Inimese evolutsioon (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Inimese evolutsioon

Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng
Karl von Linne – homo sapiens – imetajate klass, esiklooaliste selts
Liik: Homo sapiens
- 1. sugukond : Homidae – inimlased
- 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased
- 3. sugukond:
- Selts: Primates -esikloomalised
Erinevus loomariigist:
- Püstine kõnnak
- abstraktne mõtlemine
- kõne
- sotsiaalne ühtekuuluvus
- tööjaotus, kultuur
- kodu
Õppimise 4 tüüpi
- Harjumine – korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu
- Tundlikkuse teravnemine – asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada
- Klassikaline tingimine – õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel
- Operantne tingimine – seos oma käitumise ja tagajärje vahel

Inimese võrdlus primaatidega

Ühised suunad
- Küünised on asendunud küüntega
- Lühenenud koon
- Peaaju , näokolju osatähtsuse vähenemine, peakolju suurenemine (3x suurem kui ahvidel )
- Inimese ja šimpansil 99% valke samad
- Aminohappeline järjestus valkudes erineb 1,2%
- DNA nukleotiidne järjestus erineb ainult 1,6%
- Inimesel on 23 paari kromosoome, šhimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed
Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud
- Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast
- Ahvibeebil 50%
- Inimesel on 2.a. šimpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks
- Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem šimpansi lapse omega , siis inimese eluiga pikem
- Neoteenia – arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas
Inimese evolutsiooni peamised suunad
- Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega
- Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks
- Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime
Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii)
- Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT – miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks
  - 10-12 MAT
    - Sivaoithecus -
    - Ouranopihecus
    - Rudophitecus
    - Dryopithecus – nö puuahvid,
- Vanimad inimlaste leiud on pärit Lõuna-Aafrikast
- 6-1 MAT – Lõunaahvid e australopiteegid
- Saab rääida erinevatest Austrolopiteekidest
  - Australopithecus anamensis 4,5-3,7 MAT
  - Australopithecus Afarensis 4-3 MAT
  - A. africanus 3,5-2,5 MAT

Inimese aine- ja energiavahetus
Inimene kui tervikorganism

Organismi omadus - tagada homöostaas
NS (närvisüsteem) ja hormoonid
NS talitluse aluseks on refektsikaar (mingisugune ärritaja)
Sensoorne signaal liigub mööda aferentset närvisüsteemi, see viiakse KNS (kesknärvisüsteemi), mis annab motoorse signaal mööda pikieferentseid närvikiude ja tulemuseks muutb vastava elundi talitlus (süda kiiremini liikuma v refleksid vms..)
Hormonaalne reguatsioon - hormoonide liikumine veres ja koevedelikes.
Homöostaas tagatakse negatiivse tagasiside põhimõttel – kõrvalekalde kohta tulevate signaalide põhjal püütakse algolukorda taastada
Positiivne tagasiside – kõrvalekalde süvendamine, 3tk:
- Vere hüübimine (tekitab kooriku peale)
- Oksendamine (väljastab mürki vms maost)
- Sünnitus

Energiabilanss

Saadava ja kasutatava energia suhe
- Tasakaalusatatud E=A( ainevahetus )+K(kasvuenergia)+M ( soojuskadu )+ V(seedimata toidu sisse jäänud energia)+ U (uriiniga välja minev energia) + T (töö)
- Negatiivne E A+K+M+V+U(+T) (lähme paksuks)
Sõltub
- Vanusest ( nooremad kulutavad rohkem, vanemad vähem)
- Üldisest aktiivsusest
- Kehamassist
- Pärilikkus
- Hingamine – orgaanilise aine lagundamine
  - Vajalik O2
  - Reguleeib piklikaju : rindkere suurenemine
  - Negatiivne tagasiside – CO2 ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres
  - Sissehingamisel teevad lihased tööd ja on tegu aktiivse hingamisega
  - Väljahingamaisel lihased lõtvuvad, tööd ei tee ja suruvad õhu välja kopsudest – tegu on passiivse hingamisega
  - Piklikaju hingamist kontrollida ei saa
  - Hapniku transport lihastesse sõltub südame töö kiiruseset
- Südametööd mõjutab
  - CO2 tõus
  - Pulss – arteri seina (veresoone seina) võnge
  - Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge
  - Arterid – viivad verd südamest välja
  - Adrenaliin – toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks
  - Jäsemete lihased
  - Vererõhk
Veresuhkru kontroll
- Energia allikas: Glükoos
  - Toidust
  - Glükogeeni varudest
  - Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest
- Kõhunääre e pankreas
  - Insuliin – gly rakkudesees – tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel
  - Glükagoon – glükogeenist gly – ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke
- Diabeet – insuliini tootmine häiritud

Südame ehitus
Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas.

Arterid – veresooned , mis viivad verd südamest välja
Veenid toovad verd südamesse
Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse, kopsudest pumbatakse hapnikurikkaks, kopsuveeni kaudu tuuakse arteriaalne veri e hapnikurikas veri viiakse vasakusse kotta.
Väike vereringe : parem vatsake -kopsuarter (hapnikuvaene e venoosne veri) – kopsud ( hapnikut juurde) – kopsuveenide kaudu vasakusse kotta.
Suur veneringe – vasak vatsake- aort -arter- kapillaarid -venoosne veri liigub südame paremasse kotta
Arterite vatsakeste vahel on poolkuu klapid, mis lasevad kõik läbi kuid tagasi ei lase
Südametööd mõjutab
- CO2 tõus
- Pulss – arteri seina (veresoone seina) võnge
- Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge
- Arterid – viivad verd südamest välja
- Adrenaliin – toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks
- Jäsemete lihased
- Vererõhk
Veresuhkru kontroll
- Energia allikas: Glükoos
  - Toidust
  - Glükogeeni varudest
  - Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest
- Kõhunääre e pankreas
  - Insuliin – gly rakkudesees – tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel
  - Glükagoon – glükogeenist gly – ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke
- Diabeet – insuliini tootmine häiritud
  - Esmane diabeet – ilma päriliku faktorita haigus
    - Alla 40 aastastel
    - 15% inimestel on
  - Type 2 diabeet – päriliku eelsoodumusega haigus
Pankreas
- Alfa- rakud muudetakse glükagooniga glükogeeniks ja seejärel glükoosiks, tekib vere glükoostaseme tõus hakkatakse tootma beeta rakke
- Beeta rakud – insuliini abiga toodetakse maksas glükoosist glükogeen ja tekib ere glükoostaseme langus

Maks

Veres sisalduvate ainete kontroll
- Glükogeeni tootmine
- Üleliigsete aminohapete lagundamien
- Plasmavalkude süntees: fibrinogeen , albumiin
- Erütrotsüütide tootmine lootel
- Vanade punaliblede lagundamine
Kahjulike ainete lagundamine
Sapi tootmine – easvade lagundamine väiksemateks osadeks , sapi tootmise häirimisel kehakaal tõuseb
Rasvade sisalduse kontoll
Vitamiinivarude säilitamine
Kolesterooli süntees

Eritumine ja veebilanss

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

multinectar Õppematerjali autor

Kordamiseks enne kontrolltööd vastavale teemale

glükoos neeru glükogeen arter veri aeroobne rakud reaktsioon uriin koormus lihased kadu anaeroobne diabeet regulatsioon lagundamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B

Bioloogia

doc

Inimene

Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismi mõnd kindlat funtsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Elundkonna moodustavad ühistalitlusega elundid. · K a t t e e l u n d k o n d kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituset vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. · T u g i e l u n d k o n d võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõimeja keha kindla asendi säilimise. · S e e d e e l u n d k o n d lagundab toitu. Me ei saa kasutada söödud toitu otse, vaid see tuleb lagundada sellisteks molekulideks, mida keharakud saavad omastada. Seda lagundamisprotsessi nimetatakse seedimiseks.

Bioloogia

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

tekivad ja ringlevad veres) kahjutuks muuta haiguse tekitajaid o Vere hüübimine – kaitseb suure verekaotuse eest • Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine o Ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamine o Organismi soolade ja vee sisalduse reguleerimine o Organismi ainevahetusest tekkinud soojuse ühtlustamine Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel - Inimese kehamassist moodustab 6-8% N: 70kg kaaluv täiskasvanu – 5l verd Veri koosneb vereplasmast – 54-59% ja verelibledest(hemotsüüdid) – 41-46%. Vereplasma: - 90% vett - 6-8% valke (65-80g/l) o Albumiinid o globuliinid - 2% madalmolekulaarseid aineid Vereplasma ülesanded:  Valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainete vahetuses. 10

Eripedagoogika

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

tekitajaid o Vere hüübimine – kaitseb suure verekaotuse eest  Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine o Ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamine o Organismi soolade ja vee sisalduse reguleerimine o Organismi ainevahetusest tekkinud soojuse ühtlustamine Vere hulk ja koostis, selle ealised iseärasused lastel:  Inimese kehamassist moodustab 6-8% N: 70kg kaaluv täiskasvanu – 5l verd Veri koosneb vereplasmast – 54-59% ja verelibledest(hemotsüüdid) – 41-46%. Vereplasma:  90% vett  6-8% valke (65-80g/l) o Albumiinid o globuliinid  2% madalmolekulaarseid aineid Vereplasma ülesanded:  Valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainete vahetuses.  Võtavad osa ainete transpordist veres

Eripedagoogika

docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

· Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on :

Bioloogia

doc

Inimene kui tervik

INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastav

Bioloogia

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest o Sünteesib erinevaid ühendeid o Säilitab kehatemp. o Meelelund o Eritusorgan Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi

Bioloogia

pdf

Süsivesikud

Ta ei ole kõige magusam suhkur - suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi. Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostas M. Kolga Biokeemia koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. (Rääkides veresuhkrust, mõistetakse glükoosi hulka veres ja see iseloomustab süsivesikute ainevahetust organismis. Veri kannab glükoosi kudedesse, kus ta kasutatakse peamiselt energia tootmiseks.) Fruktoos (puuviljasuhkur, levuloos) on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses

Biokeemia

Rohkem sarnaseid