vestlevad, mobiiltelefonidega räägivad või lihtsalt igavlevad, oodates kingituste üleminemist lahkunud sugulastele. Kokkuvõte Hingedepäev on väga tähtis aeg millal saab mälestada sõpru ja sugulasi. See on väga rahulik aeg ja tuleb olla ka ise rahulik ja mitte tormakas Luuletused HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) 8 Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu
viivad surnuaedadele lilli ja küünlaid , samuti saavad lapsed kinke, peamiselt maiustusi ja mänguasju . Lillede viimine surnuaeda on levinud Hispaanias, Portugalis , Itaalias, Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Iirimaal. Poolas , Slovakkias, Ungaris, Leedus, Horvaatias, Sloveenias, Rumeenias, Austrias, Saksamaal, Rootsis, Norras ja Soomes on nagu Eestiski kombeks pigem süüdata surnuaial küünlaid ning külastada lahkunud sugulaste haudu. 11 HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks,
1980. aastate lõpul. Suhteliselt nooruke traditsioon on püsima jäänud ja järjest enam võib linnas sel õhtul akendel küünlaid põlemas näha. Surnuaiad nii maal kui linnas aga on valged seal põlevatest tulukestest. Kasutatud kirjandus: ,,Rahvakalendri tähtpäevi" Mall Hiiemäe ,,Pühad ja kombed" Piret Õunapuu ,,Eesti rahvakombeid läbi aastaringi" Õie Haavik HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 2 Harjutus 1 Tõmba õigele vastusele ring ümber. 1. Hinged liiguvad tavaliselt a) üksikult b) hulgakesi koos 2. Hingedeajal on Eestimaa ilm olnud läbi aegade a) päiksepaisteline ja soe b) uduvihmane ja tuuline c) külm ja lumine 3. Milline roog ei tohtinud hingede jaoks valmis pandud laualt puududa a) sõir ehk kohupiimajuust b) hapukapsasupp c) puder 4. Hingede poolt puutumata jäetud toit valmistas pererahvale a) rõõmu
Hingedepäev (2. november) Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud oma uskumustele tugineva hingedeaja varju. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Hingesandid Võrr...
hingede manamine. Ja omaksed las puhata rahus. R.A: P.S. Täpselt aasta tagasi põles 2. novembril öösel Kadrinas maha elamu. Tules hukkusid mees ja pisipoeg. Tulekahju tekkis öösel aknalaual põlevast küünlast. Pereema oli selle süüdanud eksabikaasa mälestuseks. Allikas: Elu Sõna Leht nr 11/1996 kuidas hingedepäeva luterlikus kirikus tähistatakse (peatükk jumalateenistuse käsiraamatust) HINGEDEPÄEV KÕIGI SURNUTE MÄLESTUSPÄEV 2. november Liturgiline värv: valge/punane Algussalm Me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos Temaga on läinud magama. (1Ts 4:14) Introituspsalm Psalm 116:1-2; 111:4; 39:5a -
Hingedepäev Koostaja: TEP11 Ajalugu Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nim...
HINGEDEPÄEV - 2. NOVEMBER Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeaja...
Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrik...
1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumu...
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru · vastlakukleid · seapead ja -saba · lambaliha Tuhkapäev · Söödi odrakaraskit · odrajahukooke · pannkooke Madisepäev · küpsetati kooki · keedeti tanguputru Lihavõttepühad · keedeti ja värviti mune · söödi muna- ja piimatoite...
Hingedepäev 2. november Hingedepäeva tähistavad inimesed üle maailma ka tänapäeval. See komme on alguse saanud kirikust. Inimesed mälestavad hingedepäeval neid lähedasi inimesi, kes on surnud. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed arvasid, et hingedepäeval tulevad surnud inimeste hinged oma kodu külastama. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes. Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid. Lapsed maskeerisid ennast hingesantideks. Nad panid selga valged riided. Hingesandid käisid vaikselt talust taluss...
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille ää...
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid Puhastab mürkainetest Puhastab nahka Vabastab stressist Aitab migreeni puhul SAUNALISE TÄHTSAM TÖÖVAHEND. Kuuma niiske õhk Vihalöögid eemaldavad Masseeriv toime Kaseviht (arukask) Lõhnataimed (meliss, piparmünt jt) Kuumas vees leotamine Viha külmutamine ...
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKOOL Iseseisev töö; TOITLUSTAMINE,KK12(Eesti rahvustoidud) Tähtaeg:26.10.2012 Inna Raud Rahvakalendri tähtpäevadetoidud,mida söödi? Tõnisepäev;söödi seapea tangudega ,,teraruug"suppi ,seakõrvu hapukapsaste,ubadega ja hernestega,tanguputru.Küpsetati leiba. Küünlapäev; söödi oasuppi,hapukapsasuppi,seakülje ja tangudega,tanguputru võisilmaga, joodi õlu, küünlapuna(kõrvetatud suhkruga värvitud viina) Vastlapäev;söödi hernesuppi,oa-või herneleemi,tangudega ube,läätsesuppi,oasuppi seajalgadega , seajalgu hapukapsastega,tatraputru,tanguputru väikeste lihatükkidega,joodi hapupiima, pakspiima.Leibadest söödi rasvleiba, leiba,kooki,pannkooke, tatrajahust sepikud,karask, kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leiba...
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
NIMISÕNA KLK: ainsuse omastav LIIKI VÕI LAADI VÄLJENDAV OMASTAVAKUJULINE TÄIEND KIRJUTATAKSE PÕHISÕNAGA KOKKU, KUULUVUST VÄLJENDAV TÄIEND AGA LAHKU KUI SÕNAÜHENDI ESIMESEL LIIKMEL ON TÄIEND, SIIS TULEB SÕNAÜHEND LAHKU KIRJUTADA Nimisõna KLK: mitmuse omastav Kui nimisõna ees olev täiend on mitmuse omastavas käändes, siis kirjutatakse ta tavaliselt põhisõnast lahku, sest sellised ühendid ei väljenda enamasti mingit uut mõistet. (koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte: LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, laste...
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
1.Kuude rahvapärased nimetused. Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.) Kui kevadel viiv...
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber ...
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Suure algustähega: · Nimed (isikud, olendid, kohad, maad, raamatud, taevakehad vms.) Martin Laadoga, Tallinn, Jupiter · Nimi ja nimetus koos õde Mare, Viljandi järv, Pärnu mnt, muinasjutt ,,Pöial-Liisi" 1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Ra...
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama...
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimv...
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, te...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. ...
Eesti keele väljendusõpetus HLE6060 Materjalid Kirjandus: Õpik: "Eesti keele väljendusõpetus" R. Kasik, M. Erelt, T. Erelt Tartu 2007 Lisamaterjal: · M. Erelt, T. Erelt "Eesti keele käsiraamat" · ÕS http://www.eki.ee/dict/qs2006/ · M. Erelt "Lause õigekeelsus" Tartu 2007 Iseseisev töö arvestuseks: · Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste ak...
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp poolda...
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga...
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad.
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · ...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett ...
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõ...
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass Andrus Kivirähk REHEPAPP ehk NOVEMBER Uurimustöö Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 1.Autorist, loomingust............................................................................................... 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine...................................
KOLAKI I. NIMISÕNA+NIMISÕNA Ainsuse nim käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (siia alla kuuluvad ka kõik s-liitumisega sõnad) Vesiveski, verivorst, naisarst, nahkmööbel Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõiste liiki või laadi, moodustades koos temaga kindlakskujunenud mõiste Toakoer, tornikell, saunapilet, rauapood, elektrituli, koolikohustus, marjakorv, aprillinali, röntgenikabinet, südamearst Sama reegli kohaselt kirjutatakse kokku ka: · Sihitisliku täendiga omaette tähendusega ühendid Vennaarmastus (armastatakse venda), rõõmuavaldus, rukkilõikus, buldooserijuht, pesupesemine · Hulka ja kogu väljendavad ühendid liivahunnik, suhkrutükk, veetilk, räimekilo, singiviil, aga: mereliiva hunnik, prantssaia viil · Mitmusliku sisuga ainsuse omastav tiku...
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................2 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu.....................................................................................................3 1.1. Eesti lipu ajalugu..........................................................................................................3 1.2. Eesti riigivapi ajalugu.................................................................................................. 4 2. lipu kasutamise hea tava......................................................................................................5 3. lipu heiskamine................................................................................................................... 6 3.1. Nõuded lipu heiskamisele............................................................................................ 6 3.2. L...
Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. ...
Kokku- ja lahkukirjutamine Kokkukirjutisi on kahesuguseid - liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Nimisõna + nimisõna Ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse ...
annaabi.ee 
