TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Eelkoolipedagoogika osakaond MIDA TÄHENDAB ÜLDÕPETUS LASTEAIAS JA KUIDAS SEDA RAKENDADA Iseseisev töö Juhendaja: Tallinn 2009 Üldõpetuse juured ulatuvad juba 19. sajandi lõpul maailma eri paigus kõlapinda leidnud reformpedagoogikasse. Eestisse jõudsid üldõpetuse põhimõtted 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, ku...
Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja tütarlastegümnaasiumis (1906-1911), 1911. aastal Riia Peeter-Pauli linnakoolis ning 1912-1917. aastal Riia Aleksander I gümnaasiumis loodusõpetuse õpetajana. Johannes Käis pani aluse Eestis loodusõpetuse metoodikale ja koolifenoloogiale ning propageeris kooliaedade kujundamist. 1...
JOHANNES KÄIS KES TA OLI? • 1885 1950 • Johannes Käis oli eesti pedagoog ja kooliuuendusliikum ise juht. HARIDUSTEE • Õppis isa käe all Rosma külakoolis, Põlva kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis. • Sooritas 1903. aastal Pihkva Gümnaasiumis kreiskooliõpetaja kutseeksami. HARIDUSTEE • 1904. aastal lõpetas eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. • Õppis aastail 1913– 1915 vabakuulajana Riia Polütehnikumis. HARIDUSTEE Õppis 1916–1918 Petrogradi Ülikooli füüsika- matemaatikateadusko nnas, mille lõpetas 1. järgu diplomiga . HARIDUSTEE Hiljem täiendas end mitmel välisreisil tutvumaks koolikorraldusega: • Berliinis (1926), ...
Võru Õpetajate Seminar Johhanes Käis korraldas õpetajate koolitust juba ajal, kui ta ise alles koolis käis. Nimelt 1916. astus Käis Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonda, samal aastal korraldas ta Võrus pooleteistkuulisi seminare. Põhiliseks meetodiks kodulooline õppereisidega vaateõpetus,see sai hiljem ka Käisi töö üheks alustalaks. ( Johannes Käis.. http://www.ulemistecity.ee/est/innovaatorid/kais ) Võru seminaris algas õppetöö 7.jaanuaril 1924. aastal. Ajutiseks juhatajaks määrati kohaliku gümnaasiumi direktor Johan Koemets. Johannes Käisi palvel ning haridusministri abi F. V. Mikkelsaare toetusel määras uus haridusminister Heinrich Bauer Võru Õpetajate Seminari juhatajaks Käisi. Alates 15. 02. 1921. kuni seminari tegevuse lõpetamiseni 1. augustil 1930 nii see ka jäi. 13. märtsil 1921 toimus pidulik avaaktus, seda päeva hakkas seminar pidama oma aastapäevaks. Avamisel pidas J. Käis pikema p...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...............................................................................................................................4 2.ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED.............................................................................................6 1.1Lõimimine kui üldõpetuse alus..........................................................................................7 ...
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püst...
Johannes Vares-Barbarus Olga Suhhanova Anastasia Bogdanova 8.B klass Johannes Vares-Barbarus Johannes Vares, ka Johannes Vares- Barbarus. Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Ta sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Lapsepõlv Poisike õppis lugema juba 5- aastaselt, 12-aastaselt pani ta paberile oma esimese pikema luuletuse. Juku lõpetas Heimtali 3- klassilise vallakooli. Perekond Pärast ema Reeda surma kodus perenaiseks olnud õde Leena oli abiellunud ja paari kilomeetri taha Raanile elama asunud. Raanil tütre juures oli oma vanadusaastad veetnud ka kirjaniku isa Jaak. Tema töö 24. augustil paigutati Johannes Vares Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ametikohale, kuhu ta jäi kuni surmani. 1941 juulis põgenes ta Eestist Venemaale, kus organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommun...
„Nullpunkt“ Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirežižööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks...
Johannes Greenberg Sünnipäev: 10.01.1887 Surmakuupäev: 29.11.1951 Sünnikoht: Järvamaa, Mäo Haridus: 19101913 õppis Müncheni Kunstiakadeemias M. Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel 19161917 esinemine ,,Mir Iskusstva" näitusel Moskvas ja Leningradis, Venemaa 1913 esmaesinemine Müncheni Kunstiakadeemias, Saksamaa Organisatsioonid: 1945. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige 1922. aastast Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige (asutaj...
,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha, kuid ta sai noomida ja läks tagasi. *Ta läks üksi saarele uitama ning korjas mütsitäie mune (rohkem kui keegi teine), ta tahtis need Victoriale anda aga Otto polnud nõus. *Johannes viib Victoria graniidimurdu koopaid vaatama. *Enne koju minekut ütleb Victoria Johannesele, et ükski naine ei armasta teda nii nagu tema. II *Möldri poeg oli kaua är...
Nullpunkt Mihkel Ulki 2014. aasta noortefilm "Nullpunkt" põhineb Margus Karu samanimelisel romaanil. Nendel ainetel valmis ka kuueosaline draamasari. See on realistlik ja ilustamata lugu 21. sajandi Eesti noorte elust, mis räägib unistustest ja nendeni jõudmisest, julgustades igaüht jääma alati iseendaks ja mitte kunagi oma tegemistes alla andma. Linateoses lööb kaasa paremik Eesti näitlejaid, teiste seas Epp Eespäev, Linda Kolde, Saara Kadak, Hendrik Kalmet, Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk. Peategelast Johannest kehastab Märt Pius. Filmi peategelaseks on probleemsest perest pärit noormees Johannes, kel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud, seda vana klassiõe eksiarvamuse tõttu. Tegelikkuses on Johannes südamlik noor, kes üritab anda endast igas eluaspektis kõik, kuid tihti saadavad teda ebaõnnestumise...
4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - Tegeleti uusromantismi ja modernismiga - Andsid välja ajakirja Noor Eesti (6 numbrit) - Kokku andsid välja 5 albumit · Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjanduste...
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rab...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli em...
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi .........
Narva Pähklimäe Gümnaasium MART RAUD Referaat Narva 2010 Mart Raud Missugune eesti kirjeldus oli 20. sajandi alguses? See on esimene küsimus millest ma räägin oma referaadis. ,,20. sajandi algus tähistab Eesti uue ühiskondliku tõusu aega. 1905. aasta Vene revolutsioon oli tsaarivõimu nõrgendanud ja haritud eestlased püüdsid jätkata ärkamisajal alustatut. Alguse said paljud eesti kultuuri seisukohast olulisi ettevõtmisi." Kõige tundmatud eesti kirjanduse rühmitused on ,,Noor-Eesti" (Tähtsamad tegelased olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik ja Bernhard Linde. Rühmitus sai nime ja alguse 1905. aastal ja rühma tegevus lõppes 1916. aastal), ,,Siuru" (Rühmaliikmed olid Marie Under (rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks), Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Friedebert Tuglas ja Johannes Semper. Rühmatu sündis 1917. aastal ja lagunes 1919. aastal), ,...
Johannes Käbin Johannes Käbin (tegelikult Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi 26. oktoober 1999) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 19501978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 19781983. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 19...
I kontrolltöö teemad ja kuulamispalad Teemad: 1. Romantism Millal oli? 19.ndal sajandil Iseloomusta lühidalt romantismiajastut (mida hakati väljendama kunstis, kirjanduses). Vastandus valgustusajastu mõistuskesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanrei...
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama. Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. Kahe maa...
1.Manivaldi matused -onu Vootele võttis kaasa. Hõbesõrmus punase kiviga- Meeme andis 2.Leemeti (heleda peaga, kõhn) ema ei söönud leiba ja odrakörti. Isa tahtis elada linnas ema aga metsas. Isa sai tänu emale surma, sest ema sahmerdas karuga. Salme-leemeti õde, viis aastat vanem 3.Öökullimunad olid Leemeti lemmikud. Pärtliga hiiliti linnale lähemale. Kohtuti omavanuse tüdruku(Magdalena) ja ta isaga(Johannes), kes oli külavanem. Onu Vootele ei olnud hämmastunud linnainimeste elust. Onu lubas õpetada ussisõnu. 4.Ussisõnade õppetunnid. Raudmehed tapsid vanaisa. Põhjakonnalt abi ei saadud. Leemetile räägiti võigas lugu oma mürgihammastega vanaisast, kes uputati. 5.Suur sõber Ints(rästik). Hiie isa Tambet ei sallinud Leemetit. Hundid olid inimese teenimiseks. Tambeti naine Mall. Hiie ei suutnud hundipiima juua. Kolati mööda mahajäetuid maju ringi. Põhjakonna kohta pärimine vanakestelt. Valvuritest ja võtmest tuli jutt, tänu millele leida...
Johannes Tõrs Neljateistkümne aasta eest kuulis käsitööline Johannes Tõrs unes häält, mis ütles: "Sa pead kokku koguma isamaa vabadusvõitluse ajaloo!" Mees võttis öeldu südamesse ning on praeguseks Harjumaal Lagedil pannud püsti muuseumi, mis on relvadest ja mundritest tulvil. Johannes Tõrs (62) on olnud hingelt vabadusvõitleja nii kaua, kui ta üldse mäletab. Tulirelva hoidis ta käes juba neljaaastase jõmpsikana Saaremaal. Tema kodu külje all toimus kuulus Tehumardi lahing. "Kui ümberringi hirmus tapmine käis, olin ema, vanaema, õe ja vennaga reheahjus peidus," meenutab relvakoguja esimesi kokkupuuteid sõjaga. "Hiljem said külapoisid ümbruskonnas vedelevate relvadega aastaid pauku teha, neid oli lademetes. Hea, et hing sisse jäi." 1957. aastal lõpetas Tõrs Virumaa kaevanduskooli, töötas seejärel puu ja müürsepana Kundas. ...
Kuressaare Gümnaasium Elurada Luulekava Artur Adsoni ja Johannes Semperi luulest Koostaja: Triin Notton 11a klass Kuressaare 2009 Elurada Ühel päeval lähen ma, loobudes kõigest, mis vait on ja paigal (1:15). Ühel päeval lähen ma tallama teid ja radu, teispoole soid ja rabu, teadmata, mis ees on (1:15). Maailm kui vallatu mu ümber kilkab, päev helgib minusse kui kastetilka, võib igast sädemest nüüd tõusta lõõm (1:29). Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu? Teab kumb kahes...
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanu...
Esimened kutselised heliloojad. Eelmise sajandi lõpul hakkasid tekkima üksikud professionaalid, kuid elatist teenida oli muusikaga raske (muusikaõpetajad, koorijuhid- palk väike). Ainuke tasuvam töö oli organistiamet. Enamik selle aja Eesti muusikuid käis Peterburi konservatooriuis orelimängu õppimas. Meie heliloojad said sealt kõrgel tasemel õpetuse. Tekkis rahvuslikku ja realistlikku kunsti austav vaim. Johannes Kappel oli esimene diplomeeritud eesti helikunstnik, ta lõpetas konservatooriumi hõbeaurahaga. Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlau...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja...
· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler. · 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes · Poliitiline tegevus: · 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas , Anette , Anders ja Anlourdees. Reklaam 2005 aastal reklaamis Saku õlletehas Andrus Veerpalu foto abil õlu. Pildi juurde käis lause "Kehva suusailmaga võtan vabalt". Pildi allservas oli kiri, et reklaamitakse alkoholivaba õlut, aga see oli väga pisikese kirjaga. EOK esimehele see re...
MÕISTED: Andragoogika - täiskasvanupedagoogika; kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arenfu sihipärase suunamise seaduspära, Pedagoogika - inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamai...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erine...
Mul puudub nii palju, palju, mis, ei tea ma ütelda: kas mehisust, välist viisi, ei mõista mind teised, ma teisi ei seda tea ma. Ühest aga pole mul puudu, oh seda on palju ju! Oh, seda on palju, liig palju mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! ... /RändajaIsamaale (1906)/ Juhan Liiv (Johannes Liiv) sündis 30. aprill 1864. a. Alatskivil ( 1. detsember...
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
Eesti piiblitõlke ajalugu Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita. Esimesed säilinud tekstid pärinevad XVI sajandist, edasi tulevad käsitsi paljundatud ja seejärel trükitud tekstivalmikud. Piibel oli pikkisajandeid valjusti ettelugemise raamat. Pärast usupuhastust ilmusid trükitud käsiraamatud, alustati tõlkimist hädavajalike jutluse tekstidena ja lek...
1899. aasta 16. detsembril sündis Tartumaal Tähtvere vallas Kure metsavahi talus ehitustöölise pojana Juhan Sütiste 1936. aastani kandis ta nime Johannes Schütz Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus 1913-1919 töötas kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel 1918-1922 õppis Tartu õhtugümnaasiumis 1919-1920 kuulus Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võttis Vabadussõjas osa lahingutegevusest Pihkva all, pärast seda töötas kellassepa juures 1923-1931 õppis Tartu ülikooli filosoofia- ja õigusteaduskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirjanduse, rahvaluule ja ajaloo loenguid Noorpõlves harrastas sporti 1927 võitis Roomas üliõpilasolümpiaadi odaviskes esikoha 1936 viibis vaatlejana Berliini olümpiamängudel 1933 käis PEN-klubide kongressil Jugoslaavias ja tegi reise ka muudesse Euroopa maadesse ning Lään...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
1. IIMS 01.09.39 Saksa väed ründasid Poolat. Aasta jooksul liitusid Prantsusmaa, Suurbritannia. 1941 liitusid NSVL ja USA. Kaks poolt kujunesid: Saksamaa liitlased (Jaapan, Ungair, Itaalia) ja Suur kolmik (NSVL, Suurbritannia, USA). Tähtsamad piirkonnad: Euroopa, Põhja-Aafrika, Kaug-Ida ja Vaikne ookean. Euroopas lõppes sõda 1945 maikuul (kapituleerus Saksamaa). Lõplik rahu 02.09.45 (Jaapan alistus). Saksamaale pandi liiga ranged karistused ja kohustused IMS lõpuk. 2. 23.08.39 MRP / Eesti plaaniti NSVL'ile. 28.09.39 Eesti ja NVSL vastastikuse abistamise leping, baaside leping / Punaarmee baasid Eestisse 17.06.40 NSVL tõi sõdurid ilma loata Eestisse / Eesti okupeeriti 21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu ...
Kool Johannes Semper Referaat Koostas: koostaja 2012 Sisukord: Vanemad ja esivanemad................................................................................................3 Noorusepõlv ja kooliaeg..............................................................................................4-5 Elu keskaeg...................................................................................................................6 Täisküps elu.................................................................................................................7 Looming ja eluaeg 1940- 1970.....................................................................................8 Pildid.............................................................................................................................9 Teosed.............................................................................................
Nikolai Karotamm Johannes Käbi Karl Vaino Aeg.Millal? 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 1978-1988 (EKP KK I se Liider J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi L.Breznev 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J....
Juhan Sütiste Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561)Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog. Kirikuk-s, töötas 1913-19 kellassepa õpipoisi ja sellina, jätkas haridusteed õhtustel joonistamiskursustel ja 1918-22 Tartu õhtugümnaasiumis. (Kruus 1995 : 561)Kuulus 1919-20 Tartu kooliõpilaste reservpataljoni ja võittis mõne päeva osa lahingutegevusest Pihkva all Punaarmee vastu. (Kruus 1995 : 561)Pärast Vabadussõda töötas kellaseppa juures ning õppis 1923-31 Tartu ülikoolis filosoofia-ja õigusteadskonnas, stuudiumi lõpetamata, kuulas peamiselt kirj., rahvaluule ja ajaloo loenguid. Oli Tartus vabakutseline kirjanik. Noorpõlves harrastas Sütiste sporti, võitis 1927 Roomas üliõpilasolümpiaadil odaviskes esikoha, viibis 1936 vaatlejana Berliini olümpiamängudel. (Kruus 1995 : 561) Käis PEN-klu...
Mees, kes teadis ussisõnu Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Lee...
Johannes Brahms Elu Sündis hamburgi lähedal. Isa oli keskpäärane keelpillimängija ja ema õmblejanna, rahamured. Vanemad soovisid et pojast saaks ka keelpillimängija, kuid ise tahtis klaverit. Suur samm selles siimnas sai astutud kui poega hakkas õpetama pedagoog E. Marxer. Pärast aastatepikkust tööd ajaviitemuusikuna hamburgi kõrtsides ja õukondades sai unelm teoks. 1851 tutvus viiuldaja E. Remenyga kes pakkus koostööd klaverisaatjaks. Remeny kavas on palju Ungari tantse, mida Brahms hiljem kasutab. Kavandatakse suurt kontsertturneed. 1853 see algab. Turnee läbib ka Hannoveri, kus peale 1. Kontserti kohtub Brahms J. Joachimiga. Brahms lööb temaga käed ja katkesteb turnee. Brahmsi võlusid Joachimi sidemed ja positsioon Euroopas. Aastatepikkune Remeny alustatud kohtutesaaga lõppeb eimillegagi. Peale lühikest koostööd Remenyga sõidab Weimarisse, kus sel ajal töötas ka Lizst. Kohtumine Lisztiga sisendas poosit tundeid ja usku tulevikuks. Pe...
ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o ...
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Li...
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Ussisõnadega sai ............Veel elas metsas poiss nimega Pärtel. Poisid huvitas väga kuidas külas elatakse ning ühel päeval käisid nad seda ka vaatamas. Külas söödi leiba ning neid üllatas veel see te külas tehti heina ja kooti. Veel elas metsa rästik Ints nende tutvus algas siis kui Le...
Juhan Liiv 30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa Pärisnimi oli Johannes Liiv. Sündis Peipsi ääres Riidma külas ja kuulus Alatskivi mõisa alla. Sündis vaesesse paljulapselisse perekonda. Sündis saunas, samal ajal kui isa oli metsas. Kui isale teatati, ei meeldinud talle, et oli poja saanud. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. Hiljem sai Keedavere kihelkonnakooli, kus oli raskeim aine matemaatika ja soovis saada muusikuks. Edasi läks Väike-Maarja kihelkonnakooli, kuhu läks abiõpetajaks oma vennale Jakob Liivile. Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvi...
Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiru...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
