Euroopasse tõi kokapõõsa J oseph de J assin 1750. aastal. Puhta kokaiini isoleeris kokataimest esimest korda 1855.a saksa keemik Albert Niemann. Leidumine ja tootmine Kokapõõsast kultiveeritakse Lõuna Ameerikas, Peruus ja Boliivias Andide kõrgplatool, Ecuadoris, Loode-Brasiilias, Argentiinas, aga ka Indoneesias ja Indias. Põhilisteks tootjateks on valdavalt siiski Kolumbia, Peruu ja Boliivia. Füüsikalised omadused Kokaiin on kohev valge pulber. Olenevalt puhtusastmest võib sarnaneda lumehelveste, kampri, suhkru või mõrusoolaga. Lõhn võib meenutada bensiinilõhna. Keemilised omadused Kokaiin (C17H21NO4) Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkoloididel. Füsioloogilised omadused Silme ette kerkivad nägemuspildid, tekib haiglaslik lobisemine. Lihased pakatavad jõust, väsimus kaob, ununeb nälja- ja janutunne.
.........................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis tarbides loob eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi
Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa (Narko: 2008). 2.1.3 Kokaiin Ajalugu Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. 1855.aastal avastati moodus lehtedest kokaiini eraldamiseks. Euroopas sai kokaiinist kiiresti populaarne erguti ja toonusetõstja. Meditsiinis kasutati kokaiini kohaliku tuimestina. 1970.aastal sai kokaiin kuulsaks kui ,,rikka mehe narkootikum", kuna see oli niivõrd kallis (Ganeri 2000: 35). Välimus Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes
Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Levinum manustamisviis on kokaiini ninnatõmbamine. Uimasti suitsetamise, süstimise või suukaudse manustamisega võivad kaasneda eluohtlikud mürgistused. Kokaiinist kujuneb tugev sõltuvus juba peale esimest tarvitamist. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Ka oli aastani 1903 tuntud joogi "Coca-Cola" sees teatud hulk kokaiini. Paljude arvavates, on kokaiin märk, et kuulud rikaste ja ilusate hulka. On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem on kokaiinisõltlastest asotsiaale, pätte ja kurjategijaid. Kindlasti ei tee triibu tõmbamine kedagi edukaks. Kokaiin
Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1.3.1 Ajalugu...................................................
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%
Kõik kommentaarid