50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrepohlak
Õppematerjali autor
Mälumäng 1-6.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: .......................................... 1. Kas lindudel on hambad? EI 2. Kas lind Kiivi saab lennata? EI 3. Kas öökullid saavad oma silmi liigutada? EI 4. Mis lind toob rahvajutu järgi lapsi? TOONEKURB 5. Missugustele lindudele meeldib näpata säravaid asju? HARAKAS 6. Meie metsades elutseb vaid üks kaslane. Kes? ILVES 7. Mitu jalga on krabil? 10 8. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas isased või emased? EMANE 9. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 10. Milline täpilise karvkattega loom on kiireim maismaal? GEPART 11. Kuidas kutsutakse isast siga? KULT 12. Kas elevandid saavad hüpata? Miks saavad/ei saa? EI, NAD ON LIIGA RASKED 13. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 14. Kas lindudel on arenenud maitsmismeel? EI 15. Kes on suurim imetaja maal? SINIVAAL 16. Kuidas nimetatakse isast kitse? SOKK
(1) Paljusid tõuge esineb mitmes värvivarjandis. Mõne tõu puhul on värvilaikudel praktiline tähendus ning paljudel juhtudel teeb just see väikese eripära tõust tõu. 5.KOERA PIDAMINE Koer on suure kohanemis- ja aklimatiseerumisvõimega ega ole eriti nõudlik pidamistingimuste suhtes. Eestis reguleerib seda seadus "Lemmikloomade pidamise nõuded". Kõikides koerateemalistes raamatustes saab ohtralt juhiseid kuidas koera pidada ja millega arvestad. Neti pakub samal teemal kirjutisi : Milline koer sobiks minule?, Nüüd ma võtan koera, Kutsika ostmise keeruline kunst, Millega arvestada korterisse koera võttes?. 6 Peamine reegel aga oleks - koera peab sotsialiseerima, tuleb koolitada (mõnda vähem, teist rohkem), peab kasvatama, et temast saaks normaalne ühiskonnaliige. Kui teie pereliikmeks on koer, ei ole te enam oma aja peremees. (1)
pigem imperaatori aia kaunite lilledega. Jaapanlased on teda iidsetest aegadest peale pidanud kige püha ja imelise kehastuseks. Vimatu on lpuni mista lilli, merd ja päikest, vimatu on lpuni tunda Idamaa loodust ja tusva päikese maa rahvast, kellele me oleme tänuvlgu selle saladusliku ime, jaapani chin'i, loomise eest. Iidsetel aegadel olid chin'id ainult imperaatorliku perekonna privileeg, keda hoiti lossides ja pühakodades. Kige väiksemad isendid elasid puurides nagu linnud, niiet imperaatori pilk vis neid vaadates puhata, ning ukonna daamid kandsid tillukesi chin'e kimono laiades varrukates. Krvalistel oli keelatud neid loomi puudutada, sest seda peeti raskeimaks kuriteoks ja karistati surmanuhtlusega. Tänapäeva Jaapanis on väga prestiizne chin'i omada, kuid see on üpris kallis ja seda tugu koera saab endale muretseda vaid rangete ettekirjutuste ja protezeede alusel. Chinide maalt väljaviimine on tänapäevani keelatud ning vimalik ainult juhul, kui
PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks
ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. Kolmas printsiip: kas loendatakse kokku isendeid või nende tegevusjälgi. Tavaliselt fikseeritakse pabulahunnikute tihedus, jälgede tihedus jms. Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad mingil alal ning loetakse üle. Saadakse absoluutselt täpne arvukus. Jahisaagi põhjal loetakse üle jahisaak, loendamise eesmärgil ei tapeta Küsitlused ja ankeedid info nähtud loomade või nende tegutsemisjälgede kohta. Enamasti koguvad infot jahimehed. Jahimeeste teated ja aruanded jahi edukuse kohta, vaatluskaartide täitmine, kuhu pannakse kirja kõik jahi ajal nöhtud loomad. Ajuloendus üks täpsemaid, kuid ka töömahukamaid loendamisviise. Meetod seisneb selles,
742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist,
Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat. Välimus Hundi jälg on piklikum kui koeral Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris. Jooksuala lõpetavad nad ulgumise. Toitumine Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised. Eestis teisel kohal on jänesed ja koprad. Tundraaladel, kus linnud pesitsevad ja sulgivad ning pole lennuvõimelised, toitub hunt lindudest. Samuti kaladest ja pisinärilistest. Pisinärilistest toituvad siis, kui on huntidel pojad. Vitamiine saavad taimetoidust ehk mida väiksema kehamassiga on herbivoor (kaelushiir), seda % suurem on maosisumass. Kesk- Aasias söövad hundid ka meloneid ja tsivkasid. Levik Kunagi oli vallutanud peaaegu kogu põhjapoolkera (16-32 alamliiki).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid