1955-asutatakse ENSV Teaduse Akadeemia looduskaitse komisjoni 1957-Esimene looduskaitseseadus ENSV-s 1966-asutatakse Eesti Looduskaitse Selts 1970-suur soosõda rabade kuivendamise vastu 1971-Lahemaa rahvuspark 1987-fosforiidisõda 1991-Eestimaa looduse fond 1993-asutatakse Soomaa ja Karula rahvuspark 1995-Ranna-ja kalda kaitseseadus 2001-luuakse loodushoiutoetuste süsteem 2004-Natura 2000 2007-saab Eesti rahvusvahelise loodus- Kaitseliidu liikmeks
AS PIIM AS Kohuke Kalda tee 56 50752 TARTU 26.03.13. nr 2-4/2 Volikiri AS Piim, asukohaga Sõpruse pst 4, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esinaise Mari Maasikas isikus, volitab JUTA JÄNES't (sünniaeg 12.06.1976) esindama Piim aktsiaseltsi ostu-müügitehingute sõlmimisel ja kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 2 aastat. Mari Maasikas Juhatuse esinaine Sõpruse pst 4 Telefon 734 3756 Arvelduskonto 1001047653210 50503 TARTU Faks 734 3751 SEB pank E-post: [email protected] Registrikood 700043567
sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti õpetamisest kaugemale. Seitsme vaba kunsti aritmeetika, geomeetria, planimeetria, stereomeetria, astronoomia, harmoonia, dialektika õpetamisel õpiti triiviumi aineid grammatikat, dialektikat ja retoorikat. Ainult üksikud jõudsid toomkoolides kvadriiviumini s.o
........................................................................................................................17 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................18 SISSEJUHATUS Kinnisvara on väga tähtis vara. Kinnisvara objektide analüüse teostatake erinevatel põhjustel. Käesoleva iseseisva töö eesmärgiks on anda lühiülevaade kinnivaraga seotud mõistetest, seaduslikest alustest ning analüüsida Kalda 8 kinnistut põhjuseks võib olla ostu-müügi huvi. Käesoleva töö autor seadis eesmärgiks lähemalt uurida ja teada saada, kinnisvara olemusest ja sisust, kinnisvara liigitusest, maakatastri andmetest, ehitusregistri andmetest ning kitsendusi põhjustavatest objektidest jne. Eesmärgi täitmiseks analüüsiti andmeid, mis on kättesaadavad erinevatelt veebilehtedelt ning 2011 aasta erinevad arved.
Vaherahu jõustus 11. novembril 1918, sellega lõppes sõjategevus läänerindel. Compiagné' i vaherahu käsitles sakslasi juba kui kaotajaid. Mõningaid selle põhimõtteid: esiteks, Saksamaa pidi 15 päeva jooksul tooma ära oma väed lääneriikide territooriumitelt, Prantsusmaalt, Belgiast ja Luksemburgist, samuti Türgist, Rumeeniast ja endise Austria-Ungari aladelt ning Elsass-Lotringist. Lääneriigid said õiguse okupeerida Saksamaa territooriumist Reini jõe vasaku kalda alad. Teiseks, Saksamaa pidi loovutama lääneriikidele hulgaliselt sõjatehnikat ja relvastust: 1700 lennukit, 5000 autot jt. Kolmandaks, Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele nende kodanikud, s.t. sõjavangid. Sakslastest vangid jäid esialgu lääneriikide kätte. Pariisi rahukonverents oli ulatuslikuim rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaassõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid
MÄLESTUSED MINU EMA,TÄDI JA MINU KOOLIAJAST Minu ema tore mälestus oli see,kui igal kevadel veerandi lõpus toimusid klassiekskursioonid.Talle meeldis väga,et saab mööda Eestimaad ringi sõita.Kõige toredam reis,mis emal meelde jäänud on väike reis Karujärve äärde.Tol korral käisid nad ka ujumas.Minu ema polnud aga liiga hea ujuja,seega vaatas ta meeleldi kalda peal,kuidas teised ujuvad.Kuid poistele ju meeldib natuke kiusata tüdrukuid,hakkasid nad veega tüdrukuid pritsima. Kõik tüdrukud kiljusid, sest keegi ei tahtnud,et nende riided märjaks saaks.See oli üks tore mälestus,mis minu emale meelde oma koolipõlvest on jäänud.
Hotell Pesa Pr Karin Kõrs 08.11.2010 nr 4-8 / 128 AS KOOLITUS Sõbra tee 120 15.11.2010 nr 5-9/135 13635 TALLINN Seminari korraldamine Saame pakkuda teile 3-päevase seminari korraldust.Saame pakkuda soovitud majutust 21.detsembrist 25nda detsembrini 2010 aastal. Majutuse hinnakalkulatsioon on 12 000 krooni. 3. Lõunasöök 5200 krooni. Konverentsi ruumi teenudsed 1200 krooni. Kohvipausid 560 krooni. Pidulik õhtusöök 7800 krooni. Kogu paketi maksumus 32 000 krooni. Ootame vastust hiljemalt 25.novembriks k.a. Lugupidamisega (allkiri) Kaval Ants Müügiosakonna juhtaja Lisad: *Menüüd * hinnakalkulatsioon Mati Murakas 52732266 Kalda 33 telefon 654 336 internet [email protected] 72713 PAIDE faks 654 736 ...
Väike vesiroos Nymphaea candida Sinu Nimi Ehitus Mõlemasugulised õied, peaaegu lõhnatud Vili on suur ja munajas, sisaldab arvukalt seemneid Lehed on suured ja ovaalsed, pikkuseks 10 kuni 30 cm, laius kuni 25cm Vars on veesisene, pikkuseks 0.5 kuni 1.6m Levik Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis Kasvab enamasti magevees Kasvab kalda lähedal, 0.5 kuni 1.6m vees. Kasvab kas väikse vooluga või vooluta veekogus Huvitavat Sarnaneb valge vesiroosiga Kasutatakse tihti tiikide kaunistamiseks Mürgine, vahest ka surmav Kuulub vesiroosiliste sugukonda, vesirooside perekonda Õitseb juunist augustini Tuntud ka kui jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Tänan kuulamast!
Kui oligi aeg läbi, siis läks ta enne kojuminekut Tondiojalt läbi. Liidal oli selle üle hea meel ja ta hakkas Hannesele rääkima, et ta jääkski sinna, saaks tema meheks. Hannes lubas mõelda selle peale ja kirja teel teada anda. Koju jõudes sai ta uusi uudiseid Taali oli vahepeal lapse saanud, kui Hannes sõjaväes oli. Hannes ei osanud sellest midagi arvata enam, kahtlustas küll, et võib olla tema laps, aga samas oli ka kuulda, et Kalda Sass Saadul käib. Ühel öösel läks Turja maja põlema. Majast päästeti nii palju asju kui võimalik ja koliti umber sauna väiksesse kambrisse. Hannes läks Tondiojale väimeheks. Töötas koos peremehega päevast päeva, aga naisega hakkasid suhted jahenema mingi aja pärast. Sügisel luges lehest halbu uudiseid, et kodukülas jäänud üks paat meestega tormi ajal merre. Seal hukkus ka Hannese vend Klaus.
Sõjatamm, Trepimäe tamm, Tsuura kuusk). Osaliselt on säilinud traditsiooniline asustuse struktuur, kus alles on enamus põliseid talukohti, uued ehitised on aga püstitatud vanadele kruntidele või muul viisil vanaga harmooniliselt sobitatud (nt Vana-Otepää, Elva küla). Uuringud 2011 Mati Martin, 2011. Päevaliblikad Otepää looduspargis Oniscus OÜ. 2009 Nele Nutt. 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ. 2008 Toomas Kalda & Aivar Arike, 2008. Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää looduspargis. 2007 Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Otepää looduspargi taimekatte kaardistamise aruanne. Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu.
mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena tekkinud põlevkivi, paekivi ja turvas. Paekivi lademetest võib leida ammu elanud loomade kivistisi
Juba välisvaatluste põhjal tahtsin seda teooriat kõrvale jätta, kuid kinnitust sain Tartumaa keskkonnateenistusest, kes lükkasid samuti selle teooria ümber, kuna Aardla polder on seotud otseselt Pori jõega, mis viib vee Emajõkke. Väga tõeseks pidasin hüpoteesi nr 2, mille kohaselt loodi paisjärv kalamajandi veereservuaadiks. Esmaselt hakkasin selles teoorias kahtlema, siis kui kalamajandi omanik Rein Kalda selle teooria kategooriliselt ümber lükkas. Praegu ei juhtuks kalamajandiga midagi kui järved tühjaks lastaks, sest majandil on kohalikud süsteemid ning vett saaks juhtida ka otsa Emajõkke. Lisaks on see teooria kaheldav, kuna Mõra jõgi on äärmiselt allikarikas. Kohalike mälestused endisest Mõrajõest ongi seotud allikate ning liivase põhjaga. Kõige esimene hüpotees järve reakreatiivsete väärtuste loomiseks on loogiline, kuid on
Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi. Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte. Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga, et õnneks pole vaja suuri rikkusi
- # 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistus - Saksamaa alistumine - Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses vastutasuta vabastama sõjavangid loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist - Pariisi rahukonverents - Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes' rahu: see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul piiras tema iseseisvust kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu
ala, kus algas turba tekkimine. Sellele viitab kohati kuni 0,8 meetri paksune kokku pressitud turba kiht jääjärveliste savide ja mereliste liivade piiril ja teine märksa õhem turbakiht kõrgemal merelistes liivades. Turbakiht ei suurenda siiski lihkeohtlikkust. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt
Mari Õun Kalda tee 23 50701 TARTU Tel +372 5814 7845 Kristiina Kaldvee Pitsa- ja grillrestoran Taverna Raekoja plats 20, 51004, Tartu 05. oktoober 2017 MOTIVATSIOONIKIRI Lugupeetud personalijuht Minu nimi on Mari Õun ja olen 18aastane neiu Tartust
Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973) · Kukepoks (1979) · Koolilood (1981), koolilugude kogumik 3 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap · M. Kalda, K. Muru, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Tamm, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu V köites: 1. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 395-397 lk. · http://www.estonica.org/failid/115/rannap.jpg · http://www.rmtk.ee/rannap3.jpg 4
«Minu elu kiviajal» Mina olen Regina. Mina elan hubases avaras koobases, mis on kalda lähedal. Muidugi koos minu perega. Seal on alati lahutatud lõke, et soojeneda. Meie koobas me magame, toidu valmistamime ja varjume halva ilma, nagu vihm. Minu peres on abikaasa, tütar ja poeg. Et ellu jääda kiviajal, on vaja usinalt töötada. Näiteks, minu abikaasa peab oskama kaitsta meie pere, saada toitu. Ma pean vastutama majanduse eest, süüa teha ja hoida maja puhtana ja korras. Meie lapsed aitavad meil. Neil on kohustused ka, nagu meil. Meie poeg aitab isa saada toitu
3 Ellen Niidul on neli last ning kolmteist lapselast. Esimesest abielust poeg Toomas Niit ning teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari kultuurisuhteid arendavalt E.W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati Ellen Niidu büst Ungaris. (Wikipedia, 2012; Kalda, 1991) 2. ELLEN NIIDU LOOMING 2.1 Loomingu üldiseloomustus Ellen Niidu looming moodustab kompaktse terviku, tema luulemaailm on väga omapärane, konkreetne ja täis üllatavaid leide. Ta ei kirjuta surmast ega ole irooniline, tihti kujutab ta Eestimaa loodust. Ellen Niidu luulesse on lisandunud kirjanduse väärtusskaalas nii tähtis eatu kui ka igavikuline mõõde. Tema luule on kandunud läbi tumedate, irratsionaalsete
lõunaosas.Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse laht laskmise eesmärgil.Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad sünnivad pärast 40-90 päevast tiinust.Tavaliselt on peakonnas 4-5 poega (maksimaalselt 10).Pojad on sündides pimedad ja paljad.Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt.Iseseisvuvad noored mingid sügisel.Maksimaalne
Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta
madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. Fotol rohevetikas Kasutatud allikad Kollane võhumõõk : http://www
Sellegi poolest polnud merel suuri lahinguid. Sõda lõppes 11. novembril 1918. aastal. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm 2 oma troonist. 11. novembril kirjutasid antandi ja Saksamaa esindajad alla Campiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest, sealhulgad ka kõik oma allveelaevad. Pariisi rahukonverentsil, mis toimus 19191920. aastatel, surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. aastal Saksamaale peale Versailles´i rahu, mis nõrgestas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust. Selle sõja tulemusena said võitnud riigid uusi maid ning palju eeliseid
Tuhkur Mustela putorius Taksonoomia · Riik: loomad · Hõimkond: keelikloomad · Klass: imetajad · Selts: kiskjalised · Sugukond: kärplased · Perekond: kärp · Liik: tuhkur Elupaik · Tuhkur elab veekogude kalda-aladel · Väikestes metsades · Inimasulates · Neid võib kohata talumajade juures · Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust · Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas · Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna-Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitata...
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
,,Lermontov" Kohvik ,,Emajõe" (,,Bolsevik") ,,Turist" ,,J.Lauristin" ,,Vanemuine" Lohistustee ,,Raketa-1M" (,,Peipsi Jõnn") ,,Volgad" &,,Raketa-2M"(,,Tuuslar") ,,Zarja-1" & ,,Zarja-2" * Peaaegu Tartu laevad: ,,a" & ,," Pontoonsild ja selle mõju laevaliiklusele Lähiliinid ja ekskursioonid Kruiisid ,,Raketade" 1M, 2M ja 3M sõidud Randumissillad: sadam Randumissillad: Oktoobri (Vabaduse) puiestee Randumissillad:Turuhoone Randumissillad: Võidu sild, Kalda (Fortuuna) tn kaldapealne ,,Polesje-36" (,,Eesti Ekspress") & ,,Polesje-37" ,,Polaris" & ,,Pegasus" Epiloog: ,,Rosetta", ,,Suvi Express" & ,,-36" Epiloog: ,,Pegasus" & ,,Vanemuine" ,,Karl Gustaw"(,,Neem", ,,Linda")- kas vanim säilinud Emajõe reisilaev? Äitähh vaatamast-kuulamast!
kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed ● Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad ● Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
